V. P. hagi Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ vastu 1 800 euro nõudes
Hagi hind
1 800 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V. P. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: advokaat Robert Sprengk, riigi õigusabi korras, Advokaadibüroo Barrister, e-post: [email protected] Kostja: Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ (registrikood 12257036, asukoht: Keskväljak 1a, 41532 Jõhvi, e-post: [email protected] ) Kostja esindaja: Svetlana Harjaks, juhatuse liige
Menetluse liik
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.V. P. hagi rahuldada.
2.Välja mõista Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ-lt V. P. kasuks 1 800 (üks kaheksasada) eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ kanda.
tuhat
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
1.V. P. esitas 05.07.2017. a Viru Maakohtule hagi Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ vastu 1 800 euro nõudes ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 15.06.2016. aastal Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ-lt õigusteenust, mille sisuks oli eraisiku pankrotiavalduse koostamine. Tellimise kohta koostati arve-kviitung J-1-150616. Osutatava õigusteenuse hinnaks oli 1 800 eurot. Hageja tasus osutatava õigusteenuse eest sularahas ettemaksu 1 800 eurot. Kostja ei ole õigusteenust kuni käesoleva ajani osutanud.
2.Hageja esitas 16.05.2017. a kostjale avalduse õigusteenuse osutamise lepingu ülesütlemise kohta (* lepingust taganemise avalduse) ja nõude ettemaksuna tasutud 1 800 euro tagastamiseks. Kostja sai avalduse kätte, kuid esitas 15.06.20217. a e-kirjas vastuväited selle kohta, et kostja on tellitud tööd valmis teinud ja soovinud seda hagejale üle anda, kuid hageja pole seda vastu võtnud. Hageja ei pea seda vastuväidet õigeks, sest kostja ei ole tellitud teenust osutanud ja pole seda hagejale ka üle andnud. Kostja pole hagejale ka teenuse valmimisest teatanud. Kostja pole hagejale 1 800 eurot tagastanud.
KOSTJA SEISUKOHAD
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostjal puuduvad täitmata kohustused hageja ees, kõik hageja poolt tellitud tööd on kostja poolt korrektselt ja tähtajaliselt täidetud ning sellest on hagejat teavitatud (suuliselt ja kirjalikult). 2016. aasta suvel tellis hageja kostjalt pankrotiavalduse koostamist. Peale tellimuse esitamist ja mõningate dokumentide esitamist kadus hageja mitmeks kuuks ära, vaatamata sellele, et lubas lähima paari nädala jooksul kõik dokumendid ära tuua. Järgmine kord tuli hageja kostja kontorisse detsembris 2016. a ja tõi kõik nõutavad dokumendid ja esitas pankrotiavalduse koostamiseks vajalikud andmed. Mingeid pretensioone või täiendavaid nõudmisi hageja ei esitanud. Pooled leppisid suuliselt kokku, seda hageja ettepanekul, et kui märtsiks saab töö valmis, siis on kõik OK. Nii saigi kostja poolt tellitud töö tähtajaks valmis ja jäi hagejat ootama. ülesütlemisavaldusele esitamine ja hagiavalduses sellele tuginemine ei ole kohane, kuna nõue on esitatud peale tellitud tööde valmimist. Kuna hageja poolt tellitud töö oli ülesütlemisavalduse esitamise ajaks valmis, siis puudus hagejal alus leping üles öelda ning
millest tulenevalt puudub hagejal alus nõuda tagasi töö eest tasutud summa. Hageja ei ole kostja töö suhtes etteheiteid esitanud, mistõttu tuli hageja lepingulise esindaja 16. mai 2017. a kirjalik nõue täiesti üllatusena. Veelgi enam, kostja teavitas hagejat SMS-i teel, peale seda, kui hageja keeldus kostja kontoris tööd ilma igasugu põhjendusteta vastu võtmast, et tulgu ta tehtud tööle järgi. Ka peale kostja SMS sõnumit ei ole hageja pidanud vajalikuks tema poolt tellitud tööle järgi tulla. Otsustas hageja telefoni teel pärida, miks hageja ei tule tellitud tööle järgi, ei osanud hageja midagi mõistlikku ütelda Kuna ka telefoni teel ei osanud hageja oma keeldumist selgitada, otsustas kostja saata valmis töö hagejale lihtkirjaga tema kodusele aadressile, lihtkiri saadeti märtsis. Kuna hageja poolt tellitud töö on kostja poolt valmis tehtud ja saadetud hagejale koju, on hageja oma kohustused kostja ees täies ulatuse täitnud. Mingeid vastuväiteid hageja kostjale tehtud tööde suhtes hageja käesoleva hetkeni esitanud ei ole. Kostja märgib, et töö tellijaks oli hageja poeg Sergei (* Mihhail) Petrov, V. P. tasus tellitud töö eest Sergei (* Mihhail) Petrovi asemel kostjale. Jääb selgusetuks, mis alusel nõuab hageja poja poolt tellitud töö eest tasu tagasi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 1 800 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga.
