Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Hageja nõue ja selle põhjendused Kostja omandas ühistu liikmesuse täitemenetluses enampakkumise korras 24.03.14. Kostja teadis, kui ta omandas täitemenetluses liikmesuse, et eelmine omanik võlgnes 2013.a. liikmemaksu kokku 200 € ja 2014.a. I kvartali liikmemaksu 50€. Liikmemaksu suurus liikmele, kes kasutab garaažiboksi 47, on kvartalis 50 €. Kostja sai liikmeks 24.03.14, kui ta kanti liikmete nimekirja. Kostjal on kohustus tasuda eelneva liikme võlg. Asjas tuleb kohaldada KÜS § 5.1 - kostja omandades liikmesuse, omandas ka kõik eelmise liikme õigused ja kohustused. Tegemist on eelmise liikme 2013.a. liikmekasu võlaga kokku 200 € ja 2014.a. I kvartali liikmemaksu võlaga 50 €. Liikmel on kohustus tasuda viivist võlalt 250 € põhikirja p 34 järgi 0,1% päevas alates liikmesuse omandamisest 23.04.14 kuni 16.02.17. Hageja piiras viivisenõuete põhivõla suurusega. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnetava liikmemaksu 2013.a. eest ja 2014.a. I kvartali eest, kokku 250 €, samuti viivise põhivõla ulatuses 250 € (lk 23-24, 61-63, 65, 66, 70,130133). Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja vaidles hagile vastu, leiab, et ta ei ole kohustatud tasuma eelmise liikme võlga, hagi on esitatud vale isiku vastu, nõue on aegunud (lk 88-89,93-98,122,148-150 Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et o kostja omandas HÜ Xxxxühistu liikmesuse (kasutuses garaažiboks nr 47), täitemenetluse käigus (täitemenetluse vara enampakkumise akt lk 27), o kostja on hageja liige alates 24.03.14, mil ta kanti liikmete nimekirja (lk 33), o hageja nõutav võlg koosneb eelmise liikme 2013.a liikmemaksu võlast 4 kvartali eest kokku 200 € ja 2014.a. I kvartali liikmemaksu võlast 50 € Vaidlus on selles, kas hageja endise liikme 2013. aasta ja 2014.a I kvartali liikmemaksu võlg kokku 250 € läheks uuele liikmele, st kostjale üle kui ta ostis ja omandas liikmesuse. TsÜS § 5 järgi tekivad õigused kohustused tehingutest, sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 6 lg 1 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud ning lg 2 sätestab, et õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Seega saab/sai eelmise liikme kohustus, mille sisuks oli tasuda 2013.a. liikmemaks 200 € ja 2014.a. I kvartali liikmemaks 50 € ja mis muutus hageja poolt kohtule esitatud üldkoosoleku otsuse alusel (lk 49,50) sissenõutavaks 15.02.14, kostjale üle minna kas tehingu või seaduse alusel kooskõlas TsÜS § 5, § 6 lg 1, 2 järgi. VÕS § 175 järgi saab kohustus üle minna lepinguga, st võlgnikuga sõlmitud kohustuse ülesvõtmise lepinguga, milleks on võlausaldaja nõusolek või võlausaldajaga sõlmitud kohutuse ülesvõtmise lepinguga. Käesolevas asjas esitatud täitemenetluse vara kordusenampakkumise aktist 24.03.14 (lk 27) ei nähtu, et kostjale oleks üle läinud lepinguga VÕS § 175 järgi kohustus tasuda eelmise liikme 2013.a liikmemaksud kokku 200 € (igas kvartalis 50 € ) ja 2014.a. I kvartali liikmemaks 50 €. Seega hageja väide, et kostja teadis täitemenetluses, et eelmisel liikmel on võlg hageja ees, ei tähenda, et märgitud võlg, mis eelmisel liikmel oli hageja ees 2013.a. ja 2014.a I kvartali liikmemaksude tasumise kohustuse näol kokku 250 €, oleks kostjale liikmesuse ostmise lepinguga üle läinud täitemenetluse käigus. Samuti ei nähtu hageja põhikirjast, et liikmesuse

