Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (14)

ulatuses hageja OÜ Themis Õigusbüroo kanda. Mõista Rentimisteam OÜ-lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja menetluskulud summas 5739,75 eurot. Mõista Themis Õigusbüroo OÜ-lt Rentimisteam OÜ kasuks välja menetluskulud summas 235,65 eurot. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 2 ja 3 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista Rentimisteam OÜ-lt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja menetluskulud summas 5504,1 eurot. Rentimisteam OÜ-l tuleb temalt Themis Õigusbüroo OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (14)

3 (14)

muuda hageja nõuet töövõtulepingust tulenevaks nõudeks. Töövõtulepingust saaks tuleneda tellija nõue kostja kui töövõtja vastu kokkulepitud töö üleandmiseks vms. Käibemaksuseadus kohustas kostjat rakendama õige määraga käibemaksu. Kostjal oli võimalik valida KMS § 15 lg 1 järgi 20 %-line käibemaksumäär või KMS § 15 lg 4 järgi 0%line käibemaksumäär. Kostja valis ebaõige käibemaksumäära. Ebaõigesti makstud käibemaksuosa tagastamise nõuet ei saa pidada lepingu rikkumise puhuks kasutatavaks õiguskaitsevahendiks. Kohased õiguskaitsevahendid tulenevad alusetu rikastumise sätetest. Hageja arvates saavad alternatiivselt olla nõude õiguslikuks aluseks ka õigusvastaselt tekitatud kahju sätted. Kostja on rikkunud hageja varalisi õigusi ja tekitanud temale õigusvastaselt kahju. Seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on ilmne ja tõendatud. Hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja palus kohtul kostjalt välja mõista kostja poolt arvetel esialgselt ebaõigesti arvestatud ja hiljem parandatud käibemaksuosa summas 24 857,57 eurot. Alternatiivselt palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju summas 24 857,57 eurot. Ühtlasi suurendas hageja hagis esitatud viivisenõuet ja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista viivise 0,02 %-i asemel 0,06 %-i põhinõudelt päevas. Hageja leiab, et kõrgendatud viivisemäära kohaldamiseks saab analoogia korras kohaldada MKS § 115 lg 2 ja § 117 lg 1. Viidatud normide kohaselt on Komforthus Eesti OÜ kohustatud ebaõigesti mahaarvatud sisendkäibemaksu tagasimaksmisega viivitamisel tasuma maksuhaldurile intressi 0,06 % päevas.

14.06.2017. a pidas kohus asja ettevalmistamiseks eelistungi.

Hageja jäi kirjalikult esitatud nõuete juurde. Kostja vaidles jätkuvalt hagile vastu. Lisaks kirjalikult esitatule esitas kostja hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Kostja teatel oli tal Komforthus Eest OÜ vastu 31.08.2016. a seisuga lepingust tulenev nõue summas 40 645 eurot. 14.10.2016. a kirjaga tasaarvestas kostja seaduslik esindaja Axxxxx Txxxxxxx Komforthus Eest OÜ nõude kostja nõudega. Seoses tasaarvestusega on Komforthus Eest OÜ nõue kostja vastu lõppenud. Kostja nõue Komforthus Eest OÜ vastu oli oluliselt suurem kui hagejale väidetavalt loovutatud nõue. Seega ei saa hagejal olla nõuet kostja vastu. Kohus arutas menetlusosalistega menetluse seisu ja hindas esialgselt, et kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda, et hageja nõue tema vastu on kehtivalt tasaarvestatud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis kostjale tähtaja, et soovi korral tasaarvestuse vastuväite kohta veel midagi täiendavat avaldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul midagi täiendavat ei esitanud.

22.09.2017. a toimus asja arutamiseks kohtuistung.

