Xxxxavaldus Xxxxja Xxxxvastu avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu tingimuste muutmiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, e-post xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Jüri Asari (Jüri Asari Õigusbüroo Invictus OÜ, e-post [email protected]); Puudutatud isik I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx; Puudutatud isik II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx; Puudutatud isikute lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karl Haavasalu ja vandeadvokaat Paul Varul (Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
19. september 2017 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Avaldaja Xxxx, avaldaja lepinguline esindaja Jüri Asari, puudutatud isik I xxxx, puudutatud isik II Xxxx ja puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu. Sekretär Triin Matteus
Juures viibis
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xxxx avaldus Xxxx ja Xxxx vastu avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu tingimuste muutmiseks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista Xxxx Xxxx ja Xxxx kasuks menetluskulud 4 272 (neli tuhat kakssada seitsekümmend kaks) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
4.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldajate nõue
1.Avaldaja abikaasale kuulub kinnistu asukohaga Xxxx(endine aadress Xxxx) Tallinn, millel asub tema perekonna poolt, sh avaldaja elukohana kasutatav eramu. Avaldajale kuuluvad ka kinnistud asukohaga Xxxxja XXXX – transpordimaa ehk erateed, kõnnitee ja haljasala. Puudutatud isikute ühisomandisse kuulub kinnistu asukohaga Xxxx Tallinn, millel asub puudutatud isikute poolt elukohana kasutatav eramu.
2.2015. aastal pöördus puudutatud isik I kohtusse juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele läbi Xxxxkinnistu, mille omanikuks tol ajal oli kinnistusraamatusse kantud avaldaja abikaasa ja kaasomanikuks avaldaja. 11.07.2016 määras Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-12993, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistu, asukohaga XxxxTallinn, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistule asukohaga Xxxx Tallinn määratud juurdepääsuteed. 29.11.2016 kanti kinnistusraamatusse kinnistute Xxxx ja XXXX Tallinn uue ainuomanikuna avaldaja.
3.Avaldaja on seisukohal, et käesoleval ajal kehtiv regulatsioon, millega tagatakse puudutatud isikutele juurdepääs kinnistule asukohaga Xxxx Tallinn läbi avaldajale kuuluva kinnistu, on muutunud ebaõigeks ja vajab muutmist, kuna selles ei ole arvestatud, et Tartu Maakohtu registriosakonna registriossa nr xxxx on kantud kolm kinnistut: Xxxx(katastritunnus xxxx, pindala 797 m2), Xxxx(katastritunnus xxxx, pindala 167 m2) ja Xxxxtänav XXXX (katastritunnus xxxx, pindala 206 m2). Samas registriossa nr xxxx kantud juurdepääsu kohta tehtud märkus puudutab vaid Xxxx kinnistut. Kuni 04.01.2016 oli kogu transpordimaa kantud registrisse Xxxx kinnistuna, kuid 2015 aasta lõpus jagas tolleaegne omanik kinnistu kolmeks kinnistuks – XXXX ja XXXX. 11.07.2017 kohtumäärusega määratud juurdepääs asub praegu Xxxx ja XXXX kinnistutel aga Xxxx kinnistul asub Xxxx juurdepääs. Seega tegelikult koormatud kinnistuteks on Xxxx ja XXXX, mitte ainult T4, nagu see on praegu kinnistusraamatusse kantud. Sellest on ka tekkinud vastuolu kinnistusraamatusse kantud märkuse sõnastuse ja selles viidatud plaani vahel, kuna märkuses mainitakse vaid Xxxx kinnisasja, aga plaanil on juurdepääsu alana märgitud ka Xxxx tänav XXXX kinnisasja. Avaldaja leiab, et on õigesti käsitletud mõisteid „kinnistu“ ja „katastriüksus“. Kohtumääruses on selgelt kirjas, et kinnistu koosneb kolmest katastriüksusest, ning ainult ühe, Xxxx osas, anti õigus seda läbida.