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pöördus 2016. aasta juunikuus kostja, Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ poole õigusabi saamiseks, hageja poja Mihhail Petrovi pankrotiavalduse koostamiseks. V. P. avaldusest (tl 51) nähtub, et ta palus koostada pankrotiavalduse ning maksma selle eest tasu 1 800 eurot kuni 24. juunini 2016. a. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja on kostjale viimase poolt esitatud arve summas 1 800 eurot tasunud osamaksetena (15.06.2016. a 1 000 eurot, 20.06.2016. a 300 eurot ja 20.07.2016. a 500 eurot, tl 8-9). Vaidlust pole selles, et hageja on oma esindaja kaudu 16.05.2017. a saatnud kostjale avalduse lepingu ülesütlemise kohta ning nõude ettemaksuna saadud 1 800 euro tagastamiseks (tl 10-17). Kohus märgib, et sisuliselt on hageja lepingust taganenud (VÕS § 116 lg 1).
7.Hageja 16.05.2017. a avaldusest (tl 10-11) tuleneb, et avaldaja taganeb õigusteenuse osutamise lepingust põhjendusel, et õigusteenuse tellimisest on möödunud üle 11 kuu, mis ületab tellitud õigusteenuse osutamise mõistliku aja kordades, kuid õigusteenust pole vaatamata ettemaksule osutatud, mistõttu ei ole V. P.l enam huvi õigusteenuse osutamise lepingu täitmise jätkamiseks ning ta on kaotanud usalduse õigusteenuse osutaja suhtes.
8.Kostja leiab, et hagejal puudus alus lepingust taganemiseks, sest hageja poolt tellitud töö oli enne avalduse saatmist teostatud ning hagejale posti teel ära saadetud. Alljärgnevalt kohus hindab, kas hageja võis käesolevas asjas kohaldada õiguskaitsevahendina lepingust taganemise õigust ning kas oli objektiivne põhjus lepingust taganemiseks.
9.Hageja väitel taganes ta lepingust 16.05.2017. a avaldusega. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116
mõttes. Lepingust taganemine on ühepoolne tahteavaldus ja see muutub kehtivaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kättesaamisega
10.Taganemise põhjusena on hageja välja toonud asjaolu, et kostja ei täitnud käsundit 11 kuu vältel. Kostja omakorda leiab, et ta täitis käsundi. Kostja poolt kohtule esitatud dokumendid ei tõenda käsundi täitmist ning on vastuolus kostja 15.06.2017. a e-kirjas esitatud seisukohtadega. Pankrotiavaldus (tl 45-46) ei tõenda käsundi täitmist, kuna nimetatud dokumenti ei ole esitatud Viru Maakohtule, samuti pole kostja tõendanud, et on nimetatud avalduse hagejale edastanud ning hageja on selle kätte saanud. AS Eesti Post 02.03.2017. a kviitungist (tl 50) ei nähtu, mida ja kellele saadetud on. See, et kviitungile on keegi käsitsi peale kirjutanud Mihhail Petrov, ei tõenda seda, et 02.03.2017. a hagejale või Mihhail Petrovile käsundina valminud töö saadeti. Eluliselt ei ole usutav, et kostja on 10.02.2017. a pankrotiavalduse koostanud, kuid hageja on keeldunud seda vastu võtmast. Pankrotiavalduses on ainsa võlana näidatud ära maksuvõlg. Sama kuupäeva (10.02.2017. a) kannab ka Maksu- ja Tolliametile väidetavalt esitatud kiri „Seoses Mihhail Petrovi maksuvõlaga“ (tl 52-53). Loogiline ei ole, et ühel ja samal päeval koostab õigusbüroo pankrotiavalduse maksuvõla tõttu ning samaaegselt taotleb maksuvõlgnevuse kustutamist. Kostja 15.06.2017. a e-kirjas toodud seisukohad on vastuolulised. Kostja töötaja märgib ekirjas, et tellitud töö on ammu valmis ja osa tööst on üle antud. Siinjuures jääb selgusetuks, kuidas on võimalik osa tööd (* pankrotiavaldus) üle anda ning milline osa tööst üle anti. Samas e-kirjas on allpool märgitud, et õigusbüroo valduses on V. P. avaldused koos allkirjadega, mis tõendavad tehtud tööd. Nimetatud tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Lõplikes seisukohtades märgib kostja, et töö on saadetud lihtkirjaga 02.03.2017. a, kuid 15.06.2017. a e-kirjas on kostja märkinud, et töö on valmis ja ootab V. P.le üleandmist, V. P. keeldub tööd vastu võtmast.
