Hageja XXXXOÜ (reigistrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja advokaat Sulev Tammemäe (Advokaadibüroo Luberg ja Päts, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Mart Kuusk (OÜ Võlaabi Tondi 27, Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista xxxx põhinõue 12 000 (kaksteist tuhat) eurot, intress 0,99 (99 senti) eurot ja viivis 1 202,05 (üks tuhat kakssada kaks eurot ja 5 senti) eurot XXXXOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 66% ulatuses Xxxxkanda ja 34% ulatuses XXXXOÜ kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xxxx välja menetluskulud summas 1 298,88 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa eurot ja 88 senti) eurot XXXXOÜ kasuks.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXXOÜ-lt välja menetluskulud summas 284,58 (kakssada kaheksakümmend neli eurot ja 58 senti) eurot Xxxxkasuks.
6.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Xxxx välja menetluskulud 1 014,30 (üks tuhat neliteist eurot ja 30 senti) eurot XXXXOÜ kasuks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxtasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras XXXXOÜ kasuks.
2-16-16525
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.25.04.2016 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXXX, mille punkti 2.1 alusel laenas kostja hagejalt 12 000 eurot tagastamise tähtajaga 25.06.2016. Lepingu punkti 5.1 kohaselt pidi kostja tasuma intressi 15% kalendrikuus. Lepingu punktis 8.2. leppisid pooled kokku, et lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks vormistab kostja hageja omandisse mootorsõiduki Scania IRIZAR, registrimärgiga xxxx (tl 6-8). Vastav müügileping oli sõlmitud päev varem, so 23.04.2016 (tl 58). Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub vastavalt hagile ja 29.09.2017 esitatud hagi täpsustusele (tl 76-78) mõista kostjalt välja põhinõude 12 000 eurot, intressi 3 600 eurot, viivise 4 400 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 113 lg 1 ja § 396 lg 1.
3.Hageja märgib, et: • kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega ole sooritanud ühtegi makset; • tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, kuna hageja põhiline majandustegevus ei ole laenude andmine; • hageja nõuab täpsustatud hagis intressi 2 kuu eest; • VÕS § 415 lg 1 ei puuduta intressi ja see ei piira hageja intressinõuet; • väide, et intress on liiga kõrge, on paljasõnaline ja põhjendamatu; • tegemist ei ole heade kommetega vastuolus oleva lepinguga; • VÕS § 392 lg 2 ei võimalda intressi vähendada; • hageja nõuab viivist ajavahemiku 26.06.2016-26.09.2017 eest; • lepinguline viivis võibki olla suurem seadusjärgsest viivisest ning hageja viivisenõue ei ületa põhinõuet; • kui kohus leiab, et viivisemäär 0,5% päevas on liiga kõrge, on hageja nõus seda vähendama 0,1%-ni päevas. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistab hagi osaliselt, so põhinõuet 12 000 euro ulatuses ning palub intressi ja viivist vähendada. Kostja palub kohustada hagejat nõude täitmisel tagastama nõude tagatiseks antud sõiduk. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja märgib, et: • kostja on nõus põhisumma 12 000 euro tagastamisega;
2-16-16525 • • • • • • •
laenulepingu tagatiseks olev sõiduk on antud hageja valdusesse 2016.a augustis; tegemist on tarbijakrediidilepinguga; intressimäär on otseses vastuolus kehtiva seadusandlusega ning on ebamõistlikult kõrge; laenuleping on vastuolus heade kommetega tulenevalt ülikõrgest intressimäärast; kostja palub vähendada intressi VÕS § 392 lg 2 alusel tavapärase määrani; lepinguline viivisemäär 0,5% on ebamõistlikult kõrge ja vastuolus heade kommetega; kostja palub vähendada viivist seadusjärgse suuruseni.
Kohtuotsuse põhjendus
6.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
7.Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
9.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
10.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 25.04.2016 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXXX, mille punkti 2.1 alusel laenas kostja hagejalt 12 000 eurot tagastamise tähtajaga 25.06.2016. Lepingu punkti 5.1 kohaselt pidi kostja tasuma intressi 15% kalendrikuus. Lepingu punktis 8.2. leppisid pooled kokku, et lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks vormistab kostja hageja omandisse mootorsõiduki Scania IRIZAR, registrimärgiga xxxx (tl 6-8). Vastav müügileping oli sõlmitud päev varem, so 23.04.2016 (tl 58).
11.Kostja leiab, et tegemist oli tarbijakrediidilepinguga ning intressimäär 180% aastas on otseses vastuolus kehtiva seadusandlusega, ebamõistlikult kõrge ja koormav kostja jaoks ning ei ole proportsioonis laenusummaga. Kostja leiab, et laenuleping on sõlmitud vastuolus heade kommetega ning väga ebasoodsatel tingimustel kostja jaoks – ülikõrge intressimäär ja täiendav tagatis sõiduki näol. Kostja palub vähendada intressimäära VÕS § 392 lg-s 2 sätestatud hariliku määrani, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Hageja leiab, et kostja väited on põhjendamatud ning tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga.
12.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 403 lg 2 kohaselt käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka füüsilise isiku poolt sõlmitud lepingule krediidi võtmiseks iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul kasutusse võetav krediit või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat.
