KK avaldus MH ja IH vastu avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu tingimuste muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.10.2017 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse KK määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): KK (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post XX), lepinguline esindaja: Jüri Asari (e-post XXX) Puudutatud isik I (vastustaja I): MH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II (vastustaja II): IH (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX ) Puudutatud isikute I ja II lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karl Haavasalu ja vandeadvokaat Paul Varul (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.KK taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil jätta rahuldamata.
2.KK määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Harju Maakohtu 09.10.2017 määrus tühistada osaliselt, so osas, milles maakohus mõistis KK-lt MH ja IH kasuks välja menetluskulud summas 4272 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni punkt 3) ning teha teha selles osas uus määrus, millega
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 vähendada MH ja IH kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist 1766,40 euro võrra. Muus osas jätta määrus muutmata.
4.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Jätta rahuldamata KK avaldus MH ja IH vastu avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu tingimuste muutmiseks.
2.Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
3.Välja mõista KK-lt MH ja IH kasuks menetluskulud 2505,60 (kaks tuhat viissada viis eurot ja kuuskümmend eurosenti) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
5.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda.
6.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja rahuldada MH ja IH taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõista KK-lt MH ja IH kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 720 eurot. Jätta taotlus rahuldamata summas 180 eurot.
7.KK on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (720 eurot) tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Määruse resolutsiooni p 2- 7 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse resolutsiooni p 1 ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik
1.27.02.2017 esitas KK (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse kinnistule Keskküla tänav 56, Tallinn avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu tingimuste muutmiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustamiseks.
2.11.07.2016 määras Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-12993, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276001 kantud kinnistu, asukohaga Keskküla 56 Tallinn, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 kantud kinnistule asukohaga Keskküla tänav T4 Tallinn määratud juurdepääsuteed. 29.11.2016 kanti kinnistusraamatusse kinnistute Keskküla tänav T4, T5 ja T7 Tallinn uue ainuomanikuna avaldaja.
3.Avalduse kohaselt kuulub kinnistu registriosa number 2276101, asukohaga Keskküla tänav T4, T5 ja T7 – transpordimaa ehk erateed, kõnnitee ja haljasala avaldajale. Avaldaja abikaasale kuulub kinnistu asukohaga Keskküla tänav 67 (endine aadress Keskküla tänav 27) Tallinn, millel asub perekonna, sh avaldaja elukohana kasutatav
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 eramu. Puudutatud isikute ühisomandisse kuulub kinnistu asukohaga Keskküla tänav 56 Tallinn, millel asub puudutatud isikute poolt elukohana kasutatav eramu.
4.Avaldaja on seisukohal, et käesoleval ajal kehtiv regulatsioon, millega tagatakse puudutatud isikutele juurdepääs kinnistule asukohaga Keskküla 56 Tallinn läbi avaldajale kuuluva kinnistu, on muutunud ebaõigeks ja vajab muutmist, kuna selles ei ole arvestatud, et Tartu Maakohtu registriosakonna registriossa nr 2276101 on kantud kolm kinnistut: Keskküla tänav T4 (katastritunnus 78401:101:1436, pindala 797 m2), Keskküla tänav T5 (katastritunnus 78401:101:1437, pindala 167 m2) ja Keskküla tänav T7 (katastritunnus 78401:101:1438, pindala 206 m2). Samas registriossa nr 2276101 kantud juurdepääsu kohta tehtud märkus puudutab vaid Keskküla tänav T4 kinnistut. Kuni 04.01.2016 oli kogu transpordimaa kantud registrisse Keskküla T4 kinnistuna, kuid 2015 aasta lõpus jagas tolleaegne omanik kinnistu kolmeks kinnistuks – T4, T5 ja T7. 11.07.2017 kohtumäärusega määratud juurdepääs asub praegu Keskküla tänav T4 ja T7 kinnistutel aga Keskküla tänav T5 kinnistul asub Keskküla 54 juurdepääs. Seega tegelikult koormatud kinnistuteks on Keskküla tänav T4 ja T7, mitte ainult T4, nagu see on praegu kinnistusraamatusse kantud. Sellest on tekkinud vastuolu kinnistusraamatusse kantud märkuse sõnastuse ja selles viidatud plaani vahel, kuna märkuses mainitakse vaid Keskküla tänav T4 kinnisasja, aga plaanil on juurdepääsu alana märgitud ka Keskküla tänav T7 kinnisasja. Kohtumääruses on selgelt kirjas, et kinnistu koosneb kolmest katastriüksusest ning ainult ühe, Keskküla tänav T4 osas, anti õigus seda läbida.
