Võlaõigus

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) (edaspidi hageja) hagi A. B. (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS (krediidiandja, esialgne võlausaldaja) 01.02.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 35,4% aastas ehk 0,10% päevas. Viivisemäär on 35,4% aastas ja sellest 1/365 ehk 0,10% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 50,45% aastas. Kostja on perioodil 01.02.2022 - 17.05.2023 saanud krediiti kokku summas 2144 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3.1% ülekande summast, see tähendab 19,33 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 733,08 eurot, millest on arvestatud põhiosa 314,97 eurot, intressi katteks 383,11 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 30 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5 eurot. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 17.05.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 12.06.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1829,03 eurot (krediit 2144 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 314,97 eurot), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 245,05 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest 01.02.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.05.2023 kogunenud intress 628,16 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 383,11 eurot = 245,05 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 35.4% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 2 (8)

30.07.2024 kokku summas 780,52 eurot. Hageja palub lepingu hinnakirja ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 2889,60 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 1829,03 eurot, intress 245,05 eurot, viivis 780,52 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja jätab hagile vastamata. Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, palub hageja toimetada kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine Krediidiandja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 900 eurot kuus (lisa 9, „user profile net income“ ehk sissetulekud kuus“). Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 300 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Krediidi väljastamisel moodustusid kostja kohustused suurusjärgus 10,37(93.33/900*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1391,59 eurot (väljastatud krediit 2 144 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 733,08 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 19,33 eurot). Viru Maakohtu 16.08.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teadaanne avaldati 05.03.2025 ning loeti kättetoimetatuks 21.03.2025. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 04.04.2025.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagiavaldus alternatiivse nõude osas tuleb rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, 3 (8)

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Haginõuded Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 2889,60 eurot, millest moodustub põhivõlgnevus 1829,03 eurot, intress 245,05 eurot, viivis 780,52 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot. Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1391,59 eurot (väljastatud krediit 2144 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 733,08 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 19,33 eurot). Kohus leiab, et tegemist on alternatiivse nõudega TsMS § 370 lg 2 tähenduses. TsMS § 370 lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja on esitanud põhinõude ning lisanud tingimuse, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1391,59 eurot. Kohus leiab, et see vastab TsMS § 370 lg-le 2, et hageja palub rahuldada teise nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata või kui kohus jõuab teatud järeldusele. Antud juhul on hageja sõnastanud oma teise nõude sõltuvaks kohtu järeldusest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta. Krediidi kulukuse määr Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Krediidi kulukuse määr oli krediidikonto lepingu II peatüki „Põhitingimused“ kohaselt 50,45% aastas (dtl 20). Alates 01.01.2022 oli Eesti Panga 30.11.2021 avaldatud krediidikulukuse määr 16,95%, s.o seaduslik ülempiir 50,85% (16,95% × 3 = 50,85%). Sellisel juhul on 50,45% seadusega kooskõlas, kuna see jääb alla seadusliku ülempiiri. Kuna krediidi kulukuse määr 50,45% ei ületa Eesti Panga avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,95%) enam kui kolm korda (50,85%), siis on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas ja tarbijakrediidileping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. 4 (8)

Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine Kohus peab omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Hageja on seisukohal, et on ammendavalt selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist järgmiselt. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 5 (8)

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25). Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24). Hageja andmetel omandas krediidiandja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete alusel. Infot kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 900 eurot kuus (lisa 9, „user profile net income“ ehk sissetulekud kuus“) (dtl. 61-63). Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 300 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Krediidi väljastamisel moodustusid kostja kohustused suurusjärgus 10,37(93.33/900*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud laenutaotlusel ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 403 4 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, 6 (8)

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Hageja palub alternatiivse nõudena, s.o juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1391,59 eurot (väljastatud krediit 2144 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 733,08 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 19,33 eurot). Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See tähendab, et kohus on seotud hageja poolt esitatud nõudega ja selle ulatusega. Kui hageja nõuab alternatiivse nõudena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu kostjalt üksnes põhivõla tasumist ning ei nõua alternatiivse nõudena seadusjärgse intressi tasumist, siis kohus ei saa omal algatusel hagi menetluses intressi välja mõista, kuna see ületaks hagi piire (TsMS § 439 järgi), isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu oleks tarbija kohustatud tasuma seadusjärgset intressi. Kohus saab rahuldada hagi üksnes esitatud nõude ulatuses, mis antud juhul piirdub põhivõla nõudega. Kohus tuvastas, et kostja on perioodil 01.02.2022 - 17.05.2023 saanud krediiti kokku summas 2144 eurot (dtl. 25-44), millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 3.1% ülekande summast, see tähendab 19,33 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 733,08 eurot (dtl. 45-46). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kuna kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, rahuldab kohus hagi alternatiivse nõude osas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS 4034 lg 7 kohaselt summas 1391,59 eurot (s.o väljastatud krediit 2144 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 733,08 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 19,33 eurot). Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui hagi rahuldatakse alternatiivse nõude osas täies ulatuses, siis on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu peab kostja kandma hagimenetluse kulud. Alternatiivse nõude täielik rahuldamine tähendab, et hageja on saavutanud oma eesmärgi. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 7 (8)

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 385 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seega hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.