Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

AS-ga Tulika Takso on võlgnikul sõlmitud rendi- ja frantsiisilepingud, millede alusel ta osutab alates 01.02.2017 taksoveoteenuseid ja millest saadav sissetulek moodustab ca 300 – 500 eurot kuus. Muid sissetulekuid võlgniku väitel tal ei ole. Võlgniku abielu Niina Hallikuga oli sõlmitud 1983.a ja lahutanud 1999.a. Võlgnik elab oma emale XXX ́ule kuuluvas korteris Tallinnas Lasnamäel. Võlgniku suhtes on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmeil käesoleval ajal kohtutäiturite menetluses 25 täiteasja. Suurimad sissenõudjad on Maksu- ja Tolliamet (44 205 eurot), XXX (250 205 eurot), SEB Liising AS, Tallinna Linn, Liikluskindlustuse Fond jt. Kohtutäiturite poolt on võlgniku kontod arestitud ja neile laekumisi ei ole viimasel 5 aastal toimunud. Võlgniku nimele on registreeritud 1992. a sõiduauto Jeep, milline olevat aga juba 1990ndate lõpul utiliseeritud. Võlgnik omab ka 100% osalust reaalset majandustegevust mitteomavas Spets Trans OÜ-s (reg kood 14082131). Võlgniku andmeil tal mingit kinnis- või vallasvara ei ole, samuti puuduvat sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi vastu. Ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara võlgnikul leidnud. Nn mittetegutsev riiulifirma märkimisväärset väärtust ei oma. Võlgniku andmeil tal pangakontod seoses täiturite poolt arestimisega puuduvad, kuid tegelikult on tal kontod AS-s Swedbank (jääk 3,95 eurot) ja AS-s SEB Pank (jääk 0 eurot). Tal oli konto ka Danske Bank A/s Eesti filiaalis, mis aga suleti 17.11.2010.a (jääk 0,25 eurot). Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma. Pensionikeskuse AS andmeil omab võlgnik II samba pensionikontot SEB Progressiivne Pensionifond (1041,402 osakut), mida aga pankrotimenetluse kuludeks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kinni pidada ei saa. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju. Võlgnik tunnistab võlgnevusi summas 311 495 eurot, millele lisanduvad täituritasud ja –kulud. Aruande eelmistes alajaotustes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 310 000 euro, kuid reaalse vara olemasolu, mille arvel oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid ja võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei ole teada. Samuti ei ole ajutisele haldurile teada vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Igakuisest laekumisest kehtiva alampalgamäära (praegu 470.- eurot) ulatuses kinnipidamisi teha ja pankrotivarasse arvata ei saa. Seega võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, mida saaks kasutada pankrotimenetluse mõistlike kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis PankrS § 30 lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis PankrS § 29 lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Haldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on võlgniku poolt kuriteo toimepanek, mille tulemusena talt mõisteti kriminaalasjas välja tsiviilhagid kogusummas üle 951000 krooni (60 700 euro, kriminaalasi nr 1-06-5887) ja tsiviilasjas XXX tekitatud kahju 250 205 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks. Määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 55 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutise halduri kulude hüvitis ja tasu palun määrata välja maksta OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid (reg kood 10145857), mille pangakonto number on EE752200001120168326. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri kulude ja tasu väljamaksmiseks vahendeid, siis palun tasu hüvitamine määrata 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, riigi vahenditest.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 310 000, kuid reaalne vara puudub. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot kohtu deposiiti. Lisaks andis kohus 26.09.2017 kohtumäärusega võimaluse võlausaldajale tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 865 eurot. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on tasunud kohtu deposiitkontole 1 500 eurot + 865 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u kulutused summas 55 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks ja kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u kulutused summas 55 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.