5.Avaldaja ei vaidle vastu, et kinnistule asukohaga Keskküla tänav 56 Tallinn tuleb tagada juurdepääs läbi avaldajale kuuluvate kinnistute. Samas on antud regulatsiooni sõnastus ebaselge ning selle tingimuste tõlgendamisel ja täitmisel tekivad pidevalt arusaamatused. Käesoleval ajal kehtiva regulatsiooni kohaselt võimaldatakse puudutatud isikutele „kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 kantud kinnistule asukohaga Keskküla tänav T4 Tallinn määratud juurdepääsuteed“. Selgub, et puudutatud isikud, munitsipaalpolitsei ja kohtutäitur tõlgendavad kinnistusraamatusse kantud märkuse sõnastust nii, et sõna „kasutada“ tähendab mitte ainult puudutatud isikute õigust läbida avaldajale kuuluvat teed, vaid ka õigust kasutada seda laiemas mõttes, st parkida autosid, paigaldada prügikonteinerid, grillida ja kasutada muul viisil oma äranägemisel ja mitte ainult kinnistu omaniku nõusolekuta, kuid ka vaatamata avaldaja korduvatele nõudmistele lõpetada antud tegevus. Avaldaja on korduvalt rõhutanud, et ei anna nõusolekut teeniva kinnisasja muul viisil kasutamiseks peale juurdepääsu. Samuti tõlgendatakse puudutatud isikute poolt sõnu „igat liiki transpordivahendiga“ nii, et nt vaatamata elamurajoonis kehtivale keelule (liiklusmärk 313) veoautoga liiklemiseks on puudutatud isikutel õigus sõita mööda avaldajale kuuluvat teed ka veoautodega (laevadega, lennukitega jne) ja neid ka parkida. Avaldaja leiab, et pooled ei tõlgenda juurdepääsu tingimusi ühetaoliselt, juurdepääsu määramisel tuleb välja tuua juurdepääsu täpne pikkus ja laius ning määrata, et juurdepääs on jalgsi ja sõiduautoga, kuid veoauto tarbeks peaksid puudutatud isikud küsima avaldajalt kirjaliku loa. Praegu kehtiv juurdepääsuõiguse regulatsioon vajab muutmist ja täiendamist ning tulenevalt AÕS § 156 lg 1 sätestatust tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
6.Avaldaja ja puudutatud isikute vahel on pingelised suhted. Puudutatud isikud käituvad pidevalt pahatahtlikult avaldaja ja tema perekonnaliikmete suhtes, rikuvad tahtlikult avaldajale kuuluvat vara (väravad, puud, haljasala jmt), solvavad ja ähvardavad avaldajat ja tema abikaasat, rikuvad kohtumääruses sätestatud regulatsiooni, kasutavad
3(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 suuremat maa-ala kui kohtumääruses on neile antud, provotseerivad mitmel moel maaomanikku jne.
7.Avaldaja palub muuta juurdepääsu avalikult kasutatavale teele alljärgnevatel tingimustel: määrata juurdepääs kinnistule Kaskküla tänav 56 Tallinn (registriosa 2276001) Keskküla tänavalt üle järgmiste kinnistute: Keskküla tänav T4 (katastritunnus 78401:101:1436) sõidutee pikkus 20 m ja laius 3,7 m (plaanil tähistatud rohelisega), juurdepääsutee pikkus 6,3 m ja laius 3,7 m (plaanil tähistatud kollasega), kõnnitee laius 2 m, pikkus 6,5 m (plaanil tähistatud rohelisega) ja sissekäigutee laius 1 m ja pikkus 1,34 m (plaanil tähistatud kollasega) ning Keskküla tänav T7 (katastritunnus 78401:101:1438) juurdepääsutee pikkus 6,7 m ja laius 3,7 m ja kõnnitee pikkus 6,7 m ja laius 1 m (plaanil tähistatud sinisega) vastavalt juurde lisatud plaanile. Avaldaja leiab, et juurdepääs peab olema tähtajatu, ööpäevaringne, kasutamiseks jalgsi, kergliiklusvahendite ja sõiduautodega ning suuremate veoste kohta tuleb võtta kirjalik eriluba maaomanikult. Samuti kinnistu Keskküla tänav 56 Tallinn igakordne omanik kohustub kasutama juurdepääsu heauskselt, hooldama ala heaperemehelikult ja mitte kasutama Keskküla tänav T4, T5 ja T7 parkimiseks ega muuks otstarbeks peale juurdepääsu Keskküla tänav 56 Tallinn kinnistule. Keskküla tänav 56 omanikul ja tema nõusoleku saanud isikutel ei ole lubatud kasutada suuremat ala kui kohtumäärusest tuleneb (välja arvatud, kui on saadud kirjalik luba maaomanikult). Avaldaja palub muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 kantud märkuse sõnastust ning kanda kinnistusraamatusse märkus juurdepääsuõiguse kohta vastavalt käesoleva asja lõpetava määruse resolutsioonile. Avaldaja palub kohustada MH ja IH andma tahteavaldused kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 märkuse muudatuse kandmiseks ja asendada nõusolekud kohtulahendiga. Puudutatud isikute seisukoht
8.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Avalduses on aetud segamini mõisted „kinnistu“ ja „katastriüksus“. Üks kinnistu võibki koosneda ühest või mitmest katastriüksusest. Maatükid T4, T5 ja T7 ei ole mitte iseseisvad kinnistud, vaid katastriüksused, mis kuuluvad kinnistu registriosa nr 2276101, koosseisu. Asjaolu, et kinnistu registriosa nr 2276101 kooseisu kuuluv katastriüksus on jagatud kolmeks eraldi katastriüksuseks, ei avalda puudutatud isikute kasuks seatud juurdepääsuservituudile mõju. Vastavalt AÕS § 172 lg-le 1 saab reaalservituudiga koormata üksnes kinnisasja, mitte aga katastriüksust.
9.Avalduses ei ole toodud esile ühtegi muutunud asjaolu, mille tõttu tuleks kinnistult registriosaga nr 2276001 avalikult kasutatavale teele juurdepääsu küsimus uuesti üle vaadata. Seega ei ole asjaolud võrreldes tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määruse asjaoludega muutunud. Jõustunud kohtumääruse punktis 23 on juurdepääsu mõõtmed kajastatud ning määrusele on lisatud plaan, millel on mõõtkava ja mille järgi on juurdepääsutee suurus võimalik väga täpselt kindlaks teha.