4.Avaldaja ei vaidle ega ole kunagi vastu vaielnud, et kinnistule asukohaga Xxxx Tallinn tuleb tagada juurdepääs läbi avaldajale kuuluvate kinnistute, seega iseenesest käesoleval ajal kehtiv juurdepääsu regulatsioon põhimõtteliselt vastab poolte huvidele. Samas praegu muutub üha mõistetavamaks, et antud regulatsiooni sõnastus on väga ebaselge ning selle tingimuste tõlgendamisel ja täitmisel tekivad pidevalt arusaamatused ja probleemid. Käesoleval ajal kehtiva regulatsiooni kohaselt võimaldatakse puudutatud isikutele „kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistule asukohaga Xxxx Tallinn määratud juurdepääsuteed“. Nüüd selgub, et puudutatud isikud, munitsipaalpolitsei ja kohtutäitur tõlgendavad kinnistusraamatusse kantud märkuse sõnastust nii, et sõna „kasutada“ tähendab mitte ainult puudutatud isikute õigust läbida avaldajale kuuluvat teed, vaid ka õigust kasutada seda laiemas mõttes, st parkida autosid, paigaldada prügikonteinerid, grillida ja kasutada muul viisil oma äranägemisel ja mitte ainult kinnistu omaniku nõusolekuta, kuid ka vaatamata avaldaja korduvatele nõudmistele lõpetada antud tegevus. Samuti puudutatud isiku avalduse alusel toimunud kohtumenetluses on avaldaja korduvalt rõhutanud, et ei anna nõusolekut teeniva kinnisasja muul viisil
kasutamiseks peale juurdepääsu. Samuti tõlgendatakse puudutatud isikute poolt sõnu „igat liiki transpordivahendiga“ nii, et nt vaatamata elamurajoonis kehtivale keelule (liiklusmärk 313) veoautoga liiklemiseks on puudutatud isikutel õigus sõita mööda avaldajale kuuluvat teed ka veoautodega (laevadega, lennukitega jne) ja neid ka parkida. Lähtuvalt eeltoodust leiab avaldaja, et pooled ei tõlgenda juurdepääsu tingimusi ühetaoliselt, vaid juurdepääsu määramisel tuleb välja tuua juurdepääsu täpne pikkus ja laius ning määrata, et juurdepääs on jalgsi ja sõiduautoga, kuid veoauto tarbeks peaksid puudutatud isikud küsima avaldajalt kirjaliku loa. Lähtudes ülaltoodud põhjustest leiab avaldaja, et praegu kehtiv juurdepääsuõiguse regulatsioon vajab muutmist ja täiendamist ning tulenevalt AÕS § 156 lg 1 sätestatust tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
5.Avaldaja märgib, et tema ja puudutatud isikute vahel on pingelised suhted. Puudutatud isikud käituvad pidevalt pahatahtlikult avaldaja ja tema perekonnaliikmete suhtes, tahtlikult rikuvad avaldajale kuuluvat vara (väravad, puud, haljasala jmt), solvavad ja ähvardavad avaldajat ja tema abikaasat, rikuvad oluliselt kohtumääruses sätestatud regulatsiooni, kasutavad suuremat maa-ala kui kohtumääruses on neile antud, provotseerivad mitmel moel maaomanikku jne.
6.Eeltooduga palub avaldaja muuta juurdepääsu avalikult kasutatavale teele alljärgnevatel tingimustel: määrata juurdepääs kinnistule XxxxTallinn (registriosa xxxx) Xxxxtänavalt üle järgmiste kinnistute: Xxxx(katastritunnus xxxx) sõidutee pikkus 20 m ja laius 3,7 m (plaanil tähistatud rohelisega), juurdepääsutee pikkus 6,3 m ja laius 3,7 m (plaanil tähistatud kollasega), kõnnitee laius 2 m, pikkus 6,5 m (plaanil tähistatud rohelisega) ja sissekäigutee laius 1 m ja pikkus 1,34 m (plaanil tähistatud kollasega) ning Xxxx tänav XXXX (katastritunnus xxxx) juurdepääsutee pikkus 6,7 m ja laius 3,7 m ja kõnnitee pikkus 6,7 m ja laius 1 m (plaanil tähistatud sinisega) vastavalt juurde lisatud plaanile. Avaldaja leiab, et juurdepääs peab olema tähtajatu, ööpäevaringne, kasutamiseks jalgsi, kergliiklusvahendite ja sõiduautodega ning suuremate veoste kohta tuleb võtta kirjalik eriluba maaomanikult. Samuti kinnistu Xxxx Tallinn igakordne omanik kohustub kasutama juurdepääsu heauskselt, hooldama ala heaperemehelikult ja mitte kasutama Xxxxja XXXX parkimiseks ega muuks otstarbeks peale juurdepääsu Xxxx Tallinn kinnistule. Xxxx omanikul ja tema nõusoleku saanud isikutel ei ole lubatud kasutada suuremat ala kui kohtumäärusest tuleneb (välja arvatud, kui on saadud kirjalik luba maaomanikult). Avaldaja palub muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud märkuse sõnastust ning kanda kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõiguse kohta vastavalt käesoleva asja lõpetava määruse resolutsioonile. Avaldaja palub ka kohustada xxxx ja xxxx andma tahteavaldused kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx märkuse muudatuse kandmiseks ja asendada nõusolekud kohtulahendiga. Puudutatud isikute seisukoht
7.Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu ning paluvad jätta see rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel. Puudutatud isikud leiavad, et avalduses on aetud segamini mõisted „kinnistu“ ja „katastriüksus“ ning üks kinnistu võibki koosneda ühest või mitmest katastriüksusest. Maatükid XXXX ja XXXX ei ole mitte iseseisvad kinnistud, vaid on katastriüksused, mis kuuluvad kinnistu, mille kohta on avatud kinnistusraamatu registriosa nr xxxx, koosseisu. Asjaolu, et kinnistu, mille kohta on avatud kinnistusraamatu registriosa nr xxxx, kooseisu kuuluv katastriüksus on jagatud kolmeks eraldi katastriüksuseks, ei avalda puudutatud isiku I kasuks seatud juurdepääsuservituudile mõju. Vastavalt AÕS § 172 lg-le 1 saab reaalservituudiga koormata üksnes kinnisasja, mitte aga katastriüksust.
