Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-5366
Bene Est Law Office OÜ hagi Värvitud OÜ vastu viivise nõudes hagi hind 13062,41 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: Bene Est Law Office OÜ (registrikood 11532438, Raua 34, Tallinn 10152); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Kerstin Malberg (Bene Est Law Office, Raua 34, 10152 Tallinn, e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: Värvitud OÜ (registrikood 11354681, Jaama 8a, Vasalemma, Harjumaa 76101, telefon: 506 8019, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kaarel Berg (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1) Mitte anda hagejale nõusolekut muuta hagi alust 25.09.2017 menetlusdokumendis toodud väitega, mille kohaselt rikkus kostja RT Logistics OÜ-ga sõlmitud kokkulepet ja jätkas kliendisuhet ProColor OÜ-ga kokkulepitust väiksemas mahus. 2) Jätta rahuldamata hageja 25.09.2017 korduv taotlus tunnistaja Risto Toomväli ülekuulamiseks. 3) Jätta hagi 13 062,41 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Bene Est Law Office OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt Bene Est Law Office OÜ-lt (registrikood 11532438) kostja Värvitud OÜ (registrikood 11354681) kasuks menetluskuludena välja 1214 (üks tuhat kakssada neliteist) eurot, millest 1200 eurot on kulud õigusabile ja 14 eurot on äriregistri päringute kulu.
3.Mõista kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1214 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja RT Logistics OÜ-ga nõude loovutamise lepingu ja omandas nõude kostja vastu. RT Logistics OÜ ja kostja sõlmisid 13.03.2014 kliendilepingu nr 0038, mille alusel kohustus RT Logistics OÜ vastavalt tellimusele müüma kostjale värve, lihvimistarbeid, autopesuaineid, poleerpastasid ja muid maarlitarbeid. RT Logistics OÜ täitis lepingulisi kohustusi ning müüs kostjale kaupu vastavalt kostja tellimustele. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused RT Logistics OÜ ees tähtaegselt täitmata. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, esitas RT Logistics OÜ 05.07.2016 kostja vastu hagi kohtusse põhivõla nõudes summas 20 813,90 eurot. Kohtuvaidlus lõppes Harju Maakohtu 26.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10308 kompromissi kinnitamisega.
2.Kinnitatud kompromissi punkti 2 järgi kohustus kostja tasuma RT Logistics OÜ-le kompromissina põhivõla summas 20 813,90 eurot ning menetluskulud. Kostja täitis kompromissist tuleneva kohustuse. Hageja leidis, et järelikult tasus kostja põhivõla alles pärast 05.07.2016 hagi esitamist kohtusse ja järelikult viivitas kostja põhivõla tasumisega.
3.Tulenevalt lepingu p-st 5.3. oli RT Logistics OÜ-l õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas arvete tasumisega viivitamise korral. Seega oli RT Logistics OÜ-l õigus nõuda arvetelt määraga 0,5% päevas. Hageja loetles hagiavalduses arved, mis olid kostjale esitatud alates 04.08.2014, millised jättis kostja tähtaegselt tasumata. Arvete alusel on võlgnevuse summa kokku 13 062,41 eurot. Kõigi arvete puhul oli kostja tasumisega viivituses selliselt, et 0,5% päevamääraga arvestatud viivis ületab arvete põhisumma suurust. Kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega ei nõu hageja kostjalt viivist, mis ületab põhinõude suurust. Seega on hageja viivisenõude suuruseks 13 062,41 eurot. RT Logistics OÜ loovutas hagejale viivise nõude ja teatas sellest kostjale 27.02.2017.
4.07.03.2017 esitas hageja kostjale võlanõude, milles palus tasuda viivisevõlgnevuse 13 062,41 eurot 17.03.2017. Vaatamata sellele ei ole kostja kohustusi täitnud. Hageja palus kostjalt viivise välja mõista, tuginedes VÕS § 208 lõikele 1, § 8 lõikele 2 ja § 76 lõikele 1, samuti § 82 lõikele 1 ning § 101 lg 1 punktile 6.