Kostja pool kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli kostjale lepingulise esindaja kaudu kätte toimetatud. Kostja ei teavitanud kohut kohtusse ilmumise seaduslikust takistusest ega

4 (14)

taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Kostja lepinguline esindaja teatas kohtule 20.09.2017. a kirjas, et tema lepinguline suhe kostjaga on lõppenud. Istungil osalesid hageja esindajad, kes jäid varem esitatu juurde ja taotlesid asja lahendamist sisuliselt.

KOHTU SEISUKOHT

Seoses arvete ja nendel esitatud käibemaksumäära muutumisega korrigeeris Komforthus Eesti OÜ 30.11.2016. a käibedeklaratsiooni ja maksis riigile tagasi mahaarvestatud sisendkäibemaksu summas 24 857,57 eurot.

5 (14)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Eeltoodud sätete alusel saab lugeda, et nõude loovutamisega on astunud hageja senise võlausaldaja Komforthus Eesti OÜ asemele ja tal on õigus nõuda kostjalt käibemaksumäära korrigeerimisest tulenevat 24 857,57 eurot ning koos sellega ka viivitusintressi (viivist). Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks kas nõue on õiguslikult põhjendatud.

6 (14)

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tulenevalt VÕS § 197 lg-st 1 on tasaarvestuse õiguse ehk tasaarvestuse olukorra esmaseks eelduseks, et kahe isiku vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. Lisaks on tasaarvestuse olukorra eelduseks see, et poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu, sõltumata sellest kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et esialgse võlausaldaja Komforthus Eesti OÜ ja kostja vahel olid töövõtulepingust tulenevad võlasuhted. mille alusel kostja töövõtjana teostas Norras elementmajade monteerimistöid ning Komforthus Eesti OÜ kohustus selle eest tasuma. Leping hõlmas lisaks käesolevas asjas käsitletud arvetele, mille alusel tasutud käibemaksu hageja tagasi nõuab, veel teisi objekte, millel teostatud tööde eest oli kostjal õigus tellijalt tasu nõuda. Kostja väitel (esindaja suulised väited kohtuistungil 14.06.2017 tl. 47 pöördel) oli tal Komforthus Eest OÜ vastu 31.08.2016. a seisuga lepingust tulenev nõue summas 40 645 eurot. Kostja esitas tõendina kostja arved (II kd tl 33-36), mis väidetavalt olid maksmata. Lisaks esitas kostja tõendina Intrum Justitia AS-iga 15.09.2016. a sõlmitud käsunduslepingu, millega kostja käsundas käsundi saajat nõudma Komforthus Eesti OÜ-lt sisse arvete alusel tasumata võlg summas 40 645 eurot. Hageja ei vaidlustanud seda, et 2016 sügiseks võis Komforthus Eesti OÜ-l olla kostjale tasumata arveid. Eeltoodud asjaolusid arvestades võib järeldada, et kostjal oli Komforthus Eesti OÜ vastu tasaarvestatav nõue. Vastavalt VÕS §-ile 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestuse avaldus on teisele poolele suunatud tahteavaldus, mis TsÜS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt muutub kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Tasaarvestuse avaldusele ei ole seaduses ette nähtud vorminõudeid. Kostja väitel tasaarvestas kostja seaduslik esindaja AxxxxxxTxxxxxxx poolte vastastikused nõuded 14.10.2016. a kirjaga. Hageja on esitanud kohtule tõendina kostja poolt 14.10.2016. a esialgsele võlausaldajale Komforthus Eesti OÜ-le saadetud e-kirja (I kd tl 60), milles kostja juhatuse liige Axxxxx Txxxxxxx annab teada, et kui Eesti maksukohuslane esitab arve Norras asuva kinnisasja ehitamise eest teisele Eesti maksukohuslasele, siis peab arve esitama 0 % käibemaksuga. Axxxxx Txxxxxxx teatab kirjas, et edastab manuses kreeditarved ja uued 0 % käibemaksuga arved ning viitab, et käibedeklaratsioonid vajavad parandamist. Axxxxx Txxxxxxx märgib kirjas veel, et Komforthus Eesti OÜ on peale arvete parandamist Rentimisteam OÜ-le võlgu 10 304,93 eurot ja ootab võlgnevuse kiiret tasumist. Kohus hindab, et eelnimetatud kostja juhatuse liikme kirja ei saa käsitleda tasaarvestuse avaldusena. Kuigi seaduses ei ole tasaarvestuse avalduse ette nähtud vormi ega ka sisunõudeid, peaks tasaarvestuse avaldusest olema selgelt arusaadav tasaarvestuse tegemise tahteavaldus, samuti peab olema selgelt arusaadav nõue või nõuded, millega tasaarvestav pool

