U.K.i hagi osaühingu Reiting PR vastu lepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt korraliseks ülesütlemisavalduseks lugemiseks ning 1200 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
1200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: U.K.; isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX. Kostja: osaühing Reiting PR; registrikood 10023806; asukoht Kastani 39-12, Tartu linn, 50410, Tartumaa. Kostja esindaja: [email protected])
Menetlus
Evelin
Jõgar
(e-post
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt U.K.i hagi osaühingu Reiting PR vastu lepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt korraliseks ülesütlemisavalduseks lugemiseks ning 1200 euro ja viivise saamiseks.
2.Tuvastada, et osaühingul Reiting PR ja U.K.i vahel sõlmitud koolitusteenuse raamleping nr XXX lõppes korralise ülesütlemisega ja osaühingul Reiting PR ei olnud alust lepingut erakorraliselt üles öelda.
3.Mõista osaühingult Reiting PR U.K.i kasuks välja 832 eurot 50 senti. Jätta U.K.i rahaline nõue seda ületavas osas rahuldamata.
4.Võtta vastu U.K.i loobumine esitatud viivisenõudest ja lõpetada selles osas menetlus.
5.Jätta rahuldamata U.K.i taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Võtta taotlus protokolli juurde.
6.Jätta menetluskuludest 85% osaühingu Reiting PR kanda ja 15% U.K.i kanda. Mõista osaühingult Reiting PR U.K.i kasuks välja menetluskulu 104 eurot 96 senti.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.U.K. (hageja) esitas 29. juunil 2016. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi osaühing Reiting PR (kostja) vastu. Hageja palub lugeda lepingu erakorralise ülesütlemine alusetuks ja tühiseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot. Alternatiivselt palub hageja lugeda kostja ülesütlemiseavaldus korraliseks ülesütlemiseavalduseks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot ning viivis alates 24. maist 2016 kuni 3. juunini 2016 summas 4 eurot. 17. juuli 2017. a menetlusdokumendis loobus hageja oma viivisenõudest. Hagi kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu, mille kohaselt tegutses hageja XXXXXX XXXXXXXXXXX (XXX) XXXXX. 16. mail 2016 avaldati Eesti Päevalehes hageja artikkel „Kas politsei kardab hambaharja?“. Samal päeval takistati hageja tööd XXXXX XXX-s. Järgmisel päeval teatas kostja, et peatab hagejaga koostöö. 24. mail 2016 ütles kostja lepingu hagejaga üles põhjendades seda hageja artikli ilmumisega. Hageja leiab, et ei esine aluseid lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja peab maksma tasu lepingu peatamise aja eest. Kui lugeda lepingu ülesütlemine korraliseks, peab kostja maksma hagejale töötasu lisaks etteteatamistähtaja 1 kuu eest.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 15. mail 2016 avaldati Eesti Päevalehes hageja artikkel. 17. mail 2016 peatas kostja hagejalt teenuse tellimise täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Kostja ütles lepingu 24. mail 2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 631 alusel üles. Ülesütlemise aluseks on järgmised asjaolud: 1) Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartikkel, milles hageja kritiseeris avalikult lõpptellija (XXX) tegevust ning milles hageja tugines lepingu täitmise käigus saadud informatsioonile,
2/7
2) kostjaga kooskõlastamata hageja poolt otse lõpptellijale esitatud nõudmised ja küsimused, millega hageja ületas lepingu punkti 4.2.6. sätestatud tegutsemise pädevust, 3) hageja rikkumised VÕS § 620 ja 625 järgimisel, mille käigus sattus muuhulgas ohtu kostja ja XXX vahel sõlmitud koostöölepingu jätkumine. Lepingu p 4.2.6 rikkumine seisnes selles, et hageja otsustas pakkuda lepingu alusel teenuseid, mida lõpptellija ei olnud kostjalt tellinud. Samuti on hageja esitanud XXX-le nõudmisi. Artikli avaldamisega, milles hageja kritiseeris XXX tegevust ja tugines lepingu täitmisel saadud informatsioonile, rikkus hageja lepingu p 4.2.3, kahjustades oluliselt kostja mainet peatellija ees, tuues muuhulgas kaasa ka avalikkuse kriitikat. Pärast artikli ilmumist sattus ohtu kostja ja XXX vahel sõlmitud lepingu jätkumine. Hageja tegevuse tõttu keeldus XXX põhjendatult kostjalt tellima teenust, mida hageja pidi kostjaga sõlmitud lepingu alusel XXX-le osutama. Kostjal oli valik, kas lõpetada leping hagejaga või lõpetatakse kostja ja XXX vaheline leping. Hageja tasunõue ei ole põhjendatud. Lepingu p-de 1.2 ja 1.3 kohaselt ei olnud kostja kohustatud hagejalt teenust tellima. Tasu maksmise kohustus oli lepingu p 3.1 kohaselt seotud käsundi nõuetekohase täitmisega. Samuti ei pea kostja maksma hagejale tasu aja eest, mil lepingu täitmine oli võimatu. Lepingu täitmise võimatuse tekitas hageja tegevus, mille tõttu ei võimaldanud XXX talle ligipääsu XXX-sse.