10.Puudutatud isikud ei nõustu avaldaja seisukohaga, nagu tuleks juurdepääsu puudutatud isikute kinnistule üle avaldaja kinnistu piirata selliselt, et ööpäevaringne juurdepääs oleks tagatud vaid jalgsi, kergliiklusvahendite ja sõiduautodega. Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-15-12993 tuleks mõista eesmärgipäraselt. On ilmselge, et laevade ega lennukitega puudutud isikud neile kuuluvale kinnistule üle avaldajale kuuluva kinnistu sõitma ei hakka. Küll on igati tavapärane, et igapäevases elukorralduses võib esineda tarvidus veoautoga puudutatud isikute kinnistule pääsemiseks. Olgu see siis näiteks suuremate esemete transportimise eesmärgil, puudutatud isikutele kuuluvate hoonete hooldamise või remontimise eesmärgil,
4(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 puudutatud isikute kinnistul heakorrastustööde teostamise eesmärgil või mõnel muul sarnasel eesmärgil. Võttes arvesse avaldaja pahatahtlikkust, häiriks see puudutatud isikute elukorraldust väga olulisel määral, kui puudutatud isikud peaksid iga kord, kui on tarvilik pääseda veoautoga puudutatud isikute kinnistule, hakkama küsima selleks avaldaja kirjalikku eriluba (mida avaldaja väga suure tõenäosusega ka ei annaks).
11.Seoses avaldaja taotlusega, et puudutatud isikuid tuleks kohustada avaldajale kuuluvat erateed hooldama, märgivad puudutatud isikud, et seda küsimust on üksikasjalikult käsitlenud Harju Maakohus 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud kohtumääruses ning eelkõige omavad siinjuures tähtsust selle kohtulahendi punktid 20 ja 21, kus Riigikohtu asjakohasele praktikale viidates on selgitatud, et eratee omanikul lasub eratee korrashoidmise kohustus. Eratee korrashoidmise kohustuse finantseerimiseks on Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1512993 määratud kindlaks juurdepääsu kasutamise eest makstav tasu, mida puudutatud isikud avaldajale maksma peavad. Maakohtu määrus
12.Harju Maakohus jättis 09.10.2017 kohtumäärusega avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulud summas 4272 eurot ning viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kohtul Riigikohtu praktika kohaselt analüüsida, kas 11.07.2016 määrusega määratud juurdepääsu, selle tingimuste või tasu määramise aluseks olevad asjaolud on muutunud, millest tulenevalt esineks alus juurdepääsu, selle tingimusi ja/või tasu muuta.
14.Avaldaja on seisukohal, et võrreldes Harju Maakohtu 11.07.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-15-12993 tegemise ajaga on muutunud asjaolu, et registriossa nr 2276101 on kantud ühe asemel kolm kinnistut – Keskküla tänav T4, T5 ja T7 – ning juurdepääsutee hõlmab tegelikkuses kinnistuid Keskküla tänav T4 ja T7, mitte ainult Keskküla tänav T4, nagu seda on märgitud 11.07.2016 määruses.
15.Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on registriossa nr 2276101 kantud kolm katastriüksust – Keskküla tänav T4, T5 ja T7 (tlk 4). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 51 kohaselt kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand 4) korterihoonestusõigus. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 kohaselt on katastriüksus katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Kohus selgitab, et ühte kinnistusraamatu registriosasse võib olla kantud mitu katastriüksust (maatükki), nagu seda on antud juhul registriosa nr 2276101 puhul tehtud (Keskküla tn T4, T5, T7), ning see ei tähenda, et tegemist on kolme eraldiseisva kinnisasjaga, vaid tegemist on ühe kinnisasjaga, mis koosneb kolmest iseseisvast üksusest, kuid mille registriosanumber on sama. 11.07.2017 määruse resolutsiooni punktis 2 on märgitud, et tegemist on registriossa nr 2276101 kantud juurdepääsuteega, ning kuna ka Keskküla tänav T7 Tallinn osas on tegemist sama kinnistuga, hõlmab juurdepääsuõigus ka nimetatud katastriüksust. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 172 lg-st 1 saab reaalservituudiga koormata üksnes kinnisasja, mitte katastriüksust, seega ei oma asjaolu, et avaldajale kuuluva kinnisasja raames on muutunud katastriüksuste arv, juurdepääsutee küsimuses osas tähendust. Seega katastriüksuste arvu muutumise näol ei ole tegemist olulise asjaolu muutumisega juurdepääsutee määramise aluseks olnud tegurites, ning see ei anna alust juurdepääsutee tingimuste muutmiseks.
5(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112
16.Avaldaja on täiendavalt seisukohal, et Harju Maakohtu 11.07.2016 määrus on ebaselge ja vajab muutmist, kuna määrata tuleks juurdepääsu täpne pikkus ja laius, samuti täpsustada, et juurdepääs on jalgsi või sõiduautoga, kuid veoauto tarbeks peaksid puudutatud isikud küsima avaldajalt luba. Samuti leiab avaldaja, et 11.07.2016 määrusega määratud juurdepääsutee kasutamine ei tähenda tee kasutamist laiemas mõttes, st sinna parkimist, prügikonteineri paigaldamist, grillimist ega muul viisil oma äranägemisel ärakasutamist.