7 (14)

tasaarvestada soovib ja ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib. Antud juhul ei ole kostja juhatuse liikme Axxxxx Txxxxxxxx 14.10.2016. a e-kirjast tasaarvestuse tegemise tahteavaldus identifitseeritav. Axxxxx Txxxxxxx märgib, et „ootab teiselt poolelt võlgnevuse kiiret tasumist“. Nimetatud tahteavaldus annab alust arvata, et kostja nõudis hoopis kohustuse täitmist, mitte ei soovinud poolte nõudeid tasaarvestada. Kirjas on märgitud kostja nõude suuruseks 10 304,93 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui hageja käibemaksu tagasinõue (s.o 24 857,57 eurot). Seega, isegi kui kostja oleks väljendanud poolte nõuete tasaarvestuse tahteavaldust, ei saaks lugeda, et hageja nõue on täies ulatuses tasaarvestatud. Kohtuistungil kostja poolt esitatud tõendid, mis peaksid tõendama tasaarvestatavat nõuet (tl.33-36 IIkd) on arved mai- ja juunikuust 2016 kokku nõudesummaga 45 645 eurot. Muuhulgas sisaldavad need arved käibemaksusummat, s.t., et need arved on vähemalt käibemaksusumma ulatuses põhjendamatud. Lisaks sellele: kui arvestada 14.10.2016 kostja juhatuse liikme A.Txxxxxxxx e-kirja (tl.60 Ikd) kui soovi tasaarvestuseks, siis erineb kostja juhatuse liikme poolt oktoobris 2016 nimetatud summa (10 304,93 eurot) oluliselt maisjuunis 2016 esitatud arvete järgi kujunenud summast (45 645 eurot). Kokkuvõtvalt ei ole võimalik kostja poolt 14.06.2017 kohtuistungil esitatud väidete ja tõendite alusel lugeda, et VÕS § 197 lg. 1 eeldused on täidetud. Kohtuistungil selgitas kohus kostjale tasaarvestuse nõude eelduseid ning andis kostjale tähtaja väidetava tasaarvestuse ja tasaarvestatava nõude põhistamiseks ja tõendamiseks. Kostja midagi täiendavat kohtule ei esitanud. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa lugeda, et kostja on hageja nõude oma nõudega kehtivalt tasaarvestanud. Kostja ei ole tõendanud oma tasaarvestatava nõude suurust ega tasaarvetuse avalduse tegemist teisele poolele. Juhul, kui kostjal on nõue lepingupoole vastu, siis on tal jätkuvalt õigus nõuda selle nõude täitmist. Kuna kostja tasaarvestuse vastuväited ei ole põhjendatud, siis tuleb hageja nõue kostjalt alusetult makstud käibemaksu summas 24 857,57 eurot saamiseks rahuldada.

