Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus XxxxOÜ (registrikood xxxx) esitas 07.07.2017 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgniku osakapital on 2 500,00 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on krohvimine, EMTAK kood: xxxx, NACE kood: xxxx. Võlgniku majandusaasta kestab 01. Jaanuarist 31. Detsembrini. Võlgnik kanti äriregistrisse 05.02.2013. Harju Maakohtu 31.07.2017 määruse alusel võeti menetlusse võlgniku pankrotiavaldus ja nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Alates 05.02.2013 kuni käesoleva ajani on võlgniku juhatuse liige Xxxx, isikukood xxxx. Alates 05.02.2013 kuni käesoleva ajani on võlgniku omanik Xxxx osa suurus 2 500,00 eurot. Võlgniku peamiseks majandustegevuseks olid viimistlustööd. Tegevusperioodil oli võlgniku töötajate arv 3-5 töötajat. Ajutise halduri nimetamise hetke seisuga võlgnikul enam majandustegevust ei olnud. Võlgnik on tähtaegselt edastanud äriregistrile 2016 aasta ja varasemate aastate majandusaastate aruanded. Samuti on edastanud võlgnik haldurile täiendavat infot. Võlgniku lepingulise esindaja sõnul on võlgniku raamatupidaja lõpetanud teenuse osutamise ja see on osaliselt tekitanud raskusi viimaste raamatupidamise andmete korrigeerimisel. Sealjuures on jäänud korrigeerimata võlgniku kassajääk, mis tegelikkuses võlgniku väitel puudub. Ajutine haldur ei pea käesoleval juhul põhjaliku finantsanalüüsi koostamist vajalikuks, kuivõrd võlgniku tegevuse maht ei ole olnud suur. Võlgniku 2016 aasta aruande põhjal võib välja tuua, et seisuga 31.12.2015 oli võlgnikul vara summas 17 663 eurot, sh kohustused puudusid ja omakapital seega positiivne. Seisuga 31.12.2016 oli võlgnikul vara summas 19 757 ja kohustusi seevastu 6 495 eurot. Omakapital seega positiivne summas 13 262 eurot. Müügitulu teeniti 2015 aastal 500 eurot ja 2016 aastal 18 822 eurot, seejuures saadi 2016 eurot kahjumit summas – 4 400 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, millest võiks nähtuda, et võlgniku juhtorgani liige oleks olnud hooletu oma kohustuste täitmisel. Maksejõuetuse püsivaks muutumise olukorras on võlgniku juhatuse liige esitanud pankrotiavalduse. Võib hinnata, et juhatuse liige ei ole suutnud võlgnikku kasumlikult juhtida. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade Krediidiasutustele, Maanteeametile, Äriregistrile, võlgnikult.

väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Kinnistusregistrile ja kogunud andmeid

Käesoleval juhul võlgnikul vara ajutise halduri hinnangul puudub. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod, mille jääk on käesoleval hetkel 0,00 eurot. Krediidiasutus AS SEB Pank

Arvelduskonto EE061010220216426222 Kokku

Saldo 0,00

Aeg 02.08.2017

0,00

Võlgniku nimele ei ole käesoleval ajal ega ole varasemalt registreeritud sõidukeid Maanteeameti registris. Võlgnik ei ole käesoleval hetkel ega varasemalt olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimele ei ole käesoleval hetkel ega varasemalt kuulunud kinnistuid.

Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 12 904,68 eurot. Võlausaldaja

Nõue

Aadressiandmed

Alus

Maksu- ja Tolliamet (70000349)

8 933,90

xxxx xxxx AS SEB Pank (10004252)

952,00 3 010,00 8,78

Lõõtsa 6a, Tallinn, maksukohustus [email protected] Töötasu nõue Töötasu nõue Tornimäe 2, Kontohaldus Tallinn, tasud [email protected]

Kokku

12 904,68

Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele on võlgniku suhtes käimas 2 täitemenetlust. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 2 000,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul vara puudub. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 12 904,68 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetus saabunud ja püsivaks muutunud hiljemalt hetkeks, mil võlgnik on otsustanud tegevuse lõpetada, so suvel 2017. Võlgnik on seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta välja toonud töötajate puuduliku kvalifikatsiooni, vead töölepingute vormistamisel, kehva kvaliteediga teostatud ehitustööd, millest tekkis halb maine. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku viimaste aastate pangakontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja vara kohta võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2 000,00 eurot. Samas, juhul, kui keegi eelnimetatud isikutest tasub deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa ja kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Juhul, kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti väljakuulutamata, palub ajutine haldur nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx, isikukood xxxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 12 904,68 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 21.09.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 06.10.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku seadusliku esindaja Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 756 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 81,60 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 756 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 81,60 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 756 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 81,60 eurot (sh käibemaks). Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused summas 361,20 eurot (sh käibemaks) tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.