8.Puudutatud isikud leiavad, et avalduses ei ole toodud esile mitte ühtegi muutunud asjaolu, mille tõttu tuleks kinnistult registriosaga nr xxxx avalikult kasutatavale teele juurdepääsu küsimus uuesti üle vaadata. Seega ei ole asjaolud võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määruse asjaoludega muutunud. Jõustunud kohtumääruse punktis 23 on juurdepääsu mõõtmed kajastatud ning määrusele on lisatud plaan, millel on mõõtkava ja mille järgi on juurdepääsutee suurus väga täpselt kindlaks teha.
9.Puudutatud isikud ei nõustu avaldaja seisukohaga, nagu tuleks juurdepääsu puudutatud isikute kinnistule üle avaldaja kinnistu piirata selliselt, et ööpäevaringne juurdepääs oleks tagatud vaid jalgsi, kergliiklusvahendite ja sõiduautodega. Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-15-12993 tuleks mõista eesmärgipäraselt. On ilmselge, et laevade ega lennukitega puudutud isikud neile kuuluvale kinnistule üle avaldajale kuuluva kinnistu sõitma ei hakka. Küll on igati tavapärane, et igapäevases elukorralduses võib esineda tarvidus veoautoga puudutatud isikute kinnistule pääsemiseks. Olgu see siis näiteks suuremate esemete transportimise eesmärgil, puudutatud isikutele kuuluvate hoonete hooldamise või remontimise eesmärgil, puudutatud isikute kinnistul heakorrastustööde teostamise eesmärgil või mõnel muul sarnasel eesmärgil. Võttes arvesse avaldaja pahatahtlikkust, häiriks see puudutatud isikute elukorraldust väga olulisel määral, kui puudutatud isikud peaksid iga kord, kui on tarvilikud pääseda veoautoga puudutatud isikute kinnistule, hakkama küsima selleks avaldaja kirjalikku eriluba (mida avaldaja väga suure tõenäosusega ka ei annaks).
10.Seoses avaldaja taotlusega, et puudutatud isikuid tuleks kohustada avaldajale kuuluvat erateed hooldama, märgivad puudutatud isikud, et seda küsimust on üksikasjalikult käsitlenud Harju Maakohus 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud kohtumääruses ning eelkõige omavad siinjuures tähtsust selle kohtulahendi punktid 20 ja 21, kus Riigikohtu asjakohasele praktikale viidates on selgitatud, et eratee omanikul lasub eratee korrashoidmise kohustus. Eratee korrashoidmise kohustuse finantseerimiseks on Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud kindlaks juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu, mida puudutatud isikud avaldajale maksma peavad. Kohtumääruse põhjendused
11.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud ära menetlusosalised kohtuistungil, on seisukohal, et avaldaja avaldus avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu tingimuste muutmiseks tuleb jätta rahuldamata.
12.Avaldajale kuulub kinnistu registriosanumbriga xxxx, asukohaga Xxxx Haabersti linnaosa Tallinn, xxxx Haabersti linnaosa Tallinn, Xxxx XXXX Haabersti linnaosa Tallinn (tlk 4). Puudutatud isikutele kuulub kinnistu registriosanumbriga xxxx, asukohaga xxxx Haabersti linnaosa Tallinn (tlk 6). Harju Maakohus on 11.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 rahuldanud Xxxx avalduse xxxx vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ning määranud, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu asukohaga Xxxx Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistule asukohaga Xxxx Tallinn määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud sinise ja rohelisega. Juurdepääs on määratud tähtajatult (tlk 7-12). Harju Maakohtu 11.07.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-12993 jõustus 27.07.2016.