võõrandamise korral lähevad eelmise liikme sissenõutavaks muutud kohustused üle uuele liikmele. Hageja on hooneühistu, mis on tulundusühistu, mille ja liikmete vahelisi õigusi ja kohustusi reguleerib Hooneühistuseadus vastavalt selle § 1 lg 1. HÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse hooneühistule tulundusühistuseaduses sätestatut mitte korteriühistuseaduses sätestatud, st et hooneühistuseaduses on konkreetne viide sellele, millist seadust tuleb ühistu ja liikmete vahelistes suhetes kohaldada. Seega ei ole alust kohaldada hooneühistu ja tema liikmete vahelistes suhtes ja seda ka kohustuse üleminekul analoogia alusel KÜS § 5.1 sätestatut. Kohus märgib, et KÜS § 5.1 kohaldamiseks puudub siin vaidluses alus ka seetõttu, et hageja on HÜS § 1 lg 1 järgi tulundusühistu mitte mittetulundusühistu nagu seda on korteriühistu, seega on tegemist sootuks erinevatel asjaoludel ja eesmärkidel asutatud juriidiliste isikutega. Hooneühistu eesmärgiks on HÜS § 1 lg 1 järgi soodustada liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja valitsemisel, korteriühistu eesmärk KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühistu huvide esindamine. Nagu kohus märkis, saavad kohustused üle minna kas seaduse või tehingu alusel TsÜS § 6 lg 1, 2 järgi. Hooneühistuseadusest ega tulundusühituseadusest ei tulene, et liikmesuse võõrandamisel lähevad võõrandaja võlgnetavad kohustused, mis tal olid tekkinud ja muutunud hooneühistu ees sissenõutavaks võõrandamise ajaks, liikmesuse võõrandamisel üle liikmesuse omandajale, välja arvatud pärimise korral HÜS § 10 lg 1 ja TsÜS § 6 lg 1, 2 ja PärS § 4 lg 1 järgi (mis on seadusjärgne kohustuste ja õiguste üleminek). Eeltoodu alusel leiab kohus, et õige pole hageja väide, et asjas tuleb kohaldada analoogia alusel korteriühistuseaduse § 5.1 ja seetõttu pole õige hageja väide, et kostjale on üle läinud eelmise liikme kohustus tasuda 2013.a liikmemaksu kokku 200 € ja 2014.a. I kvartali liikmemaksu 50 €. Eeltoodu alusel ei ole kostjal tekkinud TsÜS § 5 ja § 6 lg 1, 2 järgi kohustust tasuda hagejale eelmise liikme 2013.a. ja 2014.a. I kvartali liikmemaksu võlga ning sellelt arvestatud viivist, ning hageja hagi nii põhivõla 250 € kui ka viivise 250 € nõudes jääb rahuldamata. Nimetatud kaalutlustel ei ole kohtul vaja anda hinnangut viivise suurusele, kostja aegumise vastuväitele, samuti poolte poolt esitatud kostjale saadetud arvetele, võla arvestusele (lk 75 77), poolte esitatud e-kirjavahetusele kostjaga (lk 78, 113-114), ühistu koosolekute 17.05.16, 04.04.17, 04.05.17, 25.05.17 protokollidele ja nende lisadele (isikute nimekirjad, volitused) (lk 78, 91-92, 116, 123, 125, 134, 135-146), kostjale saadetud pretensioonile (lk 80-81), teatele liikmesuse võõrandamise kohta täiteasjas nr 025/2013/2382 ja 025/2009/1712 (lk 99), enampakkumise teatele (lk 101-104), kostja konto väljavõttele (lk 105), väljavõttele teatest (lk 106,117-119), keelumärke seadmise avaldusele (lk 111). Menetluskulude jaotamine TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud ning asja läbivaatamata jätmise kuluks on § 144 p 3 alusel menetlusosalise saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Kostja palus hüvitada saamata jäänud töötasu 30 h eest kokku 93,75 € (töötasu OÜ-lt Xxxx) (lk 96p, 149). Kohus leiab, et kostja kulud, mis tal on tekkinud väidetavalt seetõttu, et tal jäi saamata töötasu aja eest, mil ta koostas vastuseid hagile ja menetlusdokumente, ei pole põhjendatud, kuna asjas ei ole pooled taotlenud ärakuulamist ning asjas ei ole toimunud kohtus suulist menetlust, kus kostja oleks viibinud töö ajal ja kaotanud seetõttu töötasu. Peale selle ei ole tõendatud, et kostja oleks jäänud töötasust ilma põhjusel, et ta pidi koostama menetlusdokumente. Seega jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ning kohus nende suurust ei hinda. (digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.