5.VÕS § 113 lg 1 ning lepingu punkti 5.3 alusel oli RT Logistics OÜ-l õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas arve maksumuselt. Hageja nõuab viivist kuni põhivõla suuruseni. Hageja
arvestas viivist iga arve maksetähtajale järgnevast päevast seisuga 05.07.2016. Hageja esitas kohtule oma viivise arvestuse.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et VÕS § 578 lg 2 alusel on kompromissiga loobutud viivisenõude esitamisest. Kompromisslepingus on pooled kinnitanud, et neil ei ole teine-teise vastu enam mingeid nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja esemeks olnud vaidlusest. Nimetatud tsiviilasjas ei esitanud aga RT Logistics OÜ kostja vastu viivisenõuet ja viivisenõue ei olnud vaidluse esemeks. RT Logistics OÜ ei loobunud kompromissi sõlmimisega viivisenõudest.
7.Võlausaldajal ei ole kohustust esitada viivisenõuet ega viivisearveid. Asjaolust, et koheselt ei nõuta viivise tasumist ega arvestata esmalt tasutuks viivist ja seejärel põhivõlga, ei saa võlgnik eeldada, et viivisenõudest on loobutud. Kostja ei saanud lepingu punktist 5.3 järeldada, et kui viivisearveid ei esitata, on viivisenõudest loobutud. Lepingu punktile 5.3 tuginemine on asjakohatu ka seetõttu, et põhivõla tasumise ajaks ei olnud viivisenõuet kostja vastu veel esitatud.
8.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viivisenõude esitamata jätmine tekitas kostjas arusaama, et algne võlausaldaja on viivisenõudest loobunud. Kompromissi sõlmimisega leppisid RT Logistics OÜ ja kostja kokku, et 13.03.2014 sõlmitud kliendilepingust nr 0038 tulenev kliendisuhe jätkub ning kostja ostab RT Logistics OÜ-lt igakuiselt jätkuvalt kaupu. Nimetatud asjaoludel oli RT Logistics OÜ nõus kostja vastu nö ära unustama viivisenõude ega tema suhtes viiviseid mitte rakendama. Vaatamata kostja lubadusele pooltevaheline kliendisuhe ei jätkunud. Seega oli kostja käitumine vastuolus hea usu printsiibiga.
9.Viivisenõudest teatamine ei olnud viivisenõude esitamise eelduseks. Asjakohatud on kostja viited kohtupraktikale, sest hageja ei ole oma õigusi kuritarvitanud ega venitanud pikka aega nõude maksmapanekuga. Nii hageja kui RT Logistics OÜ saatsid enne hagi esitamist kirjaliku teatise viivisenõude kohta. Hageja on esitanud viivisenõude mõistliku aja jooksul ning seaduses sätestatud aegumistähtaega järgides. Viivisenõude esitamisele ei ole sätestatud eraldiseisvat tähtaega ning piisab sellest, et viivisenõue esitatakse enne aegumistähtaja möödumist. Eelmine võlausaldaja RT Logistics OÜ (ega hageja) ei ole esitanud kostjale saldoteatist ega muud dokumenti, millest nähtuks, et viivist ei nõuta.
10.Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus olukord, kus viivise väljamõistmiseks esitatakse põhinõudest eraldi hagi. Asjasse puutumatu on see, et hageja oli eelmises vaidluses hageja esindaja.
11.10.07.2017 seisukohtades leidis hageja, et kostja ei esitanud tsiviilasjas nr 2-16-10308 nõudele sisulisi vastuväiteid, millest järeldub, et need puudusid. Põhinõude summas 20 813,90 eurot on kostja algsele võlausaldajale tasunud. Sõltumata sellest, et tegemist oli kompromissina makstava summaga, on ilmselge ja eluliselt usutav, et kostja ja Veiko Parri nõustusid kompromissiga tasuma põhivõla just seetõttu, et haginõue oli põhjendatud ning neil puudusid sellele vastuväited. Juhul kui poolte vahel oleks olnud vaidlus nõude suuruse osas, oleksid pooled teinud vastastikuseid järeleandmisi ning sõlminud kompromissi oluliselt väiksemas summas.
12.Hageja leidis, et seetõttu tõendab tema viivisenõuet lisaks arvetele ja viivisearvestusele varasem kompromiss. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid on piisavad viivisenõude tõendamiseks ning puudub vajadus esitada täiendavad tõendeid seoses eelmise kohtuvaidluse hagi aluseks olnud asjaolude (kauba üleandmine jms) tõendamiseks.