KOHTU SEISUKOHT
3.Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud käsunduslepingu psühholoogiteenuse osutamiseks XXX-s. Kostjal oli omakorda teenuse osutamiseks sõlmitud leping XXX, st Eesti Vabariigiga. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostjal oli alust leping hagejaga erakorraliselt üles öelda.
4.VÕS § 631 kohaselt võib lepingupool käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Nimetatud sätte alusel võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi (vt ka Riigikohtu 31. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-12, p 12). Seega on VÕS § 631 järgi võimalik käsundusleping erakorraliselt üles öelda, kui lepingut üles öelda sooviva poole huvi lepingut lõpetada kaalub üles teise poole huvi lepingu täitmist jätkata.
5.Esimese põhjusena lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on kostja välja toonud hageja
16.mail 2016 Eesti Päevalehes avaldatud arvamusartikli. Kohtu hinnangul nähtub artiklist, et hageja kritiseeris erinevatest aspektidest XXX ja üldisemalt XXXX kohtlemisel. Lisaks avaldas hageja artiklis ühe XXX-s XXX isikuandmeid. Kostja leiab, et hageja rikkus artikli avaldamisega lojaalsuskohustust ning samuti avaldas infot, milleks tal õigust ei olnud. Hageja leiab, et artikli avaldamine on õigustatud sõnavabadusega.
6.VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt. Samuti on pooltevahelise lepingu p 4.2.3 kohaselt koolitaja kohustus hoida koolituskeskuse head mainet ning hoiduda igasugusest tegevusest ja tegevusetusest, mis põhjustavad või võivad põhjustada klientide ja äripartnerite pretensioone, usaldamatust või avalikkuse kriitikat või kahjustada koolituskeskuse mainet. Kohus 3/7
märgib, et sõnavabadus, millele hageja tugineb ei ole absoluutne õigus. Astudes lepingulistesse suhetesse kostjaga pidi hageja arvestama talle käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Negatiivse artikli avaldamine kostja kliendi ja hageja pakutava teenuse lõpptellija suhtes ei ole oma olemuselt kostja suhtes lojaalne käitumine, kuivõrd võib tekitada pingeid kostja ja tema lepingupartneri vahel. Samas tuleb sellises olukorras kaaluda poolte huve ja õigusi. Negatiivse artikli avaldamine võib olla õigustatud, kui selle poolt räägivad kaalukad hageja või avalikkuse huvid. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul hageja artikli avaldamist pidada lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Seda põhjusel, et nii XXX kui ka XXX on avalik-õiguslikud avalikku võimu teostavad asutused. Selliste asutuste puhul on põhjendatud avalikkuse kõrgendatud huvi nende tegevuse suhtes ning esineb oluline avalik huvi, et nende tegevus oleks nii õiguspärane kui ka eetiline. Seetõttu peavad XXX ja XXX, st sisuliselt riik, olema tunduvalt suurema kriitikataluvusega kui näiteks eraõiguslikud isikud, kes avalikku võimu ei teosta. Samuti nähtub ka kostja esitatud XXX seisukohtadest, et XXX-l endal ei olnud hagejale etteheiteid seoses kriitilise artikli avaldamisega, vaid etteheited tulenesid peamiselt sellest, et hageja avaldas artiklis ühe XXX delikaatseid isikuandmeid. Seega leiab kohus, et artiklis kostja lepingupartneri ja lõpptellija kritiseerimine ei ole asjaolud, mis annaks praegusel juhul alust leping erakorraliselt üles öelda, kuivõrd hageja huvi ja õigus sõna- ja arvamusvabadusele kaalub üles kostja huvi, et XXX-d kui tema lepingupartnerit ei kritiseeritaks.
