Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.

ASJAOLUD

Nord Collect OÜ esitas Viru Maakohtule hagiavalduse D S vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja D S 27.10.2015 interneti vahendusel lepingu nr 39476. Kostja esitas 27.10.2015 laenutaotluse 300,00 euro saamiseks 90-ks päevaks. Lepingu sõlmimisel võimaldas laenuandja kostjale võtta kiirlaenu nimetatud summas. Kostja ei ole laenulepingust tulene1(4)

2-17-109153 vat laenu tagastamise kohustust õigeaegselt täitnud ning laenuandja loovutas nõude kokku summas 1024,50 eurot kostja vastu hagejale Nord Collect OÜ-le. Hageja on pöördunud kohtusse kõigepealt maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Maksekäsu kiirmenetluse käigus selgus, et kostja elukoht on Venemaal, makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada Eestis teadaolevatel aadressidel. Viru Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse, kuid ka hagimenetluse käigus ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud XXX, kuid sellel aadressil kostja ei ela, seal elavad teised inimesed (tlk 49). Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht Venemaa, Altai krai (tlk 43). Kohus edastas hagejale 05.07.2017 kohtunõude, milles palus täpsustada andmed kostja elukoha- ja kontaktandmete kohta ning juhul, kui kostja elab Venemaal, esitada ka kostja kirjalik nõusolek asja arutamiseks Eesti kohtus (tlk 50). Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 28.07.2017 taotluse hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Taotluses teatas hageja, et Politsei-ja Piirivalveametil puuduvad andmed kostja viibimiskoha kohta. Kostja on laenulepingus märkinud oma elukohana XXX. Sama lepinguga võttis kostja kohustuse teatada viivitamatult laenuandjale mh oma elukoha- ja postiaadressi muutumisest. Tulenevalt eelnevast leidis hageja, et võib kogumis teiste tõendite ja esitletud asjaoludega järeldada, et tõendamata on kostja elamine mujal kui Eestis, sest Venemaal ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja puuduvad igasugused andmed, et kostja elab Venemaal. Samuti saab, hageja arvates, kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu. Juhul kui kostja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi määruse 1215/2012 art 28 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust (Riigikohtu 21.11.2012 määrus nr 3-2-1-123-12). Kohus jättis hageja taotluse 24.08.2017 määrusega rahuldamata ja palus hagejal taas täpsustada kostja elukoha- ja kontaktandmed ning juhul, kui kostja elab Venemaal, siis esitada kohtule kostja kirjalik nõusolek asja arutamiseks Eesti kohtus (tlk 76-77). Hageja esitas 08.09.2017 kohtule seisukoha, milles leidis, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja elukoht on Venemaal ja samuti ka selle kohta, et kostjal on Venemaa kodakondsus. Kostja on tasunud 2016 aasta novembris oma võlgnevusi Eesti ettevõtetele, mis nähtub Credit Info AS-i poolt peetavast maksehäireregistri väljatrükist. Hageja hinnangul viibib kostja seega Eesti Vabariigis, sest juhul, kui kostja elaks Venemaal, ei tasuks ta ka Eesti ettevõtetele võlgnevusi. Eelnevast kogumis teiste tõendite ja esitletud asjaoludega võib hageja hinnangul järeldada, et tõendamata on kostja elamine mujal kui Eestis. Hageja on teinud endast kõik oleneva, et teada saada kostja täiendavad elukoha- ja kontaktandmeid, kuid viimased teadaolevad kostja elukoha andmed on XXX. Eelnevast tulenevalt on Viru Maakohtu Narva kohtumaja pädev kohus käesolevat tsiviilasja lahendama. Hageja palub kostjale hagimaterjalid kätte toimetada Ametlike Teadaannete kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1).