17.Kohus leiab, et avaldaja ei ole eelviidatud nõuete puhul välja toonud, mis on need asjaolud, mis on oluliselt muutunud võrreldes 11.07.2016 määruse tegemise ajaga. Kohtu hinnangul soovib avaldaja sisuliselt vaidlustada 11.07.2016 määruses sätestatud tingimusi, kuid vastavat õigust oleks kinnistu omanik pidanud kasutama tsiviilasja nr 2-15-12993 menetluses. Kohus on seisukohal, et antud juhul on 11.07.2016 määrusega piisava täpsusega määratletud juurdepääsu pikkus ja laius (kogu ulatus 60 m2) ning juurdepääsutee asukoht nähtub mõistlikule isikule piisava täpsusega määruse lisaks olevalt plaanist. 11.07.2016 määruse resolutsiooni punktis 2 on kohus juurdepääsu määranud nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga. Avaldaja leiab, et suuremate veoste osas tuleb saada avaldajalt nõusolek, kuna vastasel korral võiksid puudutatud isikud juurdepääsuteed kasutada ka lennuki või laevaga liiklemiseks. Kohus selgitab, et asjaolu, et juurdepääsutee määruses ei ole täpselt üles loetletud, milliste sõidukitega puudutatud isikud juurdepääsuteed tohivad kasutada, ei tähenda, et puudutatud isikud võiksid liiklemiseks kasutada sõidukeid, mida liiklusseadusest tulenevate piirangute tõttu antud teelõigul kasutada ei tohi. Kohus märgib, et kõiki asjaolusid, millele avaldaja on tuginenud, on kinnistu omanik kirjeldanud juba tsiviilasja nr 2-15-12993 menetluses, nähtuvalt 11.07.2016 määruse punktidest 7-11, seega ei ole tegemist uute asjaolude või oluliste muutustega.
18.Kohtule esitatud tõenditest ja videosalvestistest ilmneb, et menetlusosaliste omavahelised suhted on pingelised, kuid see ei ole asjaolu, mis tingiks juurdepääsu muutmise vajaduse. Kohtu hinnangul peaksid menetlusosalised panustama eelkõige heanaaberlikku läbisaamisesse ning käituma üksteise suhtes heas usus, kuid nimetatud asjaolu ei ole võimalik saavutada läbi kohtuvaidluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et juurdepääsutee on 11.07.2016 määruses määratletud piisava täpsusega ning avaldaja ei ole kohtu ette toonud sisulisi asjaolusid, mis oleksid võrreldes 11.07.2016 kuupäevaga oluliselt muutunud, ning võimaldaksid seeläbi juurdepääsutee tingimuste ümber vaatamist. Seega jätab kohus avaldaja avalduse rahuldamata.
19.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna lahend on tehtud avaldaja huvides ning samuti on kohus jätnud avalduse rahuldamata.
20.Puudutatud isikud palub avaldajalt välja mõista menetluskulud seoses esindajate tasuga summas 4 272 eurot. Puudutatud isikute menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isikute esindajatel arve nr 170460 alusel nõupidamiseks kliendiga, vastuse koostamiseks avaldusele (tlk 32-34) ja büroosiseseks nõupidamiseks 5,8 tundi, arve nr 171961 alusel ettevalmistamiseks nõupidamiseks ja nõupidamiseks kliendiga, avaldaja esitatud täiendava materjali läbitöötamiseks (tlk 49-53, 55, 60), olukorra analüüsimiseks ja seisukoha koostamiseks (tlk 67-69, 80) 12,50 tundi, arve nr 171981 alusel tutvumiseks avaldaja täiendava seisukohaga (tlk 82-85) ja istungiks
6(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 ettevalmistamiseks 2,10 tundi ning arve nr 171983 alusel kohtuistungil osalemiseks ja protokolliga tutvumiseks 1,20 tundi (tlk 93-95).
21.Kohus arvestab puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel avaldajalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, asjas toimunud kohtuistungit ning menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumente.
22.Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka esindatavaga suhtlemine, kuna esindajal tuleb menetluse järgida esindatava huve ning lähtuvalt vaidluse iseloomust ning esitatud tõenditest on antud juhul esindajad esindatavate vahendusel kogunud videotõendeid, seega on esindajad neid lähtuvalt esitatavate seisukohtadest pidanud ka analüüsima. Kohtu hinnangul on ka büroosisesed nõupidamisega 0,40 tunni ulatuses põhjendatud, kuna seda võib praktikas pidada tavapäraseks, et esindajad peavad esindaja huvide parimaks esindamiseks konsulteerima büroosiseselt teiste advokaatidega. Seoses avaldaja vastuväitega, et puudutatud isikute esindajatel ei saanud seoses enda põhivastuväitest tulenevalt kuluda õigusabile 20,4 tundi, märgib kohus, et avaldaja ise on menetluses esitanud mitmeid dokumente ja tõendeid, millele puudutatud isikute esindajal tuli seisukoht koostada, seega lähtuvalt esitatud tõenditest ja seisukohtadest saab puudutatud isikute esindajate tehtud tööd pidada põhjendatuks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks puudutatud isikute esindajate poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 21,6 tunni ulatuses.
23.Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikute esindajad on kinnitanud, et puudutatud isikud ei ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
24.Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja Karl Haavasalu tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) ning esindaja Paul Varul tunnitasu 250 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et puudutatud isikute esindajad omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et puudutatud isikute esindajate töötundide põhjendatud maht on 18,4 tunni ulatuse 150 eurot (ilma käibemaksuta) ja 3,2 tunni ulatuses 250 eurot (ilma käibemaksuta), on puudutatud isikute esindajate õigusabiteenuse kulud 4 272 eurot (koos käibemaksuga).