2-16-16525
13.Vaidlusaluse laenulepingu punkti 2.1 kohaselt kanti laen üle selgitusega „ettevõtluse tarbeks“. Hageja on esile toonud, et tema põhi tegevusala ei ole laenude andmine, mistõttu ei ole täidetud VÕS §-s 402 nimetatud tarbijakrediidilepingu tingimused. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et hageja tegeleb oma majandus- või kutsetegevuses püsivalt laenude andmisega. Äriregistris on hageja põhitegevusalaks märgitud sõiduautode ja väikebusside müük ning lisategevusalaks sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent. Eelneva tõttu asub kohus seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud tarbijakrediidilepingut ning käesolevale vaidlusele tarbijakrediidilepingu sätted ei kohaldu.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Riigikohus on leidnud, et kohus saab omal algatusel hinnata tehingu heade kommete vastasust (nt Riigikohtu 15.11.2000 otsus 3-2-1-118-00 ja 24.05.2001 otsus tsiviilasjas 3-2-1-76-01). Kostja on tuginenud sellele, et intressimäär on heade kommete vastane.
15.Laenulepingu punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt andis hageja kostjale laenu intressiga 15% kuus. Intressi arvestamisel lähtuti 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast (tl 6). Seega oli intressimäär 180% aastas ning kostjal tuli kaheks kuuks antud laenult maksta intressi 3 600 eurot. See moodustab 30% antud laenu summast. Kohus leiab, et tegemist on liiga kõrge intressimääraga. Kohtu hinnangul ei saa pidada sellist intressi mõistlikuks ega heade kommetega kooskõlas olevaks, kuna laenusumma ja sellelt makstav intress on selgelt ebaproportsionaalne. Pankade poolt antav väikelaenu aastane intressimäär on tavaliselt vahemikus 10-20% aastas. Hageja laenu tagas lisaks laenulepingu punkti 8.2 kohaselt mootorsõiduk Scania IRIZAR, reg nr xxxx, mis läks kuni laenu tagastamiseni hageja omandisse (tl 58). Kohtu hinnangul on sellistel tingimustel tarbijaga sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on 03.12.2014 määruse 3-2-1-133-14 punktis 9 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist Riigikohtu poolt nimetatud olukorraga, kuna kohustus tasuda kaheks kuuks antud laenult 30% laenusumma suurusest, on äärmiselt ebamõistlik ning ei vasta headele kommetele. Tegemist on liigkasu võtmisega. Kohus leiab, et laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.
16.TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna laenuleping on tühine, puudub hagejal õigus nõuda laenu tagastamist lepingu täitmise sätete, so VÕS § 108 alusel. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et kostja kohustub hagejale laenuna saadud raha tagastama TsÜS § 84 lg 1, VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale laenusummat 12 000 eurot tagastanud. Kohus mõistab kostjalt välja põhinõudena 12 000 eurot.
2-16-16525
17.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kuna laenuleping on tühine, puudub hagejal õigus nõuda lepingus kokku lepitud intressi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Leping sõlmiti 25.04.2016 ja laen tuli tagastada 25.06.2016 (tl 6). Nimetatud ajavahemikul oli VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär 0,05% aastas. Seega on hageja õigustatud nõudma 60 päevaks antud laenult seadusjärgset intressi 0,99 eurot, so 0,05/100/365x12000x60. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 0,99 eurot.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.Kuna kohus tuvastas eelnevalt laenulepingu tühisuse, puudub hagejal alus nõuda viivist lepingus kokku lepitud viivisemäära alusel. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgse VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tuleneva määra alusel.
20.Hageja nõuab viivist perioodi 26.06.2016-26.09.2017 eest. Kuni 30.06.2016 oli seadusjärgne viivisemäär 8,05% aastas ning alates 01.07.2016 on seadusjärgne viivisemäär olnud 8% aastas. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud summas 1 202,05 eurot, so (8,05/100/365x12000x5)+(8/100/365x12000x452).
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 12 000 eurot, intressi 0,99 eurot ja viivised 1 202,05 eurot.
22.Kostja on palunud kohustada hagejat nõude täitmisel tagastama nõude tagatiseks antud sõiduk. Kohus märgib, et puudub alus kostja taotlust rahuldada, kuna kostja ei ole esitanud vastavasisulise nõudega vastuhagi.
23.Kostja on 29.09.2017 seisukohas palunud lisaks tühistada 04.11.2016 hagi tagamise määrus. Kohus märgib, et TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna antud juhul rahuldas kohus hagi osaliselt, puudub alus hagi tagamise määrust tühistada. Menetluskulud
24.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
27.Hageja märgib, et talle on tekkinud õigusabikulusid 1 168 eurot käibemaksuta. Hagejale osutas õigusteenust lepinguline esindaja kokku 9 tunni ja 44 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot käibemaksuta. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagilt ja hagi tagamise avalduselt kokku 800 eurot.
2-16-16525 Riigilõivude tasumine kokku summas 800 eurot nähtub kohtutoimikust (tl 12-13). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Arvestades käesoleva asja keerukust, mahtu ja selles esitatud menetlusdokumente peab kohus hageja esindajal asjas tehtud toimingutele kulunud aega 9 tunni ja 44 minuti ulatuses mõistlikuks. Tunnitasu hind vastab Riigikohtu praktikale. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid kokku summas 1 968 eurot, so 800+1168. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 298,88 eurot, so 66% 1 968-st.
28.Kostja märgib, et on kandnud õigusabikulusid kokku summas 837 eurot. Arvestades asja keerukust, mahtu ja selles esitatud menetlusdokumente peab kohus kostja esindaja kulusid põhjendatuks. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 284,58 eurot, so 34% 837-st.
29.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 014,30 eurot, so 1298,88 – 284,58.
30.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.