7.Kostja heidab hagejale ette, et hageja avaldas artiklis andmeid, mis said talle teatavaks lepingu täitmise käigus. Artiklist nähtuvalt saab sellisteks andmeteks olla ühe XXX isikut ja elusaatust puudutavad andmed. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 13 lg 2 kohaselt on asjassepuutuvad isikud kohustatud hoidma neile taotleja kohta teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena ja järgima nimetatud välismaalase isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse nõudeid. Isikuandmete kaitse seaduse § 10 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekul. Hageja on hagi lisana 22 esitanud kohtule selle isiku nõusoleku enda andmete avaldamiseks, kellest hageja oma artiklis rääkis. Seega ei ole hageja artikli avaldamisega kohtu hinnangul rikkunud eeltoodud isikuandmete kaitse nõudeid. Samuti ei saa avaldatud andmeid pidada kostja või tema lepingupartneri tootmis- või ärisaladuseks või muuks infoks, mille saladuses hoidmiseks oleks kostjal VÕS § 625 lg 1 või lepingu p-de 6.1 ja 6.2 kohaselt õigustatud huvi. Poolte artikli avaldamisele järgnenud e-kirjavahetuses ei ole kostja hagejale ette heitnud nõustatava nõusoleku puudumist andmete avaldamiseks. Samuti nähtub hageja 18. mail 2016 kostjale saadetud e-kirjast, et hageja avaldas andmeid vastavalt kliendi soovile. Seega tegutses hageja kohtu hinnangul XXX andmete avaldamisel õiguspäraselt. Kui kostja oleks teavitanud lõpptellijat asjaolust, et isikuandmete avaldamiseks oli andmesubjekti nõusolek, oleks seega olnud võimalik tekkinud olukord lahendada selliselt, et hagejaga lepinguline suhe oleks jätkunud. Ebaselguse puhul saanuks kostja hagejalt küsida kinnitust nõusoleku olemasolu kohta. Seega ei ole kohtu hinnangul ka artiklis toodud asjaolude avaldamine aluseks hagejaga lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
8.Teiseks toob kostja ülesütlemise alusena välja asjaolu, et hageja suhtles kostjaga kooskõlastamata otse lõpptellijaga, millega rikkus käsunduslepingu p-s 4.2.6 sätestatud kohustust. Nimetatud lepingupunkti kohaselt võib koolitaja (st hageja) esineda koolituskeskuse (st kostja) nimel vaid käesoleva lepingu täitmise eesmärgil ning koolituskeskuselt saadud volituste ulatuses; koolitajal ei ole õigust eelneva kokkuleppeta suhelda koolituskeskuse nimel meediaga ega koolituste lõpptellijatega. Arvestades lepingu sõnastust, mis räägib koolitusteenuse osutamisest, mitte poolte
4/7
vahel konkreetselt kokku lepitud psühholoogiteenuse osutamisest, ja kohtule esitatud poolte lepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetust, leiab kohus, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Samas nähtub hagi lisadena 3 ja 4 esitatud ekirjadest, et pooled olid lepingu sõlmimisel lepingu p 4.2.6 osas läbi rääkinud. Kostja on seejuures 3. aprilli 2016. a e-kirjas märkinud, et lepingupunkt ei keela suhelda lõpptellijaga, kuid otsused võtab vastu kostja ning hageja ei või kostja teadmata ise asju muuta. Kohtu hinnangul nähtub sellest, et pooled mõistsid lepingut sõlmides lepingupunkti 4.2.6 selliselt, et see ei keela hageja ja lõpptellija vahelist suhtlust, kuid hageja ei või ilma kostjaga kooskõlastamata muuta teenuse osutamise tingimusi. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja ei rikkunud seda lepingupunkti lõpptellijaga suheldes. Kostja ei ole välja toonud, et hageja oleks muutnud psühholoogilise nõustamise teenuse osutamise tingimusi, mis oli kokkulepitud kostja ja lõpptellija vahelises lepingus. Hageja suhtlus lõpptellijaga ei saanud ulatuses, mis nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest, kahjustada kostja huve. Asjaolu, et hageja tegutses XXX huvides ka rollides, mis väljusid poolte kokku lepitud psühholoogilise nõustamise piirest, ei saanud omada kostjale negatiivset mõju. Tegemist ei olnud lepingu raames teenuse osutamise või selle teenuse muutmisega. Käsundusleping ei välista hageja tegutsemist omal käel XXX huvides väljaspool lepingujärgse teenuse osutamise raame. Põhjendatud ei ole rääkida ka huvide konfliktist, kuivõrd hageja pidi psühholoogilist nõustamist pakkudes lähtuma eelkõige nende isikute huvidest, kellele ta nõustamisteenust osutas, mitte XXX või selle ametnike huvidest. Seda kinnitab näiteks ka asjaolu, et poolte kirjavahetusest nähtuvalt oli psühholoogi ülesanne, mh hinnata, kas on esinenud isikute väärkohtlemist ametnike poolt. Seega ei saa hageja poolt lõpptellijaga suhtlemine ega lepingu raamest väljuv XXX huvides käitumine olla lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks.
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal ei olnud alust lepingut hagejaga erakorraliselt üles öelda. Samas on lepingu p-s 10.3 kohaselt võimalik leping korraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. Kohtu hinnangul saab üldjuhul olukorras, kus lepingupool on avaldanud tahet leping erakorraliselt üles öelda, kuid erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei ole, lugeda poole tahteavaldus korraliseks ülesütlemisavalduseks, kuivõrd võib eeldada, et poole tahe on eelkõige suunatud lepingu ülesütlemisele. Kostja ei ole praeguses asjas avaldanud, et juhul, kui lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei ole, sooviks ta hagejaga lepingulist suhet jätkata. Seega saab kohus rahuldada hageja alternatiivse nõude ja tuvastada, et leping lõppes kostjapoolse korralise ülesütlemisega.
10.Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt tasu aja eest, mil leping oli kostja poolt peatatud ning aja eest, mille võrra kostja ülesütlemisest lepingus ettenähtust vähem ette teatas. Kohtu hinnangul on sisuliselt tegemist hageja kahju hüvitamise nõudega, milles hageja nõuab kostjalt kostjapoolse lepingurikkumise tõttu saamata jäänud tulu. Lepingu peatamiseks ei ole poolte lepingus alust ette nähtud. Samuti ei tulene lepingu peatamise võimalust seadusest. Nagu kohus eelnevalt on leidnud, ei olnud kostjal alust ka lepingut erakorraliselt üles öelda, mistõttu oleks kostja pidanud lepingut täitma kuni lepingu p-s 10.3 sätestatud ühekuulise etteteatamistähtaja möödumiseni. Kohtu hinnangul rikkus kostja seega lepingut peatades ja erakorraliselt üles öeldes lepingut ning hagejal on seega õigus VÕS § 115 nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus ei nõustu kostjaga, et lepingu p 1.3, mille kohaselt leping ei tekita koolituskeskusele kohustust koolitajalt teenust tellida, välistab hagejal kahju tekkimise. Nimelt on kohtu hinnangul nähtuvalt käsunduslepingu lisaks olevast tellimusest nr XXX kostja hagejalt juba teenuse tellinud. Tellimuse
5/7
sisuks on lepingu lisa 1 ja kostjalt hagejale 4. veebruaril 2016 saadetud e-kirja kohaselt psühholoogilise nõustamise teenuse osutamine vähemalt 1 kord nädalas kuni 8 tundi. Kuivõrd kostja tegevuse tõttu ei olnud hagejal võimalik alates lepingu peatamisest 17. mail 2016 teenust osutada, jäi hagejal saamata tasu selle eest. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt täidetud VÕS § 127 lg-test 2-4 tulenevad kahju hüvitamise eeldused.