25.Käesoleval juhul puudutatud isikud taotlevad menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb avaldajalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebus
26.Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse avaldaja, kes palus asja läbivaatamist kohtuistungil, maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada, menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda, alternatiivselt tühistada maakohtu määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
27.Määruskaebuse kohaselt on kohus määruse tegemisel valesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti rakendanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõigust.
28.Kohtu lahend ei tohi olla vastuoluline. Ühelt poolt kohus selgitas, et tegemist on ühe kinnisasjaga, mis koosneb kolmest iseseisvast üksusest, kuid mille registriosanumber on sama. Teiselt poolt eelmises määruses kohus leidis vajalikuks märkida, mitte ainult registriosa numbri, vaid ka juurdepääsu asukoha - Keskküla tänav T4. Sama on
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 kajastud ka registriosa nr 2276101 kolmanda jao teises kandes. Sellest saab järeldada, et puudutatud isikutel on juurdepääs oma kinnistule ainult maaküksuse T4 kaudu ja neil ei ole õigust kasutada üksusi Keskküla tn T4 ja T5. Kohtu seisukoht, mis on toodud kaevatava määruse põhjendavas osa on selgelt eksitav ja uusi konflikte tekitav.
29.Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt avaldaja soovib vaidlustada 11.07.2016 määruses sätestatud tingimusi. Kaebaja ei ole soovinud seda määrust vaidlustada, kuna leidis, et see on mõistliku isiku seisukohalt asjakohane. Paraku kohe peale määruse jõustumist hakkasid puudutatud isikud seda tõlgendama üllatavalt ja kaebajale kahju tekitavalt. Kaebetähtaja jooksul seda ei olnud võimalust ette näha. Taolises olukorras juurdepääsu senine korraldamine vajab täpsustamist tulenevalt olukorra muutusest.
30.Ei ole õige kohtu seisukoht, mille kohaselt antud juhul on 11.07.2016 määrusega piisava täpsusega määratletud juurdepääsu pikkus ja laius (kogu ulatus 60 m2) ning juurdepääsutee asukoht nähtub mõistlikule isikule piisava täpsusega määruse lisaks olevalt plaanist. 11.07.2016 määruse resolutsioonist ei ilmne juurdepääsu pikkust, laiust ega ulatust, vaid on viidatud ainult määrusele lisatud plaanile. Kuid ka plaanist (arvestades selle mõõtkava) ei ole võimalik piisava täpsusega neid andmeid välja lugeda. Plaanile joonistatud joone laiusest tuleneb ebaselgus kas juurdepääsu piiri peab arvestama joone keskkoha, välis- või siseääre järgi. Seega ka mõistlikul inimesel on plaanist raske tuletada juurdepääsu piire.
31.Juhul kui määruse resolutsioonis juurdepääs oleks märgitud meetrites ning näidatud selle üldpindala, laius ja pikkus – oleks määruse täitmine kontrollitav ja ei põhjustaks vaidlusi. Ka seda asjaolu peab lugema asjaolude muutumiseks, kuna eritõlgendused avaldaja, puudutatud isikute ja kohtutäituri poolt tekkisid alles peale eelmise määruse jõustumist.
32.Määruses on üldsõnaliselt märgitud, et selle tegemisel on kohus tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud ära menetlusosalised kohtuistungil. Kohtu põhjendustest ei ilmne, milliste tõendite ja seisukohtade alusel kohus on oma järeldusteni jõudnud.
33.Kohus jättis tähelepanuta kõige olulisema. Avalduses sooviti, et p 1.4. Keskküla tänav 56 omanikul ja tema nõusoleku saanud isikutel ei ole lubatud kasutada suuremat ala kui p 1.1 kirjeldatud (välja arvatud kui on saadud kirjalik luba maaomanikult). Avaldaja ei sooviks muuta olemasolevat kohtumäärust (tsiviilasi 2-15-12993), kui puudutatud isikud täidaks seda ja kasutaks ainult kohtumäärusest tulenevat ala (60m2) sissesõidu- ja sissekäiguteest, mis on mõõdetud kinnistust kuni sõidutee ääreni, ning sõidutee osa mis jääb sinisega märgitud alale. Ülejäänud ala, millel ei ole kehtivat kohtumäärust, on vaja koormata selliselt, et puudutatud isikutel ja nendelt loa saanud loa, kellel on õigus läbida rohelise ja sinisega märgitud ala, on keelatud viibida väljaspool neid alasid Keskküla tn T4 Keskküla tn T7 ja Keskküla tn T5.
34.Kaebaja ei nõustu määruses toodud menetluskulude jaotusega. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Jättes avalduse rahuldamata kohus leidis, et see on tehtud avaldaja huvides. Kaebaja arvates selline seaduse tõlgendamine ei ole õige. Kui avaldus jäetakse rahuldamata, see on tehtud puudutatud isikute huvides.
35.Kohtule esitatud menetluskulude hüvitamise avalduse kohaselt moodustasid puudutatud isikute menetluskulud 4272 eurot. Vaatamata kaebaja vastuväidetele luges kohus luges, et kulude suurus on põhjendatud. Kaebaja ei pea taolist lähenemist õigeks. Tsiviilasjas nr 2-15-12993 mõistis kohus NK kasuks menetluskulud 1138,80 eurot ning jäeti rahuldamata NK menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 3505,80 euro ulatuses. Kohus pidas põhjendatuks advokaadi Vahur Ambose ajakulu 7,3
8(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 töötunni ulatuses. Käesolevas asjas, mis ei ole eelmisest tsiviilasjast kauem kestev ega keerulisim, luges kohus põhjendatuks ajakulu 21,6 tundi. Menetlus käesolevas tsiviilasjas kestis lühemat aega, kui menetlus tsiviilasjas nr 2-15-12993, ei olnud keerulisem ega aega nõudvam. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja mahtu, ei saa menetluskulu suuruses 4272 eurot lugeda mõistlikuks suuruseks.