13.Hageja leidis, et kompromissi sõlmimisel oli poolte ühine tahe suunatud põhivõlgnevust puudutava vaidluse lõpetamiseks, mis nähtub kompromissi sõnastusest. Kui poolte tahe oleks olnud lõpetada ka viivisenõue, oleks kompromissis seda märgitud. Viivisenõuet ega muid kõrvalnõudeid kompromiss ei käsitle. Vastasel juhul ei oleks kompromissis märgitud, et see puudutab „nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja esemeks olevast vaidlusest“. Alusetu ja põhjendamatu on eeldada, et poolte vahel sõlmitava kompromissiga loobutakse võimalikest kõrvalnõuetest sõltumata asjaolust, et nende üle pole vaidlust alustatudki.
14.Tuginedes VÕS § 578 lõikele 2 leidis hageja, et kompromiss sõlmitakse vaidlusaluste nõuete osas, mistõttu ei saa kompromiss hõlmata muid vaidluse all mitteolevaid nõudeid. Kuivõrd kompromissi kinnitavas määruses on sõnaselgelt välja toodud, millistest nõuetest RT Logistics OÜ loobus, on alusetu väita, et loobuti viivisenõudest, mis ei olnud eelmise kohtuvaidluse puhul vaidluse all.
15.Kokkulepe jätkata kliendisuhet pärast kompromissi täitmist sõlmiti RT Logistics OÜ juhatuse liikme Risto Toomväli ja kostja juhatuse liikme Veiko Parri vahel suuliselt. Seetõttu puuduvad dokumentaalsed tõendid nimetatud kokkuleppe sõlmimise kohta. Antud juhul ei ole määrav, kas ja mis põhjusel RT Logistics OÜ viivisenõuet varasemas kohtuvaidluses ei nõudnud. Oluline on, et viivisenõuet ei ole varem esitatud ning see ei lõppenud eelmises kohtuvaidluses kompromissi sõlmimisega. Vaatamata eeltoodule soovis hageja kokkuleppe sõlmimist tõendada RT Logistics OÜ juhatuse liikme Risto Toomväli antud seletustega.
16.Lõplikes seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. RT Logistics OÜ ei loobunud viivistest tingimusteta, vaid kompromissis jäid viivised käsitlemata tingimusel, et kliendisuhe jätkub. Kõrvalnõude loobumises kompromissis kokku ei lepitud. Hageja ei ole käitunud vastuoluliselt. Samuti leidis hageja, et kostja soovis kompromissiga nõude õigeks võtta, sest eluliselt ei ole usutav, et kostja oleks ilma põhjuseta nõustunud tasuma nõude täielikult koos menetluskuludega. Asjaolu, et kostjal ei olnud menetluses esindajat, oli kostja vaba valik, sest hagimenetlus toimub võistlemise põhimõtte kohaselt.
17.Kompromissläbirääkimistel peeti kliendisuhte jätkumisena silmas RT Logistics OÜ juhatuse liikme Risto Toomväli uue äriühingu ProColor OÜ ja kostja vahelise kliendisuhte jätkumist. Kliendisuhe tegelikult ei jätkunud, sest ProColor OÜ 23.12.2016 arve jäi ainsaks arveks. Pärast arve esitamist kuulis Risto Toomväli, et kostja tellib kaupa mujalt. Kostja keelas oma töötajatel kauba tellimise ProColor OÜ-lt. Arvestatav ei ole kliendisuhe, kus 1,5 aasta jooksul telliti kaupa ühel korral summas 444,12 eurot. Sõltumata asjaolust, et kliendilepingus ei ole välja toodud piirmäärasid kostja tellimustele, on selge, et kliendisuhte all ei pidanud pooled silmas üksnes ühe arve esitamist.
18.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme jättes hageja 10.07.2017 tunnistaja taotluse rahuldamata. 15.08.2017 tunnistaja taotluse rahuldamata jätmise määrus rajanes põhjendustel, millede alusel ei saa jätta tunnistaja taotlust rahuldamata. Tõendite esitamise õiguse näol on tegemist olulise menetlusõigusi tagava põhimõttega. Samadel põhjustel rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme jättes rahuldamata 24.08.2017 hageja vastuväite kohtu tegevuse kohta.
