Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Swedbank). Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud XxxxOÜ seadusliku esindaja Xxxxpoolt avaldus XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt omandas Xxxxkoos teiste investoritega umbes kaks aastat tagasi osaluse XxxxOÜ-s ning nad alustasid kohviku pidamist „Xxxx“ nime all Tallinnas. Kuna Xxxxon välisriigi kodanik, siis usaldas ta kogu tegevuse juhtimise administraatoritele, kes viivitasid hankijate arvete maksmisega ja töötasude maksmisega, kuid ei teatanud sellest XxxxOÜ juhatuse liikmetele. 2016. a otsustas XxxxOÜ koostöö administraatoritega lõpetada. Juhtkonna poolt avastatud võlad hankijatele takistasid ettevõtte arengut, kõik, mida ettevõte teenis, oli vaja suunata võlgade tasumisele, samaaegselt oli vaja kohviku pidamiseks soetada toiduaineid ja õlut, maksta töötasud, kommunaalmaksud, üür. Investorite abil 2016. a probleemid osaliselt lahendati, kuid üheks oluliseks teguriks, mis tingis alalise maksejõuetuse, oli aktsiisi tõus Eestis – kuni aktsiisi tõstmiseni oli teoreetiline võimalus saavutada „nulli“ lähitulevikus, kuid nüüd on selline võimalus täielikult välistatud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on XxxxOÜ-l täitmata kohustused hankijate ees summas 26 809 eurot, Maksu- ja Tolliameti ees summas 3 950 eurot, töötajate ees 1 695 eurot, vara on XxxxOÜ-l 14 250 euro väärtuses. Seega ettevõtte kohustused ületavad vara rohkem kui kaks korda ning võlgade tasumine on, vaatamata turismihooajale, võimatu. Avaldaja palub kohtul nimetada XxxxOÜ-le ajutise halduri. 29.08.2017. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ning ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 105 196,29 eurot. Võlgnik on kajastanud pankrotiavalduses varasid väärtuses 14 250,00 eurot. Tegemist on võlgniku põhivara nimekirjas oleva varaga. Ajutine haldur on tutvunud andmetega vara osas ja leiab, et võlgniku pankrotiavalduses toodud hinnang vara osas on optimistlik ja sellest tulenevalt ajutine halduri hindab käesoleval juhul nimetatud vara võlgnikust erinevalt. Võlgnik kajastab varana erinevat kohviku pidamise inventari, sh spetsiifilist mööblit (pingid, lauad, toolid), valgustust, terrassi jne. Ajutise halduri esialgsel hinnangul lähtudes varasemast kogemusest 2(4)

sarnase vara realiseerimisel, võib sellise varakogumi väärtus olla ca 2 000,00 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et varale võlgnikul ligipääs puudub ja see on üürileandja valduses. See omakorda võib tähendada vaidlusi vara realiseerimisel. Ajutine haldur on tuvastanud, et püsivalt muutus võlgnik maksejõuetuks 2017. aasta suvel, mil oli selge, et võlgnikul ei teki ka tulevikus vara ega tuluallikaid ning majandustegevus oli lõppenud. Võlgnik ei suutnud piisavalt müügitulu tekitada, kahjumis tegutsedes jäädi hätta jooksvate kulude katmisega. Seega ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et selged tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgniku vara on üürileandja valduses, kellel on seadusest tulenevalt võimalik rakendada üürileandja pandiõigust. Võlgnikul puudub likviidne vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 720 eurot ja tehtud vajalike kulutuste katteks 68 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu 864 eurot ja tehtud kulutuste katteks 81,60 eurot (sh käibemaks) ajutise halduri Kristo Tederi kasuks. PankS § 23 lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamakse määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule xxxx. 3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.