11.Kostja viitab oma vastuses töövõtulepingu sätetele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et poolte vaheline õigussuhe vastab töövõtulepingu tunnustele. Käsundus- ja töövõtulepingu põhiliseks erinevuseks on see, et viimane on suunatud konkreetse eesmärgi saavutamisele, käsunduslepingu puhul on aga võlgnetavaks soorituseks teenuse osutamise kui protsess.
12.Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise võimatuse korral saab VÕS § 189 lg 2 järgi nõuda üleantu väärtuse hüvitamist. Seega muutub lepingust taganemisega lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Kuna hageja on käsunduslepingust kehtivalt taganenud ja 1 800 eurot kostjale üle andnud, on hageja VÕS § 189 lg 1 alusel õigustatud nõudma üleantu tagastamist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 800 eurot.
13.Kohus märgib, et eraisiku pankrotiavalduse koostamine ja kohtule esitamine ei keerukas, sellega saab hakkama ka pankrotti välja kuulutamist taotlev isik ise, sest pankrotiseaduse § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu4
või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Pankrotiseaduse § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodust johtuvalt oli kostjal võimalik koostada eraisiku pankrotiavaldus kohtule või üle anda hagejale peale esimest kohtumist õigusbüroos, sest kostja valduses oli (on) Maksu- ja Tolliameti 29.03.2016. a saldoteatis (tl 47), hageja on oma avalduses (tl 51) märkinud, et kõik vajalikud dokumendid on esitatud, võlgnikul vara puudub (tl 49).
14.Kohus peab vajalikuks lisada, et kohtule teadaolevalt ei ole Roland Harjaksil, ja Svetlana Harjaksil õigusalast/juriidilist haridust, st. vajalikku kvalifikatsiooni. Selline lähenemine õigusteenuse osutamisele ei pruugi olla hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna teenuse osutaja käitumine on vastuoluline ja kliente eksitav. Ühelt poolt peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja (õigusbüroo) mh toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, st õigusteenust peab olema kvaliteetne ja puudujääkideta. Teisalt jällegi puuduvad, või on ebapiisavad eeldused, mis võimaldaks osutada kliendile õigusteenust parimal võimalikul moel ja piisavalt heal tasemel. Samas puudub kliendil teenuse kohta vajalik ja tõene teave teadliku valiku tegemiseks.
15.Kohus märgib ka seda, et käesolevas asjas makstud tasu on ebamõistlikult suur võrreldes käsundi sisuga (* eraisiku pankrotiavalduse koostamine). Kostja väide (tl 43-44), et töö tellijaks oli Mihhail Petrov, on asjakohatu. Kostja on varasemalt (tl 14, 35-38) ning ka viidatud menetlusdokumendis väitnud, et hageja tellis töö ning tööks oli hageja poja suhtes pankrotiavalduse koostamine. Seega sõlmis kostjaga lepingu hageja. Et töö tellijaks, seega õigeks hagejaks on V. P., tõendab ka viimase avaldus (tl 51).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
18.Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
19.Hageja on saanud nii riigi õigusabi (tl 20-22) kui ka menetlusabi (tl 23-25).
20.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse, advokaadile tasu maksmise ning kostja kohustuse menetlus- ja riigi õigusabi kulude riigieelarvesse tasumise kohustuse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.