19.Tunnistaja Risto Toomväli ütlustega soovis hageja tõendada poolte kokkuleppe sisu seoses viivisenõude ja kliendisuhte jätkumisega kompromissiläbirääkimistel. 14.08.2017 vastuses esitas kostja uued väited seoses ProColor OÜ-ga ja kliendisuhte jätkumisega ning uusi tõendeid. Seega vahetult enne eelmenetluse lõppu esitas kostja uued väited ja tõendid, millele hageja peab vajalikuks vastata ning oma vastuväiteid tõendada. Kuna kostja esitas uued väited ja tõendid vahetult enne eelmenetluse lõppu, ei olnud hagejal varasemalt võimalik omapoolseid tõendeid esitada. Hageja esitas uuesti tunnistaja Risto Toomväli ülekuulamise taotluse. Tunnistaja saab
anda ütlusi seoses kliendisuhte jätkumisega. Risto Toomväli saab anda ütlusi selle kohta, et kompromissiläbirääkimistel peeti silmas kliendisuhte jätkumist Risto Toomväli teise äriühingu ProColor OÜ-ga. Samuti saab kõnealune isik anda ütlusi selle kohta, kui palju kostja tegelikkuses ProColor OÜ-lt kaupa tellis ning et kostja keelas oma töötajal Risto Toomväli äriühingutelt kauba tellimise.
20.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga summas 1149,26 eurot ja riigilõivu hagiavalduselt summas 650 eurot. Hageja esindajal kulus õigusabi osutamiseks kokku 14 tundi ja 22 minutit ning õigusabi osutati hinnaga 80 eurot tunnis. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
21.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Vastuse koostamiseks kulunud ajakulu 9 tundi 10 minutit on põhjendamatult suur ega vasta tegelikkusele. Hagiavalduse vastuse koostamiseks ei saanud aega kuluda enam kui 2 tundi ja 30 minutit. Hageja 10.07.2017 menetlusdokumendile vastamiseks ei saanud aega kuluda 17 tundi ja 10 minutit. Põhjendatud aeg on kõige enam 3 tundi, sest kosja kordas varasemaid seisukohti.
KOSTJA VASTUVÄITED
22.Kostja nõustus, et ta oli RT Logistics OÜ-ga sõlminud 13.03,2014 kliendilepingu, mille alusel pidi eelmine võlausaldaja kostjale müüma kaupu ning kostja kauba eest tasuma. Vaidlus puudub ka selle üle, et RT Logistics OÜ esitas 05.07.2016 kostja vastu hagi nõude summas 20 813,90 eurot. 25.08.2016 sõlmisid kostja ja RT Logistics OÜ kompromissilepingu, millega pooled leppisid kokku 05.07.2016 esitatud hagiavalduse esemeks oleva võlgnevuse ning õigusabikulude tasumises kostja poolt täies ulatuses ning kinnitasid, et neil ei ole teineteise vastu mingeid nõudeid tulenevalt hagi esemeks olevast võlgnevusest. Harju Maakohtu 26.09.2016 määrusega kompromiss kinnitati ning menetlus tsiviilasjas lõpetati. Vaidlus puudub, et kostja täitis kompromissist tuleneva kohustuse. 27.02.2017 teatas RT Logistics OÜ kostjale, et on viivisenõude loovutanud hagejale.
23.Kostja leidis, et 25.08.2016 sõlmitud kompromissilepinguga leppis ta RT Logistics OÜ-ga kokku võlgnetava summa tasumise tingimustes. Pooled kinnitasid edasiste nõuete puudumist üksteise vastu tulenevalt hagiavalduse esemeks olevast võlgnevusest. Kostja viitas VÕS §-le 578 ja leidis, et pooled omandasid kompromisslepingu alusel uued õigused. Kompromisslepingu punktis 1 loobus RT Logistics OÜ viivisenõude esitamisest kostja vastu. RT Logistics OÜ ei teavitanud kostjat enne ega pärast kompromissilepingu sõlmimist, et kostja on lisaks kompromissilepingus märgitud summale kohustatud tasuma võlgnetavalt summalt viivist.
24.Kostja viitas kliendilepingu punktile 5.3 ning leidis, et viivise tasumise näol ei ole tegemist kostja kohustusega ning viivise mittenõudmise korral ei ole kostja kohustatud viiviseid omaalgatuslikult tasuma. Lisaks kuulusid antud punkti kohaselt võlgnevuse korral esmajärjekorras tasumisele viivisearved. RT Logistics OÜ ei esitanud kostjale enne hagi esitamist ega 05.0.2016 esitatud hagis viivise nõuet. Viivise tasumist ei nõutud kompromisslepingus.
