Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

menetluse jooksul täpsustunud ja leidnud kinnitust ning kokkuvõtlikult võib märkida, et maksejõuetus tekkis internetiteenuse pakkujate turuolukorra tõttu kus väiksemal ettevõtjal, nagu seda oli Xxxx, ei olnud enam suuremate kõrval perspektiivi ja eduvõimalust. Parimatel tegevusaastatel 2006 – 2007 aastal tegi võlgnik läbi suure kasvufaasi ja tegevus oli edukas. Võlgnik oli teinud suuri investeeringuid oma tegevusega seotud tehnilisse baasi ja inventari soetamisse ning plaanis edasist kasvu. Äriühingul tekkisid raskused kõigepealt seoses sellega et koostööpartnerilt tellitud kliendiseadmed osutusid teenuse pakkumisel tehniliselt ebarahuldavateks. Äriühingu tegevusele negatiivset mõju avaldas ka sülearvutite tootmine, 80% uutes sülearvutites hakati kasutama pesasid, mis ei ühildunud äriühingu poolt tellitud kliendiseadmetega. Kõik eeltoodud asjaolud avaldasid mõju äriühingu juba 2008.a. majandustegevusele. Sealt edasi hakkasid raskused süvenema ning hoolimata omanike pingutustest tehnilise poolega tegelemisel tekkisid kohustused tarnijatele ja töövõtjatele, samuti maksuvõlad. Võlgnik suutis maksuvõla likvideerida, kuid muus osas jäi likviidsus väheseks ning püsiv maksejõuetus kujunes välja 2009.a. lõpuks või 2010.a. alguseks mil anti sisse pankrotiavaldus. Olen seisukohal, et pankrotiavaldus esitati kohtule õigeaegselt. Võlgnik esitas menetluse jooksul hulgaliselt materjale, mis tõendasid lahenduse otsimist juhtkonna poolt, sealhulgas investorite otsimine, teise äriühinguga ühinemise üritamine ja muud toimingud. Samuti tegi võlgnik halduriga igakülgset koostööd, et isegi veel ka pankrotimenetluse ajal saavutada kõiki võlausaldajaid rahuldav lahendus. Võlgnik jätkas tegevust ajutise menetluse vältel, osaliselt ka peale pankroti väljakuulutamist ning lootis menetluse käigus läbida tervendamise ja saavutada võlausaldajatega kompromiss, selleks oli tehtud ettevalmistavad toimingud ja koostatud eelarve. Ajutise halduri aruandes on detailselt välja toodud sammud, mida võlgnik tegi, et säilitada ettevõte ja muuta see jätkusuutlikuks. Menetluse käigus leidsid väidetud asjaolud kinnitust. Kuriteo tunnustega tegusid haldur ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud juhtimisvigu. Maksejõuetuse põhjuseks saab vastavalt pankrotiseaduse liigitusele lugeda „Muud põhjused“. Pankrotivara müügist ei olnud laekumisi. Ajutise halduri aruandes oli märgitud, et äriühingul on vara 1 361 750 euro (21 306 751 krooni) väärtuses, kuid enamus neist moodustab äriühingu tegevuseks vajalik materiaalne põhivara, mis omab eelkõige väärtust kogumis, so. toimiva ettevõttena. Nimetatud summa oli välja toodud raamatupidamislikus jääkväärtuses, ning oligi reaalselt ettevõttesse soetatud. Tegu oli spetsiifiliste litsentseeritud internetiteenuse edastamiseks vajalike seadmete ja tarkvaraga. Pankrotimenetluse alguses oli võlausaldajatel ja halduril usk, et läbi olemasoleva vara realiseerimise on võimalik nõuded rahuldada. Raamatupidamise andmetel ja soetatud vara väärtust arvesse võttes see olekski võimalik olnud. Paraku olid seadmed osutunud juba enne pankrotimenetluse algust praktiliselt kasutuskõlbmatuteks teatud vigade ja tegelikult ka juba moraalse vananemise tõttu. Kõnealuste seadmete kasutamise jaoks oleks vajalik olnud litsentsid, mida Eesti turu jaoks ei oleks olnud enam võimalik sellele seadmepargile hankida. Seega ei olnud olemasolevad seadmed enam Eestis kasutatavad ega seetõttu ka müüdavad. Lisaks oli internetiteenust pakkuv teenus Eesti turul astunud kiireid samme edasi ning sedavõrd vananenud seadmeid Eestis enam kasutada ei oleks saanud või oleks see nõudnud liiga kulukaid täiendavaid investeeringuid. Võlgniku juhatuse liikmed otsisid aktiivselt probleemile lahendusi kuid paraku edutult. Haldur esitab kohtule seadmete osas võetud eksperthinnangu, mille tellis juhatuse liige. Kõnealune hinnang jõuab järeldusele, et äriühingu seadmepark on sisuliselt vanametall. Pankrotitoimkond, kes valiti ümber eesmärgiga saavutada sellest hoolimata varade müük,

asus samuti aktiivselt selles suunas tegutsema. Pankrotitoimkonna liikmeteks valiti äriühingu töötajad, kes ise olid vastava valdkonna spetsialistid. Nende arvamus oli, et ehkki Eestis on seadmed kasutuskõlbmatud, oleks neid võibolla võimalik müüa Aafrika riikidesse kus internetiteenuse pakkumine ei ole veel niivõrd arenenud ning aegunud seadmeid võidakse osta. Esitan kohtule näidisena müügiprotsessist ühe võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kus võeti vastu vastavaid otsuseid. Suhtlus toimkonna ja võlausaldajatega oli mitme aasta vältel intensiivne ja ajamahukas. Lõpetuseks tuleb nentida, et pankrotitoimkonnal ega halduril kõnealuse vara müük ei õnnestunud ning kõlbmatuks muutunud vara on antud vanametalli kokkuostu. Muud reaalselt müüdavat või tagasivõidetavat vara äriühingul ei olnud. Menetluses alguses on välja makstud ajutise halduri vastavalt kohtumäärusele. Menetluses on laekunud väiksemaid summasid täitemenetlustest, kokku summas 3563,44 eurot, haldur taotleb pankrotihalduri tehtud kulutuste (büroo-, side-, transpordi- ja muud kulud) eest määrata 2969,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole tehtud. Panditud vara menetluses puudus. Võlgnikul müümata ja/või teistelt isikutel vara saada ei ole. Menetluses on jäänud rahuldamata kaitstud nõuded alljärgnevatel võlausaldajatel: Nimi

Nõuete jääk

175 252,89 Nõuete kaitsmine viidi läbi 28. novembril 2010.a. Algselt oli nõudeid menetluses esitatud summas 435 817,79 eurot (6 819 066,78 krooni), koosolekul kaitsti nõudeid summas 195 244,12 eurot (3 054 906,78 krooni). Menetluse jooksul said paljud töötajad oma nõude rahuldatud Töötukassast, mistõttu on nõuete jääk praeguse seisuga 175 252,89 eurot. Jaotusettepanekut ei esitatud algselt seetõttu, et võlgnik soovis esitada kompromissi ettepanekut ja oli kindel, et kompromiss saavutatakse (kompromissi on võimalik esitada kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni). Seejärel, kuna menetluse jätkumine ja nõuete reaalne rahuldamine ei olnud realistlik, jaotusettepanekut ei esitatud. Kuna nüüdseks on asjaolud

lõplikult selgitatud ja nõudeid rahuldada ei ole võimalik ning menetlus kuulub lõpetamisele siis nõuded jäävad rahuldamata nõuete kaitsmise nimekirjas toodud summades. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulusid menetluses ei olnud. Halduri vajalikud kulutused on märgitud aruandes. Hoolimata varade realiseerimise ebaõnnestumisest püüdsid äriühingu juhatuse liikmed saavutada võlausaldajatega kompromissi, et neile mingilgi määral rahalist kaotust kompenseerida. Esitan kohtule kompromissi arutamise koosoleku protokolli, kus kompromiss jäi vastu võtmata kuna võlausaldajad pidasid pakutud summat liiga väikeseks. Ka selles protokollis käsitleti varade müüki ja on protokollitud, et sellele varale Eestis turgu ei ole. Muude toimingute hulka kuulub veel halduri tegevus seoses töötajatele raha taotlemises Töötukassast. Haldur esitab kohtule vastava Töötukassa otsuse. Tänaseks on selge, et menetluse läbiviimiseks puuduvad rahalised vahendid. Võlausaldajad on aktsepteerinud edasise menetluse perspektiivitust. Seega leiab haldur menetluses rahaliste vahendite puudumise tõttu, et menetluse saab lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 alusel, kohustades eelnevalt menetluse jätkamiseks võlausaldajaid tasuma deposiiti 2000 eurot. Arvestades eeltoodut palub pankrotihaldur teha võlausaldajatele menetluse raugemise vältimiseks ettepanek tasuda kohtu deposiiti 2000 eurot.; lõpetada XxxxAS (registrikood xxxx) pankrot raugemisega PankrS § 158 alusel, juhul kui võlausaldajad deposiiti nõutud summat ei tasu; dokumentide hoidjaks määrata endine juhatuse liige Xxxx; pankrotihalduril äriühing likvideerida ja kustutada registrist; kinnitada pankrotimenetluse kuludeks summa kokku 3563,44 eurot (koos käibemaksuga) väljamaksmisega halduri büroo kasuks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 24.08.2017. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku XxxxAS (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot tähtajaga 5. september 2017.a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur leiab, et maksejõuetuse põhjuseks saab vastavalt pankrotiseaduse liigitusele lugeda „Muud põhjused“, kuna kuriteo tunnustega tegusid haldur ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud juhtimisvigu. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. XxxxAS (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele

vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Maire Arm võlgniku XxxxAS (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et XxxxAS (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda vastutavale hoiule võlgniku endisele juhatuse liikmele Xxxx (isikukood xxxx, e-post: xxxx, tel: xxxx). Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lgte 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur on palunud kinnitada pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri Maire Arm’i bürookulu summas 3563,44 eurot (sh käibemaks). Tulenevalt eelnevast kinnitab kohus pankrotimenetluse kuluna pankrotihalduri Maire Arm’i bürookulu summas 3563,44 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.