13.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb kohtul antud juhul analüüsida, kas 11.07.2016 määrusega määratud juurdepääsu, selle tingimuste või tasu määramise aluseks olevad asjaolud on muutunud, millest tulenevalt esineks alus juurdepääsu, selle tingimusi ja/või tasu muuta.
14.Avaldaja on seisukohal, et võrreldes Harju Maakohtu 11.07.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-1512993 tegemise ajaga on muutunud asjaolu, et registriossa nr xxxx on kantud ühe asemel kolm kinnistut – Xxxx ja XXXX – ning juurdepääsutee hõlmab tegelikkuses kinnistuid Xxxxja XXXX, mitte ainult Xxxx, nagu seda on märgitud 11.07.2016 määruses. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on registriossa nr xxxx kantud kolm katastriüksust – Xxxxja XXXX (tlk
4). Kohus märgib, et kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 51 kohaselt kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand 4) korterihoonestusõigus. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 kohaselt on katastriüksus katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Kohus selgitab, et ühte kinnistusraamatu registriosasse võib olla kantud mitu katastriüksust (maatükki), nagu seda on antud juhul registriosa nr xxxx puhul tehtud (Xxxx, xxxx, XXXX), ning see ei tähenda, et tegemist on kolme eraldiseisva kinnisasjaga, vaid tegemist on ühe kinnisasjaga, mis koosneb kolmest iseseisvast üksusest, kuid mille registriosanumber on sama. 11.07.2017 määruse resolutsiooni punktis 2 on märgitud, et tegemist on registriossa nr xxxx kantud juurdepääsuteega, ning kuna ka Xxxx tänav XXXX Tallinn osas on tegemist sama kinnistuga, hõlmab juurdepääsuõigus ka nimetatud katastriüksust. Samuti märgib kohus, et tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 172 lg-st 1 saab reaalservituudiga koormata üksnes kinnisasja, mitte katastriüksust, seega ei oma asjaolu, et avaldajale kuuluva kinnisasja raames on muutunud katastriüksuste arv, juurdepääsutee küsimuses osas tähendust. Seega katastriüksuste arvu muutumise näol ei ole tegemist olulise asjaolu muutumisega juurdepääsutee määramise aluseks olnud tegurites, ning see ei anna alust juurdepääsutee tingimuste muutmiseks.
15.Avaldaja on täiendavalt seisukohal, et Harju Maakohtu 11.07.2016 määrus on ebaselge ja vajab muutmist, kuna määrata tuleks juurdepääsu täpne pikkus ja laius, samuti täpsustada, et juurdepääs on jalgsi või sõiduautoga, kuid veoauto tarbeks peaksid puudutatud isikud küsima avaldajalt luba. Samuti leiab avaldaja, et 11.07.2016 määrusega määratud juurdepääsutee kasutamine ei tähenda tee kasutamist laiemas mõttes, st sinna parkimist, prügikonteineri paigaldamist, grillimist ega muul viisil oma äranägemisel ärakasutamist.
16.Kohus leiab, et avaldaja ei ole eelviidatud nõuete puhul välja toonud, mis on need asjaolud, mis on oluliselt muutunud võrreldes 11.07.2016 määruse tegemise ajaga. Kohtu hinnangul soovib avaldaja sisuliselt vaidlustada 11.07.2016 määruses sätestatud tingimusi, kuid vastavat õigust oleks kinnistu omanik pidanud kasutama tsiviilasja nr 2-15-12993 menetluses. Kohus on seisukohal, et antud juhul on 11.07.2016 määrusega piisava täpsusega määratletud juurdepääsu pikkus ja laius (kogu ulatus 60 m2) ning juurdepääsutee asukoht nähtub mõistlikule isikule piisava täpsusega määruse lisaks olevalt plaanist. 11.07.2016 määruse resolutsiooni punktis 2 on kohus juurdepääsu määranud nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga. Avaldaja leiab, et suuremate veoste osas tuleb saada avaldajalt nõusolek, kuna vastasel korral võiksid puudutatud isikud juurdepääsuteed kasutada ka lennuki või laevaga liiklemiseks. Kohus selgitab, et asjaolu, et juurdepääsutee määruses ei ole täpselt üles loetletud, milliste sõidukitega puudutatud isikud juurdepääsuteed tohivad kasutada, ei tähenda, et puudutatud isikud võiksid liiklemiseks kasutada sõidukeid, mida liiklusseadusest tulenevate piirangute tõttu antud teelõigul kasutada ei tohi. Kohus märgib, et kõiki asjaolusid, millele avaldaja on tuginenud, on kinnistu omanik kirjeldanud juba tsiviilasja nr 2-15-12993 menetluses, nähtuvalt 11.07.2016 määruse punktidest 7-11, seega ei ole tegemist uute asjaolude või oluliste muutustega.