36.Kaebaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et puudutatud isikute avalduse kohaselt on kulutatud nõupidamiseks kliendiga 13.03.2017 - 2,4 tundi, 31.05.2017 - 1,5 tundi. kaebaja arvates suhtlemine kliendiga on vaieldamatult vajalik, kuid nii suurt ajakulu ei saa pidada mõistlikuks. Samuti on põhjendamata menetluskulu büroosisestele nõupidamistele (15.03.2017). Kaebaja arvates ei ole usutav, et Paul Varul, arvestades asja mahtu ja keerukust, on isiklikult tegelenud selle tsiviilasjaga ja koostanud menetlusdokumente 14.03.2017, 01.09.2017 ja 11.09.2017 (kokku 3,5 tundi).
37.Märkimisväärne on ka see, et puudutatud isikud esitasid menetluses ainult ühe arvestatava väite: avaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna olukord ei ole muutunud. õigusabi mahus 20,4 tundi, mida ei saa lugeda põhjendatuks.
38.Kaebaja leiab, et tema poolt kohtule esitatud avaldus oli selge ning sellele ei olnud lisatud liigseid dokumente. Vaatamata sellele on puudutatud isikute poolt esitatud kohtule suurel hulgal fotosid, videosalvestusi, väiteid ja seisukohti, mis ei puutu käesolevasse menetlusse, kuid ajendasid avaldajat neile vastu vaidlema ja omapoolseid tõendeid esitama. Ja lõpuks kaebaja juhib kohtu tähelepanu sellele et, Karl Haavasalul kulus kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1,8 tundi. Arvestades asja keerukust kaebaja ei loe nii suurt ajakulu põhjendatuks. Avaldaja ja puudutatud isikute kulutused peaks jääma samasse suurusse.
39.Avaldaja täiendavate seisukohtade kohaselt ei olegi ta määruse muutmisest huvitatud, vaid selle täitmisest vastavalt seadusele mõlemate osapoolte poolt. Määrus käsitleb ainult juurdepääsu, kuid puudutatud isikud on seda rikkunud: muutnud haljastust, parkinud nii määrusest tuleneval kui sellest väljapoole jääval alal, sõitnud üle haljasala, kasutanud tervet Keskküla tn T4, T7, kuigi taotlesid ainult osalist T4 kasutamist, keelanud maaomanikul oma kinnistul viibimise, teostanud jälitustegevust, hõivanud ebaseaduslikult maad kokku 76 m2 ulatuses, kuigi määrusega on lubatud 60 m2, ehitanud, teinud hooldustöid. Määruse kohaselt on lubatud kasutada ainult Keskküla T4, katastriüksused olid juba pool aastat enne kohtumäärust loodud. Avaldaja soovis endisele kohtumäärusele ainult täpsustust, kus juurdepääsu ala on, mida puudutatud isikud seal teha tohivad. Kohtukulude jätmine avaldaja kanda on ülekohtune, kuna avaldaja ei oleks avaldust esitanud, kui puudutatud isikud oleks määrust täitnud. Kui kohus nägi, et olukord ei ole muutunud, ei oleks avaldust tohtinud menetlusse võtta. Menetluse edasine käik
40.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks vastustajatele.
41.Vastustajad palusid jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr. 2-15-12993 tehtud kohtumäärust ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud. Kohtumääruse lisaks on mõõtkavaga plaan, millel on üheselt arusaadavalt juurdepääsutee rohelise ning sinise värviga tähistatud. Võrreldes sellega juurdepääsuga seonduvalt midagi muutunud ei ole. Kui määruskaebuse esitaja arvates tulnuks kohtumääruse resolutsioonis näidata ära juurdepääsu pikkus ja laius meetrites, ulatus ruutmeetrites jne, tulnuks kohtumäärus vaidlustada. Vastustajad on kohtumäärust nõuetekohaselt täitnud. Määruskaebuse esitaja sooviks on piirata juurdepääsu üle määruskaebuse esitajale
9(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 kuuluva kinnistu vastustajatele kuuluvale kinnistule selliselt, et juurdepääsuala suurus väheneks ning et juurdepääs oleks tagatud vaid jalgsi, kergliiklusvahendite ja sõiduautodega. Suuremate sõidukite puhul oleks juurdepääs määruskaebuse esitaja ettepaneku kohaselt võimalik vaid määruskaebuse esitaja kirjaliku eriloa alusel. Võttes arvesse määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa pahatahtlikku ja kiuslikku käitumist, tooks määruskaebuse rahuldamine vastustajate igapäevasesse elukorraldusse kaasa märkimisväärse mõjuga negatiivseid tagajärgi. Menetluskulud on õigesti jäetud määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebuse esitaja esitas hulgaliselt erinevaid tõendeid ja seisukohtasid, millest tuli vastustaja esindajal läbi töötada ning esitatu osas omapoolne seisukoht kujundada. Meelevaldne on menetluskulude osas paralleeli tõmbamine tsiviilasjaga nr 2-15-12993.