2(4)

2-17-109153 Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul ei ole asjakohased hageja viited määrusele 1215/2012, kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelistele suhetele kohaldatakse riikide vahel sõlmitud õigusabilepingut ning Euroopa Liidu määrused kohaldamisele ei kuulu. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Tartu Ringkonnakohus on 25.03.2015 kohtumääruse nr 2-14-30347 põhjendava osa punktis 8 märkinud, et Eesti - Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 21 lg 2 kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. See omakorda tähendab, et õigusabilepingu puhul peab olema poole kirjalik nõusolek asja arutamiseks teise riigi kohtus ning kui kostja aktiivselt kohtualluvuse vastu ei vaidle, ei tähenda see nõustumist asja arutamisega Eesti kohtus. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis annavad alust arvata, et kostja elu- ja ka viibimiskoht ei ole Eestis. Kohus on proovinud nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses kostjale kohtudokumendid kätte toimetada Eestis teadaolevatel aadressidel, kuid edutult. Hageja tegi päringu politseisse, politseile on kostja elukoht teadmata. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht Altai krai, Venemaa. Sama aadress on ka kostja alaealisel lapsel (tlk 73). Kostjale ei kuulu Eestis kinnisvara, tal ei ole Eestis töökohta ega ametlikku sissetulekut (tlk 68-70). Kohus tegi päringud ka mobiilside teenuste osutajatele ning selgitas välja, et kostja oli Elisa lepinguline klient kuni jaanuar 2016, lepingutel oli kontaktandmeteks märgitud Kreenholmi 38-11, 20205 Narva, e-post [email protected] (tlk 95). Narva linn teatas kohtule, et linnal puuduvad andmed D S tegeliku viibimiskoha kohta, samuti puuduvad linnal ka kostja sideandmed (tlk 98). Kohus tegi täiendava päringu politseisse ja küsis D S piiri ületuste andmeid. Politsei teatas kohtule, et piirikontrolli andmekogus on fikseeritud D S viimane piiriületus väljumisel Eesti Vabariigist 30.10.2015 kell 07:49 Narva maanteepiiripunkti kaudu. Andmekogu andmeil omas isik Eesti Vabariigi passi XXX (kehtis kuni 30.06.2016) (tlk 101). Hageja esitas tõendina päringu maksehäireregistrisse, millest nähtub, et kostja tasus 2016 aasta novembris Eesti ettevõtetele võlgnevusi. Hageja on seisukohal, et juhul, kui kostja elaks Venemaal, poleks ta võlgnevusi Eestis tasunud. Kohus hageja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Ainuüksi võlgnevuste tasumine ei tähenda, et kostja elu- või viibimiskoht on Eestis, samuti ei pea ka võlgnevuste tasumiseks isiklikult Eestisse tulema. Kõik asjas kogutud tõendid viitavad kohtu hinnangul selgelt sellele, et kostja ei ole Eestis viibinud alates 2016 aastast, kostjal ei ole ka kehtivat Eesti Vabariigi passi. Kuna rahvastikuregistris on kostja elukoht märgitud piirkonna täpsusega (Altai krai), palus kohus hagejal korduvalt täpsustada kostja elukohta Venemaal, et oleks võimalik kostjale hagimaterjalid kätte toimetada ning küsida temalt nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Kohus on korduvalt palunud esitada ka hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide venekeelsed tõlked (tlk 50, 76-77). Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid kostja täpse elukoha kohta Venemaal ega palunud kohtul taotleda Vene Föderatsiooni pädeva asutuse abi kostja elukoha väljaselgitamiseks. Hageja ei ole ka hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide venekeelseid tõlkeid kohtule esitanud. Seega ei saa kohus Venemaale hagimaterjale edastada. 3(4)

2-17-109153 Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja elukoht ei ole Eestis ning õigusabilepingu art 21 p 1 alusel allub asi Vene Föderatsiooni kohtule. Kohus ei ole tuvastanud, et käesoleval juhul esineks muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et Eesti kohus ei ole pädev käesolevat asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus on seisukohal ka, et hageja taotlus menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus ei ole pädev asja lahendama, ei saa kohus ka hagimaterjale kätte toimetada, s.h ka avalikult. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata ning hageja taotluse hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks rahuldamata. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.