17.Kohtule esitatud tõenditest ja videosalvestistest ilmneb, et menetlusosaliste omavahelised suhted on pingelised, kuid see ei ole asjaolu, mis tingiks juurdepääsu muutmise vajaduse. Kohtu hinnangul peaksid menetlusosalised panustama eelkõige heanaaberlikku läbisaamisesse ning käituma üksteise suhtes heas usus, kuid nimetatud asjaolu ei ole võimalik saavutada läbi kohtuvaidluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juurdepääsutee on 11.07.2016 määruses määratletud piisava täpsusega ning avaldaja ei ole kohtu ette toonud sisulisi asjaolusid, mis oleksid võrreldes 11.07.2016 kuupäevaga oluliselt muutunud, ning võimaldaksid seeläbi juurdepääsutee tingimuste ümber vaatamist. Seega jätab kohus avaldaja avalduse rahuldamata.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 3 500 eurot. Menetluskulud
19.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna lahend on tehtud avaldaja huvides ning samuti on kohus jätnud avalduse rahuldamata.
20.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Puudutatud isikud palub avaldajalt välja mõista menetluskulud seoses esindajate tasuga summas 4 272 eurot.
23.Puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isikute esindajatel arve nr 170460 alusel nõupidamiseks kliendiga, vastuse koostamiseks avaldusele (tlk 32-34) ja büroosiseseks nõupidamiseks 5,8 tundi, arve nr 171961 alusel ettevalmistamiseks nõupidamiseks ja nõupidamiseks kliendiga, avaldaja esitatud täiendava materjali läbitöötamiseks (tlk 49-53, 55, 60), olukorra analüüsimiseks ja seisukoha koostamiseks (tlk 67-69, 80) 12,50 tundi, arve nr 171981 alusel tutvumiseks avaldaja täiendava seisukohaga (tlk 82-85) ja istungiks ettevalmistamiseks 2,10 tundi ning arve nr 171983 alusel kohtuistungil osalemiseks ja protokolliga tutvumiseks 1,20 tundi (tlk 93-95).
24.Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 32-1-43-10 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindatavaga suhtlemine, kuna esindajal tuleb menetluse järgida esindatava huve ning lähtuvalt vaidluse iseloomust ning esitatud tõenditest on antud juhul esindajad esindatavate vahendusel kogunud videotõendeid, seega on esindajad neid lähtuvalt esitatavate seisukohtadest pidanud ka analüüsima. Kohtu hinnangul on ka büroosisesed nõupidamisega 0,40 tunni ulatuses põhjendamatud, kuna seda võib praktikas pidada tavapäraseks, et esindajad peavad esindaja huvide parimaks esindamiseks konsulteerima büroosiseselt teiste advokaatidega. Seoses avaldaja vastuväitega, et puudutatud isikute esindajatel ei saanud seoses enda põhivastuväitest tulenevalt kuluda õigusabile 20,4 tundi, märgib kohus, et avaldaja ise on menetluses esitanud mitmeid dokumente ja tõendeid, millele puudutatud isikute esindajal tuli seisukoht koostada, seega lähtuvalt esitatud tõenditest ja seisukohtadest saab puudutatud isikute esindajate tehtud tööd pidada põhjendatuks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks puudutatud isikute esindajate poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 21,6 tunni ulatuses.
25.Puudutatud isikute esindajad nõuavad menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikute esindajad on kinnitanud, et puudutatud isikud ei ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
26.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja Karl Haavasalu tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) ning esindaja Paul Varul tunnitasu 250 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et puudutatud isikute esindajad omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et puudutatud isikute esindajate töötundide põhjendatud maht on 18,4 tunni ulatuse 150 eurot (ilma käibemaksuta) ja 3,2 tunni ulatuses 250 eurot (ilma käibemaksuta), on puudutatud isikute esindajate õigusabiteenuse kulud 4 272 eurot (koos käibemaksuga).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul puudutatud isikud taotlevad menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb avaldajalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
28.Tulenevalt eeltoodust tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikute menetluskulusid 4 272 euro ulatuses, mis koosnevad lepinguliste esindajate tasust. Kohus arvestas puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel avaldajalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, asjas toimunud kohtuistungit ning menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-415 p 14).