42.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
43.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning määruskaebuses esitatud väited ei anna nimetatud osas määruse muutmiseks või tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse nimetatud ulatuses rahuldamata, maakohtu määruse selles osas muutmata ja nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
44.Tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667 lg 2 leiab ringkonnakohus, et määruskaebus on põhjendatud osas, milles maakohus rahuldas puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramise taotluse tervikuna. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks menetluskulude katteks välja hüvitise summas 4274 eurot ning teha selles osas uus määrus, millega vähendada avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist 1766,40 euro võrra. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
45.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on valesti hinnanud tõendeid, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, valesti jaotanud menetluskulud ja teinud sisuliselt vastuolulise lahendi.
46.TsMS § 6185 kohaselt tuli avaldajal kohtu ette tuua need asjaolud, mis on Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-12993 määruse tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud ning põhistada, milliste raskete tagajärgede ärahoidmiseks on eelnimetatud määruse muutmine vajalik.
47.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja poolt nimetatud asjaolud ei anna Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-12993 määruse muutmiseks alust.
48.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldajale kuuluv kinnistu registriosa number 2276101 nii Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-12993 määruse tegemise aja seisu kui ka käesolevas tsiviilasjas avalduse esitamise seisuga koosnenud kolmest katastriüksusest (tlk 4, 12), kuigi avaldaja leiab ekslikult, et talle kuulub kolm eraldi kinnistut.
49.Maakohus on vaidlustatud määruses KRS § 51 alusel õigesti selgitanud, et käesoleval juhul ei ole juriidilises mõttes tegemist kolme eraldiseisva kinnistuga, vaid ühe kinnistuga, mille hulka kuulub kolm maatükki (katastriüksust) ning AÕS § 172 lg 1 tulenevalt on reaalservituudiga võimalik koormata üksnes kinnisasja.
10(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112
50.Nõustuda saab maakohtu seisukohaga ka selles, et avaldajale kuuluvale kinnistule registriosa number 2276101 seatud juurdepääsutee asukoht nähtub mõistlikule isikule piisava täpsusega Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määruse (tlk 7-12) resolutsiooni punktist 2 ja määruse lahutamatuks lisaks oleva plaanist.
51.Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nimetatud määrust tõlgendada nõnda, et juurdepääsutee paikneb üksnes Keskküla tänav T4 katastriüksusel, nagu avaldaja ekslikult arvab.
52.Teisalt on puudutatud isikud määruse kohaselt õigustatud avaldajale kuuluvat kinnistut registriosa number 2276101 kasutama ainult Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määruses toodud tingimustel. Määrusest nähtub selgelt ja üheselt, et puudutatud isikutele on antud õigus kasutada (ainult) avaldajale kuuluval kinnistul registriosa number 2276101 asuvat juurdepääsuteed (ainult) juurdepääsuks jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga neile kuuluvale kinnistule registriosa number 2276001.
53.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et juhul, kui menetlusosalistel on Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määruse kui täitedokumendi täitmisel tekkinud vaidlusi, võivad menetlusosalised esitada kohtule taotluse määruse selgitamiseks (TsMS § 478 lg 6). Juhul, kui avaldaja õigusi on puudutatud isikute poolt eelnimetatud määruse täitmisel rikutud ning sellega avaldajale kahju tekitatud, on avaldajal õigus pöörduda kahju hüvitamise hagiga kohtusse.
54.Maakohtule menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Maakohus on otsustust piisavalt põhjendanud, leides õigesti, et kuna avaldaja poolt maakohtule esitatud avaldus jäi rahuldamata, on õiglane jätta menetluskulud tema kanda.
55.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ja avaldajalt puudutatud isikute kasuks väljamõistmisel ületanud diskretsioonipiire ning selles osas tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada.
56.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12).
57.Iseenesest on küll õige maakohtu määruses toodu, et kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel arvestama nii vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust, kui ka menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumente, kuid vaatamata eeltoodule ei saa nõustuda maakohtuga selles, et avaldajal tuleks puudutatud isikutele hüvitada nende poolt nõutud menetluskulude summa kogu ulatuses.
58.Riigikohus on leidnud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, mida õigustab kohtu suurem aktiivsus, asjaolude selgitamise kohustus ning asjaolu, et suuresti ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades võib poolte vahel tekkida sisuline vaidlusmenetlus. Kui aga konkreetses juurdepääsutee asjas poolte vahel sisulist vaidlust ei ole, tuleb vaidluse puudumist menetluskulude
11(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 suuruse ja põhjendatuse hindamisel arvesse võtta (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-21-86-16, p 12).
59.Puudutatud isikuid on maakohtu menetluses esindanud kaks vandeadvokaati. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
60.Riigikohus on eelnimetatud sätte tõlgendamisel asunud seisukohale, et kohtutele on pandud kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Selleks on kohtutel mh õigus nõuda avaldajalt selgitust. Heas usus toimiv menetlusosaline esitab sellekohased põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses omal algatusel. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09, p 17).
61.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, millisel põhjusel on puudutatud isikud vajanud kahe lepingulise esindaja abi. Ka ei ole maakohus vaidlustatud määruses põhjendanud, milles seisneb asja keerukus, mis tingib mõlema lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabikulude hüvitamise täies ulatuses.
62.Praegusel juhul seisnes õiguslik küsimus selles, kas tegemist on sellisel määral oluliste asjaolude muutumisega, mis tingiks raskete tagajärgede ärahoidmiseks maakohtu poolt varasemalt tsiviilasja nr 2-15-12993 raames määratud juurdepääsutee tingimuste muutmise. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooltel küll sisuline vaidlus, kuid asja olemust arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul tegemist nõnda keerulise kohtuvaidlusega, mille puhul oleks õigustatud mitme lepingulise esindaja õigusabikulude hüvitamine.