8 (14)

MKS §§-d 115 ja 117 lg 1 näevad ette avalik-õiguslikus suhtes maksukohuslase poolt intressi maksmise kohustuse ja intressimäära. Kohus leiab, et kuna poolte vahel on eraõiguslikust suhtest tulenev võlasuhe (alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe), siis ei saa viivisenõude alusena kohaldada MKS-i sätteid ning hageja viivisenõude aluseks olla VÕS § 113 lg 1. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivisenõude eelduseks rahalise kohustuse olemasolu ja selle sissenõutavus. Kohus tegi eespool kindlaks, et kostjal on kohustus maksta hagejale tagasi alusetult saadud käibemaksuosa summas 24 857,57 eurot. Nimetatud kohustus on muutunud sissenõutavaks ja seega on viivise nõudmise eeldused täidetud. Kuna poolte vahel ei ole lepingulist võlasuhet ja lepinguga ette nähtud kõrgemat intressimäära, tuleb VÕS § 113 lg 1 2. lause alusel lugeda, et viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt on lubatud esitada hagis viivisenõue selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täitmiseni. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Enne 2016. a 1. juulit, 2017. a 1. jaanuari ja 2017. a 1. juulit oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0,00 %-i. Seega VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud intressimäär sel perioodil oli 8 %-i aastas, s.o 0,02 %-i päevas. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 06.12.2016. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 12.10.2017. a kujuneb 24 857,57 euro suuruselt põhinõudelt seadusjärgses määras viivise suuruseks 1546,14 eurot (24 857,57 eurot x 0,02 % x 311 päeva). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga summas 1546,14 eurot ja edaspidi VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Suuremas ulatuses jätab kohus hageja viivisenõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab 90 %-i menetluskuludest kostja kanda ja 10 %-i menetluskuludest hageja kanda.

10 (14)

ulatuses. Hagis esitatud faktilised asjaolud ei ole väga keerukad ega mahukad ning õiguslik põhjendus esialgses hagiavalduses on väga lakooniline ning piirdub vaid seadusesätete märkimisega. Enne hagi esitamist materjalidega tutvumisele ja analüüsile kulunud ajakuluks on märgitud 3,5 tundi, mis kohtu arvates oli hagi ettevalmistamiseks ja koostamiseks piisav ajakulu. Täiendava ajakulu asja ettevalmistamiseks 15,2 tunni ulatuses loeb kohus põhjendamatuks. Ülejäänud ulatuses, s.o 40,9 tunni ulatuses loeb kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab lugeda hageja esindaja poolt taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest. Tasu sellises määras vastab Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13). Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 40,9 tunni ulatuses. Määraga 120 eurot ühe tunni eest 40,9 tunni kohta kujuneb lepingulise esindaja tasuks 4908 eurot. Kohus loeb nimetatud ulatuses hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatuks ja hüvitatavaks menetluskuluks. Lisaks lepingulise esindaja tasule on hageja väitel tema menetluskuluks tema seadusliku esindaja ja lepingulise esindaja sõidukulud kokku summas 79,50 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu saab lugeda põhjendatuks. TsMS §§-de 138 lg 1 ja 2 ning 144 p-de 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaliste esindajate sõidukulud hüvitatavad menetluskulud. Hageja ei ole esitanud sõidukulude kohta tõendit, kuid kohtu hinnangul saab sellest olenemata sõidukulud lugeda põhjendatud ulatuses vajalikuks menetluskuluks. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Lxxxx Kxxxxxx ja lepinguline esindaja Txxxx Rxxxxxx olid kutsutud ja osalesid Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas kohtuistungitel 14.06.2017. a ja 22.09.2017. a. Hageja lepinguline esindaja on esimesel korral sõitnud istungile Jõgeva kohtumajja Võrust (vahemaa 130 km) ja tagasi Pärnusse (vahemaa 150 km). Teisel korral on lepinguline esindaja sõitnud Jõgevale istungile Tallinnast (vahemaa ca 143 km) ja tagasi Tartusse (vahemaa ca 52 km). Hageja seaduslik esindaja on kahel korral sõitnud Jõgeva kohtumajja istungile ja tagasi Tallinnast (vahemaa ca 143 km). Arvestades esindajate poolt läbitud vahemaad ja seda, et keskmiselt kulub autokütust 10 l/100 km kohta ja ühe liitri kütuse hind on olnud vahemikus 1-1,1 eurot saab kohtu hinnangul pidada esindajate transpordikulu kokku 79,50 euro ulatuses mõistlikuks. Seega loeb kohus hageja esindajate sõidukulud summas 79,50 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda ka tõlkekulu summas 390 eurot. Tulenevalt TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning 143 lg-st 1 on tõlgikulud hüvitatavad menetluskulud. Hageja esitas kohtule tõendina inglise keelse Komforthus Eesti OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu. Kohtu nõudel esitas hageja tõendi eesti keelse tõlke. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 6377,50 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot, lepingulise esindaja tasu summas 4908 eurot, hageja esindajate sõidukulud kokku summas 79,50 eurot ja tõlkekulu summas 390 eurot. 11 (14)