25.Kostja leidis, et tal oli õigus põhjendatult eeldada, et hageja on viivise nõudmisest loobunud. RT Logistics OÜ ei ole alates nõude tekkimisest kuni kompromissilepingu sõlmimiseni kordagi kostjalt viiviseid nõudnud, tekitades sellega arusaama, et ta on loobunud viivisenõude esitamisest.
26.Kompromissilepingu sõlmimise eesmärgiks oli pooltevahelise õiguslikult vaieldava õigussuhte muutmine vaieldamatuks. Pooled soovisid kompromissiga vaidluse võlgnevuse üle lõplikult lahendada ning saavutada olukord, kus pooltel puuduvad teineteise vastu
kompromissilepingu esemeks olevast võlgnevusest tulenevad täiendavad nõuded, sh viivisenõuded. Kuna kostja pidi tasuma täielikult põhinõude koos menetluskuludega, võis ta põhjendatult eeldada, et viivisenõudest on loobutud. Kostja nõustus kompromissiga õigusrahu huvides ja soovis vältida edasisi vaidlusi. Kui RT Logistics OÜ oleks teatanud täiendava viivisenõude esitamise soovist, ei ole oleks kostja sellistel tingimustel kompromissiga nõustunud.
27.Kostja viitas, et eelmises vaidluses oli hageja RT Logistics OÜ lepinguline esindaja. Seega pidi hageja teadma, et kui kompromissilepingut sõlmides kostjale viivisenõuet ei esitata, loetakse esialgne võlausaldaja viivisenõudest loobunuks. Alternatiivselt leidis kostja, et hageja on kaotanud viivisenõude hea usu põhimõtte alusel vastavalt TsÜS §-le 138 ja VÕS §-le 6. RT Logistics OÜ ei ole kordagi alates võlgnevuse tekkimisest esitanud kostjale nõuet viiviste tasumiseks. Kostja sõlmis temaga kompromissilepingu, milles pooled kinnitasid, et neil puuduvad võlgnevusest tulenevad täiendavad nõuded teineteise vastu. Varasemate viivisenõuete mitteesitamise ning kompromissilepingu sõlmimise näol on tegemist erandliku asjaoluga, millega kostjal tekkis põhjendatult veendumus, et RT Logistics OÜ ei nõua temalt võlgnetavalt summalt viiviseid. Hageja oli lepinguliseks esindajaks olemise tõttu nendest asjaoludest teadlik. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
28.14.08.2017 seisukohtades leidis kostja, et hageja käitumine ja väited on vastuolulised. Hageja on hagiavalduses ja teistes menetlusdokumentides korduvalt väitnud, et kompromissilepingu sõlmimisel oli kompromissi esemeks vaid põhinõue ning viivisenõuet pooled kompromissilepingu sõlmimisega ei käsitlenud. Samas tunnistas hageja 06.06.2017 ja 10.07.2017 seisukohtades, et kompromissilepingu sõlmimise üheks eelduseks oli kostja vastu olevast viivisenõudest loobumine. Kostja leidis, et hageja seisukohad ei ole omavahel kooskõlas ja on vastuolulised. Hageja on tunnistanud, et RT Logistics OÜ oli nõus kompromisslepingu sõlmimisel viivisenõuet mitte esitama.
29.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks 05.07.2016 esitatud nõuete sissenõutavaks muutumist. Hageja väide, et kuna kostja ei esitanud hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid ning nõustus kompromissilepingu sõlmimisega, nõustus kostja nõude põhjendatusega, on paljasõnalised. Kostja sooviks ei olnud kompromissilepingu sõlmimisega hagi õigeks võtta TsMS § 4 lg 3 mõistes ning hagi õigeksvõtmist ei tulene kompromissilepingu sisust. Kompromissilepingu sõlmimise eesmärgiks oli lõpetada edasine vaidlus kõigi 05.07.2016 hagiavalduse esemeks olnud arvetest tulenevate nõuete osas ning sellega vältida edasisele kohtumenetlusele kuluvat ajakulu ning sellega kaasnevaid menetluskulusid. Kui kompromiss ei oleks viivisenõudeid hõlmanud, ei oleks kostja selle sõlmimisega nõustunud.
30.Kostja leidis, et poolte ühiseks tahteks kompromisslepingu sõlmimisel oli viivisenõudest loobumine. Poolte sooviks ja tahteks oli lõpetada kõik vaidlused, mis tulenesid 05.07.2016 hagiavalduses esemeks olnud ja selles loetletud arvetest. Seega peeti kompromissilepingu punktis 1 „käesoleva tsiviilasja esemena“ silmas 05.07.2016 hagiavalduse lisadena 2 kuni 28 esitatud arvetest tulenevat nõuet tervikuna, mitte vaid põhinõuet.