63.Arvestades vaidluse sisu ning vähest keerukust, tuleb vähendada ka ühe tööühiku (tunnitasu) hinda. Ringkonnakohus peab vaidluse sisu, vähest keerukust, tõendite hulka, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades põhjendatud tunnitasu määraks 120 eurot (ilma käibemaksuta). Senise Riigikohtu praktika kohaselt on mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või käibemaksuta (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-39-16, p 13).
64.Seonduvalt konkreetsete toimingute ajakuluga nõustub ringkonnakohus avaldaja vastuväitega, et põhjendatuks ei saa pidada 18.09.2017 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aega 1,80 h. Ringkonnakohus peab mõistlikuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamisel 1 tundi, arvestades nii asja sisu kui kohtuistungi pikkust.
65.Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kliendiga nõupidamisteks kulunud aeg on põhjendamatult suur. Arvestades asjas avaldaja enda poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ning tõendite hulka, millele tuli vastata ja mida analüüsida, saab nõustuda maakohtuga, et toimingud olid märgitud mahus olnud vajalikud.
66.Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga ka selles, et avaldajalt puudutatud isikute kasuks menetluskulude väljamõistmisel tulnuks maakohtul lähtuda tsiviilasjas nr 2-1512993 NK kasuks väljamõistetud kulude suurusest.
67.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt hindab kohus menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on konkreetses asjas mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt iga menetlusosalise suhtes, mitte võrrelduna samas asjas või asjaga seotud eelnenud kohtuasjas teise poole
12(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 esindaja kulude või töömahuga. Seda, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed, on selgitanud ka Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-10, p 17).
68.Arvestades eeltoodut, peab ringkonnakohus puudutatud isikutele maakohtu menetluses osutatud õigusabi raames põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingutega seotud ajakuluks: 1) 13.03.2017 nõupidamine kliendiga ning tsiviilasja materjalidega tutvumine ja olukorra analüüs - 2,4 h; 2) 14.03.2017 vastuse koostamine avaldusele – 1,5 h; 3) 15.03.2017 vastuse koostamine avaldusele - 0,50 h; 4) 31.05.2017 ettevalmistumine nõupidamiseks ja nõupidamine kliendiga – 1,50 h; 5) 31.08.2017 KK ja kliendi poolt edastatud täiendavate materjalide läbi töötamine, olukorra analüüs ning kliendile saadetava e-kirja koostamine – 4,5 h; 6) 11.09.2017 täiendava protsessidokumendi koostamine – 4,5 h; 7) 14.09.2017 – tutvumine KK täiendava seisukohaga ning suhtlemine kliendiga – 0,3 h; 8) 18.09.2017 – ettevalmistumine kohtuistungiks – 1,00 h; 9) 19.09.2017 – osalemine kohtuistungil Harju Maakohtus – 1,00 h; 10) 19.09.2017 – tutvumine tsiviilasjas toiminud kohtuistungi protokolliga – 0,20 h. Kokku 17,4 tundi.
69.Arvestades ringkonnakohtu poolt mõistlikuks peetud ühe ajaühiku hinda (120 eurot ilma käibemaksuta) moodustab 17,4 tunnile vastav menetluskulude suurus kokku 2088 eurot (17,4x120). Lisades sellele käibemaksu, moodustab avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurus kokku 2505,60 eurot (2088x1,2). Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust 1766,40 euro võrra (4272-2505,60). Taotluste lahendamine
70.Ringkonnakohus jätab rahuldamata avaldaja taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesoleval juhul ei ole asja istungile määramine vajalik, kuna ringkonnakohtul on lõpplahend võimalik teha tsiviilasja materjalide põhjal. Ka ei ole avaldaja põhistanud, miks tuleks asi läbi vaadata kohtuistungil. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
71.Kuivõrd ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
72.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 alusel kindlaks puudutatud isikutele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse.
73.Puudutatud isikute poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (tlk 145146) kohaselt kulus lepingulisel esindajal KK määruskaebuse ja selle lisaks oleva KK isikliku seisukoha läbi töötamiseks ning vastuse koostamiseks määruskaebusele kokku 5,00 h tunnihinnaga 150 eurot, kogusummas 900 eurot. Puudutatud isikud on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga.
74.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikute taotlus määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulude kindlaks määramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
75.TsMS § 175 lg 1 1. lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
76.Avaldaja ei ole puudutatud isikute menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud toimingutele kulunud aega (5 h) saab menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada mõistlikuks, kuid vähendada
13(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-3112 tuleb õigusabi osutamisele kulunud ühe ajaühiku hinda analoogselt määruses eespool märgituga. Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatud tunnihinnaks arvestades vaidluse kestust, keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, pidada 120 eurot (ilma käibemaksuta).
77.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
78.Puudutatud isikud on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ning palunud menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldajalt puudutatud isikute kasuks määruskaebusega seotud menetluskulude hüvitamiseks välja mõistmisele 720 eurot (koos käibemaksuga) (5hx120x1,2). Puudutatud isikute taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 180 euro ulatuses.
79.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
80.Puudutatud isikute vastav taotlus sisaldub ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirjas. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja mõista ka viivis menetluskuludelt (720 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
81.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
82.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
83.Käesolev määrus (välja arvatud resolutsiooni punkt 1) on edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Kaija Kaijanen kohtunik kohtunik
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.