lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-1505/42

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-1505/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1122
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-1505

Tsiviilasi

V.S. hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu mittevaralise kahju ja tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. juuli 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): V.S. (isikukood XXX) Vastustaja (kostja): kohtutäitur Aive Kolsar

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 1. juuli 2017 määrus osaliselt ja saata V.S. hagi kohtutäitur Aive Kolsari vastu tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 1. juuli 2017 määrus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 1. juuli 2017 määruse. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.V.S. (hageja) esitas 27. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule hagi kohtutäitur Aive Kolsari (kostja) vastu mittevaralise kahju ja tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt on kohtutäitur ebaseaduslikult täitnud nõudeid, mis on lõppenud või aegunud. Kohtutäitur pidas ebaseaduslikult kinni kogu hageja pensioni ning hagejal ei olnud võimalik osta ravimeid. Hagejale on tekkinud seoses kohtutäituri tegevusega mittevaraline ja tervise kahju. Hagejal on tuvastatud 80% ulatuses töövõime kaotus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus keeldus 1. juuli 2017 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 1 alusel hagi menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Hageja ei ole vaatamata kohtu poolt antud täiendavale tähtajale välja toonud asjaolusid, millest nähtuks kostja tegu, kahju, põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasus. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid mittevaralise ja tervise kahju tekitamist kostja poolt. Samuti ei ole hageja tasunud riigilõivu mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 1. juuli 2017 määruse tühistamist ning asja saatmist maakohtule menetlusse võtmiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud piisavalt tõendeid hagi tõendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osaliselt ja saata V. S hagi tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
5.Hageja on esitanud hagis kaks nõuet: mittevaralise kahju 10 000 euro hüvitamise nõude ja tervisele tekitatud kahju 15 000 euro hüvitamise nõude.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on TsMS § 371 lg 1 p-le 10 tuginedes põhjendatult keeldunud mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest. Nähtuvalt avaldusest nõuab hageja kostjalt mittevaralist kahju 10 000 eurot, mis on rahaline nõue ning vastavalt TsMS § 124 lg 1 I lausele raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuleb 10 000 eurose hagihinnaga hagilt tasuda riigilõivu 550 eurot.
11.aprilli 2017 määrusega otsustas Tartu Maakohus hagejale mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel menetlusabi mitte anda. 12. mai 2017 määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Maakohtu 11. aprilli 2017 määruse muutmata. Seega oli hagejal kohustus tasuda mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu. 8. juuni 2017 määrusega andis Tartu Maakohus hagejale tähtaja riigilõivu 550 euro tasumiseks. Hageja ei ole riigilõivu tasunud. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.
7.Maakohus on keeldunud tervise kahjustamisest tekkinud kahjunõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole nimetatud alus täidetud ning seetõttu on maakohus ebaõigesti keeldunud kahjunõude menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesoleval juhul on maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumisel märkinud põhjenduseks, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et talle on tekitatud kostja poolt tervisekahju, sest ta ei ole suutnud õiguslikult veenvalt põhjendada, et tal on üldse kahju tekkinud ning, milles kahju seisneb. Näiteks ei ole hageja täpsustanud, mis ravimeid ta vajas ja millise haiguse raviks. Seega on hageja jätnud hagis märkimata kahju hüvitamise nõude aluseks olevad faktilised asjaolud, mille tõendamise kohustus hagejal lasub. Ringkonnakohus ei nõustu osaliselt maakohtu põhjendustega.
8.Antud juhul sisaldavad hageja esitatud avaldused väiteid kostja poolt talle tervisekahjustuse tekitamise kohta. Hageja väite kohaselt tekitas kohtutäitur talle õigusvastaselt kahju sellega, et kohtutäitur on täitnud nõudeid, mida ta ei oleks tohtinud teha, sest nõuded on lõppenud või aegunud. Muu hulgas pidas kohtutäitur ebaseaduslikult kinni kogu hageja pensioni ning hagejal ei olnud võimalik osta ravimeid. Praeguseks on hagejal tuvastatud 80% ulatuses töövõime kaotus. Lähtudes hageja väidetest ei saa hagi materjalide põhjal hagejal kahju tekkimist täielikult välistada. Asja menetlusse võtmise staadiumis ei ole kohus reeglina õigustatud hindama ette tõendeid ning tuvastama, kas hagejal on või ei ole õigust, mida ta väidab endal olevat. Tsiviilkohtumenetluses saavad pooled tõendeid esitada ka eelmenetluses, mistõttu võib kohus tõendamatuse motiivil keelduda hagi menetlusse võtmisest üksnes erandlikel juhtudel.
9.Ringkonnakohus märgib, et antud juhul ei selgu hagiavaldusest ega puuduste kõrvaldamisest, milles seisneb hagejale väidetavalt kohtutäituri poolt tekitatud tervisekahju 15 000 eurot. Vaatamata hageja korduvatele kirjalikele selgitustele ei ole arusaadav, kas väidetav tervisekahju 15 000 eurot on varaline kahju ja millest see koosneb. Hageja peab tema suhtes toimuvates täitemenetlustes kohtutäituri tegevust talle kahju tekitavaks, kuid ta ei ole täpsustanud, milline konkreetne kohtutäituri õigusvastane tegevus on talle kahju tekitanud (kas siis varalist või mittevaralist kahju). Vastavalt kohtutäituri seaduse § 9 lg-le 1 vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäiturilt kahjuhüvitise saamiseks tuleks hagejal tõendada: 1) isikule suunatud kohtutäituri ametikohustuse rikkumine (st, et kohustuse eesmärgiks on isiku õiguste kaitse); 2) tekkinud kahju; 3) põhjuslik seos ametikohustuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel; 4) kohtutäituri süü; 5) muu subsidiaarse õiguskaitsevahendi puudumine või esmaste kohustuslike õiguskaitsevahendite ammendatus.

Hageja hagiavaldusest ja kirjalikest selgitustest kohtule ei nähtu ühegi eelnimetatud eelduse olemasolu. Hageja praegusel kujul esitatud hagiavaldus jääks rahuldamata, sest hageja nõue on arusaamatult esitatud ning ta ei ole selgitanud, milline kahju ja mis alusel talle on tekkinud kohtutäituri tegevuse tulemusena ametikohustuste täitmisel. Samas on aga praeguses menetluse staadiumis ennatlik asuda seisukohale, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

10.Ringkonnakohus selgitab, et hageja nõude tervisele tekitatud kahju hüvitamiseks saatmine maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ei tähenda seda, et hagiavaldus tuleks menetlusse võtta. Maakohus peaks hindama seda, kas hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes on üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, hageja õiguste rikkumine.
11.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja