2-17-9053/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus XxxxOÜ (registrikood xxxx) esitas 09.06.2017 kohtule pankrotiavalduse, 21.07.2017 kõrvaldas avalduses esinenud puudused. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgniku osakapital on 7 688,00 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on metalluste ja -akende tootmine, EMTAK kood: 25121 / EMTAK 2008, NACE kood: 25.12. Võlgniku majandusaasta kestab 01. Jaanuarist 31. Detsembrini. Võlgnik kanti äriregistrisse 11.12.2009. Harju Maakohtu 31.07.2017 määruse alusel võeti menetlusse võlgniku pankrotiavaldus ja nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlgniku juhatuse liikmed on: - Alates 24.11.2016 kuni käesoleva ajani Xxxx, isikukood xxxx; - Alates 10.03.2015 kuni käesoleva ajani xxxx, isikukood xxxx; - Alates 10.03.2015 kuni 24.11.2016 Xxxx, isikukood xxxx; - Alates 10.03.2015 kuni 10.10.2016 xxxx, isikukood xxxx; - Alates 08.10.2014 kuni 10.03.2015 xxxx, isikukood xxxx; - Alates 19.02.2010 kuni 08.10.2014 xxxx, isikukood xxxx; - Alates 11.12.2009 kuni 26.08.2014 xxxx, isikukood xxxx. Võlgniku omanikud on: - Alates 24.11.2016 kuni käesoleva ajani XxxxOÜ, registrikood xxxx, osa suurus 7 668,00 eurot; - Alates 09.02.2016 kuni 24.11.2016 xxxx OÜ, registrikood xxxx osa suurus 2 500,00 eurot; - Alates 27.07.2015 kuni 24.11.2016 xxxxOÜ, registrikood xxxx, osa suurus 2 556,00 eurot; - Alates 18.01.2012 kuni 24.11.2016 OÜ xxxx, registrikood xxxx, osa suurus 2 556,00 eurot; - Alates 27.07.2015 kuni 09.02.2016 AS xxxx, registrikood xxxx, osa suurus 2 556,00 eurot; - Alates 11.12.2009 kuni 18.01.2012 OÜ Xxxx, registrikood xxxx, osa suurus 40 000,00 krooni. Võlgniku peamiseks majandustegevuseks oli metalluste ja -akende, samuti muude erinevate metallkonstruktsioonide ja -toodete valmistamine. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et võlgnikul oleks ajutise halduri nimetamise seisuga jätkuvalt majandustegevus. Sealjuures viimased rahalised liikumised võlgniku arveldusarvetel on toimunud mais 2017. Võlgnik on jätnud tähtaegselt äriregistrile edastamata 2016 aasta majandusaasta aruande, samas on võlgnik esitanud pankrotiavalduse enne aruande esitamise tähtaja saabumist ja lisanud aruande pankrotiavaldusele. Samuti on edastanud võlgnik andmed 2017 majandusaasta osas. Ajutine haldur ei pea käesoleval juhul põhjaliku finantsanalüüsi koostamist vajalikuks. Võlgnik ise on olulisemaid andmeid analüüsinud ka esitatud pankrotiavalduses ja pankrotiavaldusele lisatud varasemas saneerimismenetlust puudutavas dokumentatsioonis, sh saneerimiskavas. Välja võib tuua, et seisuga 31.12.2015 oli võlgnikul varasid väärtuses 910 221 eurot, mis valdavalt koosnesid põhivarast summas 535 940 eurot, varudest summas 213 195 eurot ja nõuetest summas 159 912 eurot. Kohustusi oli seevastu summas 1 006 849 eurot, neist lühiajalisi summas 753 347 eurot. Omakapital oli selle juures negatiivne summas -96 628 eurot. Võlgniku müügitulu 2015 majandusaastal oli 1 886 887 eurot ja majandusaasta oli seejuures kahjumlik summas -420 439

eurot. Seisuga 31.12.2016 oli võlgnikul vara väärtuses 181 863 eurot ja see koosnes peamiselt nõuetest ja ettemaksetest summas 144 279 eurot. Kohustusi seevastu oli 1 185 821 eurot ja omakapital oli negatiivne summas 1 003 958 eurot. Võlgniku müügitulu oli 2016 majandusaastal 388 689 eurot ja majandusaasta seejuures kahjumlik summas -907 330 eurot. Seisuga 30.04.2017 kajastas võlgnik vara väärtuses 2 003 eurot ja kohustusi seevastu summas 1 157 741 eurot, võlgniku omakapital oli seejuures negatiivne summas -1 155 738 eurot. Võlgniku müügitulu oli 2017 aasta nelja esimese kuu jooksul 75 558 eurot ja tegevus seejuures kahjumlik summas 151 780 eurot. Andmetest nähtub, et vaadeldud perioodil on võlgniku tegevus olnud äärmiselt kahjumlik, müügitulu on olulises osas langenud. Samas on võlgnik teinud mitmeid suuri raamatupidamislikke kandeid nii põhi- kui ka käibevara mahakandmiseks eeldatavalt seoses saneerimismenetlusega. Lisaks võib välja tuua, et võlgnik prognoosis saneerimiskavas näiteks 2016 aasta käibeks 1 650 000 eurot, 2017 aasta käibeks 2 050 000 ja 2018 aasta käibeks 2 300 000 eurot. Prognoositud käiveteni ega sellele lähedale paraku ei jõutud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid asjaolusid, millest võiks nähtuda, et võlgniku juhtorgani liige oleks olnud hooletu oma kohustuste täitmisel. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhtorgani liikmed suutnud võlgnikku kasumlikult juhtida. Võlgniku suhtes on toimunud saneerimismenetlus, mis paraku on ebaõnnestunud. Täpsemat hinnangut juhtorgani liikmete tegevusele on ajutise halduri hinnangul võimalik anda juhul kui viidaks läbi põhjalik raamatupidamisandmete revisjon hindamaks vara mahakandmiste õiguspärasust, samuti täpsemaid kahjumi tekkimise põhjuseid. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele, Maanteeametile, Äriregistrile, Kinnistusregistrile ja kogunud andmeid võlgnikult. Käesoleval juhul on ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara ligikaudses väärtuses 2 000,00 eurot. Krediiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskontode jääk käesoleval hetkel 3,00 eurot (Swedbank AS konto nr XXXXXXXXXXXXXXX) Võlgniku nimele on käesoleval ajal registreeritud järgmised sõidukid, milledel ajutise halduri esialgsel hinnangul on väärtus ca 2 000,00 eurot. Mark

Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele ei ole võlgniku suhtes toimumas täitemenetlusi. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 4 000,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on teadaolevalt lõppenud. Võlgnik on varasemalt üritanud ennast saneerida, kuid ebaõnnestunult. Võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 2 000,00 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 1 288 484,33 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Arvestades, et võlgnik on üritanud läbi viia saneerimismenetlust ja mitmed kohustused on võlgnikuga seotud isikute ees, on halduri hinnanugl keeruline hinnata maksejõuetuse püsivaks muutumise täpset aega, kuid ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt muutunud maksejõuetuks hiljemalt 2017 aasta alguses. Võlgnik on seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta välja toonud, et raskustesse on satutud juba 2015 aastal. Põhjusteks seejuures oli Soome turul laekumata jäänud nõuded, kahjumlikud projektid ja tellimustest loobumised.

Ajutise halduri hinnangul on võlgniku äriplaan selgelt ebaõnnestunud. Ei ole suudetud saavutada piisavalt suurt müügitulu ja seejuures on kogu tegevus olnud kahjumlik. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku viimaste aastate pangakontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja vara kohta võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Samas märgib ajutine haldur, et võlgnik on teinud mitmeid suuri vara mahakandmisi ja väärtuste ümberhindamisi, mille õigustatust on võimalik hinnata läbi põhjaliku raamatupidamisrevisjoni. Sellest tulenevalt ei saa välistada erinevate tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste tekkimist. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 4 000,00 eurot. Samas juhul kui keegi eelnimetatud isikutest tasub deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa ja kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Juhul kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti väljakuulutamata, palub ajutine haldur nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks xxx, isikukood xxxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 1 288 484,33 eurot, kuid vara hinnanguliselt vaid 2000 eurot . Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust

võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 21.09.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot hiljemalt 06.10.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxxx(isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 945 eurot, millele lisandub käibemaks 189 eurot ja kinnitada kulutused summas 68 eurot, millele lisandub käibemaks 13,6 eurot, kokku 1215,60 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri 945 eurot, millele lisandub käibemaks 189 eurot ja kinnitada kulutused summas 68 eurot, millele lisandub käibemaks 13,6 eurot, kokku 1215,60