Kostjat esindas menetluses advokaat Mxxxxx Lxxxxxxx.

Kostja esitas kohtule menetluskulude tõendamiseks Advokaadibüroo Lentsius&Casus arved (II kd tl 78-78). Esitatud arvetest nähtuvalt on esindaja ajakulu olnud kokku 26,5 tundi. Arvetel taotletakse õigusabi eest tasu määraga 140 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, ja sõidule kulunud aja eest tasu määraga 70 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas 05.10.2017. a kohtule seisukoha, milles leidis, et kostja lepingulise esindaja tasu ei kuulu hüvitamisele, kuna kostja ei ole TsMS § 176 lg 5 kohaselt kinnitanud, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Alternatiivselt leidis hageja, et põhjendatuks saab lugeda kostja esindaja ajakulu 11 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja esindaja tasumäärale, kuid leidis, et tasu kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta, kuna kostja on käibemaksukohuslane ja ei ole kinnitanud, et ei saa mingil põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et olenemata sellest, et kostja ei ole eraldi kinnitanud, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, on võimalik lepingulise esindaja tasu kindlaks määrata. Advokaadibüroo arved on esitatud kostjale ja arvete selgitustest kajastuvad tehtud toimingud, millest võib järeldada, et need on tehtud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. Arvete selgituste kohaselt on kostja esindaja tehtud toimingud ja ajakulu neile alljärgnev: suhtlus kliendiga – 20 minutit, asja materjalide läbitöötamine 4 tundi ja 30 minutit, asja materjalide täiendav läbitöötamine ja vastuväite koostamine menetlusse võtmise peale 2 tundi ja 10 minutit, suhtlus hageja esindajaga 30 minutit, täiendavate materjalide läbitöötamine ja vastuse projekti koostamine 1 tund 45 minutit, kliendi poolt täiendavalt esitatud materjalide läbitöötamine ja suhtlus kliendiga 1 tund 10 minutit, kohtumääruse ja hageja arvamuse läbitöötamine ning kostja vastuse koostamine 2 tundi 5 minutit, hageja arvamuse läbitöötamine ja analüüs 35 minutit, nõupidamine kliendiga seoses kohtuistungiga 50 minutit, ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistung 3 tundi, sõit kohtuistungile Tallinnast Jõgevale ja tagasi 3 tundi ja 30 minutit, kohtuistungi protokolli läbitöötamine 20 minutit, kohtu kirja läbitöötamine ja selle analüüs 20 minutit, teate koostamine kohtu esimehele seoses kohtuniku tegevusega tsiviilasja menetlemisel 2 tundi ja 40 minutit, vastuväite koostamine kohtu tegevusele 2 tundi 25 minutit, kohtu esimehele esitatud teate täiendamine 50 minutit, edasiste kaebevõimaluste väljaselgitamine 55 minutit ja kohtu tegevusele koostatud vastuväite täiendamine 45 minutit. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu kostja esindaja tegevustele arve nr . 201706013 spetsifikatsiooni järgi (kliendi edastatud täiendavate materjalide läbitöötamine, vastuse projekti koostamine hagile, kliendi poolt edastatud täiendavate dokumentide esmane läbitöötamine, nõupidamine kliendiga, kohtu määruse ja hageja arvamuse lisade läbitöötamine, kostja vastuse koostamine hagile) kokku 5 tunni ulatuses. Selle tegevuse reaalseks tulemuseks on kostja vastus hagile 10.04.2017 (tl.7) poolteisel leheküljel, millest sisulist teksti vähem kui pooles ulatuses. Selliseks tegevuseks ei saa lugeda vajalikuks rohkem kui 3 tundi. Kohus nõustub hageja vastuväidetega selles, et hüvitamisele ei kuulu istungile sõitmiseks kulunud aja eest taotletud tasu. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 (p 13) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tasu sõidule kulunud aja eest ei kuulu teise menetlusosalise poolt hüvitamisele. Kolleegium on välja toonud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja

12 (14)

teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla üksnes otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Seega loeb kohus, et kostja esindaja tasu istungile sõiduks 3 tunni ja 30 minuti ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks kostja esindaja tegevusi arve nr. 201708033 spetsifikatsiooni järgi (vastuväite koostamine kohtu tegevusele eelmenetluse lõpetamisel 2 tundi 25 minutit, Tartu Maakohtu esimehele seoses kohtuniku tegevusega tsiviilasja menetlemisel koostatud teate täiendamine 50 minutit, edasiste kaebevõimaluste väljaselgitamine seoses kohtuniku tegevusega tsiviilasja menetlemisel 55 minutit), kokku 4 tunni 10 minuti ulatuses. Kostja vastuväide kohtu tegevusele on esitatud kohtule 27.07.2017 (tl.58) ja koosneb 16 reast sisulisest tekstist. Sellesisulise vastuväite koostamine ei vaja aega 2 tundi 25 minutit pluss 45 minutit (kohtu tegevusele koostatud vastuväite täiendamine), mistõttu kohus ei loe põhjendatuks ajakulu 2 tundi 25 minutit ja loeb põhjendatuks üksnes ajakulu 45 minutit. Maakohtu esimehele seoses kohtuniku tegevusega teate koostamine ja selle täiendamine kokku ajakuluga 2 tundi 45 minutit pluss 50 minutit on kohtu hinnangul võimalik lugeda põhjendatuks 2 tunni 45 minuti ulatuses. Kohtule on teadmata kohtu esimehele esitatud teate sisu, kuid võttes aluseks tsiviilasja menetlevale kohtunikule teadmiseks saadetud kohtu esimehe vastuse (28.07.207), saab järeldada, et tegemist on teatega kohtuistungi protokolli allkirjastamise kohta. Seega ei saa pidada põhjendatuks lugeda hüvitatavaks menetluskuluks sellise teate eest kokku 2 tundi 45 minutit pluss 50 minutit=3 tundi 35 minutit ja kohus loeb põhjendatuks 2 tundi 45 minutit. Ajakulu edasiste kaebevõimaluste uurimiseks seoses kohtuniku tegevusega 55 minutit ei saa lugeda asjas hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, sh menetluse käiku ja kostja esindaja tehtud toiminguid, saab kostja esindaja ajakulu ülejäänud 16 tunni 50 minuti ulatuses lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks saab lugeda ka kostja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 140 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasumäär sellises ulatuses jääb kohtupraktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud tasumäära piiresse. Varasemates lahendites on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 02.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). 14.10.2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus lugenud tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti. Kohus nõustub aga hagejaga, et kostja esindaja tasu ei kuulu hüvitamisele koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul ei ole kostja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei ole kostja lepingulise esindaja tasule arvestatud käibemaksu hüvitamine põhjendatud. Kohus luges põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 16 tunni 50 minuti ulatuses. Määraga 140 eurot ühe tunni eest kujuneb lepingulise esindaja tasuks 16 tunni 50 minuti tunni kohta 2356,50 eurot. Kohus loeb nimetatud ulatuses kostja lepingulise esindaja tasu põhjendatuks ja hüvitatavaks menetluskuluks.

13 (14)

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.