11.Pooled vaidlevad ka kahju suuruse üle. Hageja lähtub sellest, et ta oleks saanud viie nädala jooksul osutada teenust igal nädalal 8 tundi. Kostja toob välja, et tegelikult hageja eelnevalt teenust sellises mahus ei osutanud. Samuti on kostja väitel hageja lepingu peatamise nädalal enne lepingu peatamist teenust osutanud ja tasu saanud. Kohus ei nõustu hagejaga, et lähtuda tuleks kokkulepitud maksimaalsest nõustamismahust 8 tundi nädalas. Poolte kirjavahetusest nähtub selgelt, et 8 tundi on ette nähtud maksimaalse nõustamise mahuna. Samuti ei toimunud enne lepingu peatamist nõustamine selles mahus. Kohus leiab, et kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milline oli psühholoogilise nõustamise vajadus XXX-s pärast 17. maid 2016, saab kahju suuruse kindlaks määrata võttes aluseks selle kui suures ulatuses hageja enne lepingu peatamist teenust osutas ja tasu sai. Nähtuvalt kostja esitatud tabelist (II kd, tl 21) ja poolte seisukohtadest toimus nõustamisteenuse osutamine peamiselt esmaspäeviti. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et kuivõrd lepingu täitmine peatati 17. mail 2016, mis on teisipäev, ja leping öeldi üles 24. mail 2016, mis on samuti teisipäev, siis hoolimata sellest, et hageja 16. mail 2016 sai teenust osutada ja selle eest ka tasu, langes lepingu peatamise ajale ka esmaspäev 23. mai 2016, mil hageja oleks saanud samuti teenust osutada. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et hagejal lepingu peatamise nädala eest tasu saamata ei jäänud. Kohus nõustub eelnevast tulenevalt hagejaga, et hagejal jäi saamata tulu 5 nädala nõustamisteenuse osutamise eest. Nähtuvalt kostja esitatud tabelist oli hageja osutanud enne lepingu peatamist nõustamisteenust 10 nädala jooksul kokku 55,5 tundi, st keskmiselt 5,55 tundi nädalas. Seega jäi kohtu hinnangul hagejal saamata kostja tegevuse tõttu tasu 27,75 nõustamistunni eest (5*5,55). Arvestades poolte kokkulepitud tunnitasu 30 eurot (bruto), jäi hagejal seega saamata 832,5 eurot. Selles ulatuses tuleb hageja rahaline nõue rahuldada. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata.
12.Hageja on esitanud kohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidleb taotlusele vastu. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja soovib sisuliselt protokollis sisalduvaid enda ütlusi täiendada. Kohtu hinnangul ei ole oluline, et protokoll kajastaks sõna-sõnalt istungil öeldut, vaid, et selles oleks kajastatud õigesti istungil toimunu peamine sisu. Hageja taotlusest ei nähtu, et protokoll kajastaks sisuliselt ebaõigesti istungil öeldut.
13.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd kohus rahuldas hageja tuvastusnõude tervikuna ja rahalise nõude ca 70 % ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 85% kostja kanda ja 15% hageja kanda. Hageja menetluskulud on esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 200 eurot, postikulu 2,2 eurot, hagi printimise kulu 6,89 eurot ja transpordikulu 20,28 eurot. Kokku on kulud 229,37 eurot, millest 85%, st 194,96 eurot tuleb jätta kostja kanda. Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 1 ja § 144 p 2 järgsete menetluskuludega. Kostja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt 900 eurot, mis koosneb esindajakulust 18 tunni eest tunnihinnaga 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui 6/7
menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu põhjendatud, arvestades õigusteenuse tavapärast hinda. Kohus märgib, et hageja väljatoodud riigi õigusabi tunnihinnad jäävad allapoole õigusteenuse turuhinda. Samas leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud. Kostja esitatud menetlusdokumentides väljendatud seisukohad kattuvad osaliselt, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, et järgnevate menetlusdokumentide koostamine on kostja esindajal võtnud ca sama kaua kui hagile vastuse koostamine. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 12 tundi. Seega on kostja menetluskulu 600 eurot, millest 15%, st 90 eurot jääb hageja kanda. Kohus tasaarvestab poolte vastastikkused menetluskulude hüvitamise kohustused ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 104,96 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.