31.Hageja ise on 06.06.2017 ja 10.07.2017 menetlusdokumentides kinnitanud, et kompromissilepingu sõlmimise hetkel oli pooltel ühine arusaam, et selle sõlmimisel RT Logistics OÜ loobub viivisenõude esitamisest kostja vastu. Seega pidi RT Logistics OÜ kompromissilepingut sõlmides teadma, et selles peeti silmas 05.07.2016 hagiavalduse lisadena 2 kuni 28 nimetatud arvetest tulenevat nõudeid tervikuna, mitte vaid põhinõuet. Kostja viitas VÕS § 29 lõikele 3.
32.RT Logistics OÜ ega hageja, kes oli kompromissilepingu sõlmimise ajal RT Logistics OÜ esindaja, ei teavitanud kostjat oma soovist ning tahtest kompromissilepingu sõlmimisega eristada
arvetest tulenevat põhinõuet ja viivisenõuet ning sõlmida kompromissileping üksnes põhinõude osas. Kostja näol ei ole tegemist juriidilisi eriteadmisi omava isikuga ning olukorras, kus RT Logistics OÜ kinnitas kostjale, et kompromissilepingu sõlmimisega sellises olid pooltevahelised võlgnevused teineteise ees likvideeritud ning täiendavat viivisenõuet kostja vastu ei esitata, ei pidanud ega saanudki kostja eeldada, et kompromissilepingu sõnastuse tõttu on hõlmatud üksnes põhinõue ning RT Logistics OÜ-le jääb jätkuvalt alles õigus viivisenõude esitamiseks kostja vastu.
33.Hageja lähtus kompromissilepingu tõlgendamisel üksnes lepingu grammatilisest tõlgendamisest, jättes täielikult kõrvale poolte ühise tahte ja käitumise lepingu sõlmimisel. Tsiviilasjas nr 2-16-10308 oli RT Logistics OÜ esindajaks hageja. Seega pidi hageja olema teadlik, et poolte ühine tahe kompromissilepingu sõlmimisel ei olnud põhi- ja viivisenõude eristamine.
34.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et asjas ei oma tähtsust, mis põhjusel RT Logistics OÜ varem kostja vastu viivisenõuet ei esitanud. Asjas omab tähtsust poolte käitumine enne ja pärast kompromisslepingu sõlmimist. Juhul, kui hageja ning RT Logistics OÜ tegelikuks sooviks oli sõlmida kompromiss üksnes põhinõude osas ning esitada hiljem samadest arvetest tulenev viivisenõue, oleks kostjale ebaõigete andmete avastamise tõttu tegemist pettusega TsÜS § 94 lg 1 mõistes, kuna RT Logistics OÜ tekitas oma käitumisega kompromissilepingu sõlmimise eel kostjale põhjendatud veendumuse, et ta loobub viivisenõude esitamisest, mõjutades sellega kostjat kompromissilepingut sõlmima.
35.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kompromisslepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku kliendisuhte jätkumisega. Viivisenõudest ei loobunud RT Logistics OÜ tingimuslikult ning see ei olnud seotud kliendisuhte jätkumisega. Väide on ka eluliselt ebausutav, sest kliendisuhe kostja ja RT Logistics OÜ vahel lõppes ligi 8 kuud enne kompromissilepingu sõlmimist RT Logistics OÜ poolt kostjale teate saatmisega. Nimelt saatis RT Logistics OÜ kostjale 02.11.2015 e-kirja, millele oli manusena lisatud teade ettevõtte majandustegevuse lõpetamisest ning kliendilepingu korralisest ülesütlemisest alates 01.01.2016. Viimane arve esitati RT Logistics OÜ poolt kostjale 26.10.2015. Seega lõppes pooltevaheline kliendisuhe RT Logistics OÜ initsiatiivil juba ligi 8 kuud enne kompromissilepingu sõlmimist.
36.02.11.2015 sõlmis kostja kliendilepingu ProColor OÜ-ga (registrikood 12932996), kelle ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on Risto Toomväli, kes on ühtlasi RT Logistics OÜ juhatuse liige. Nimetatud kliendilepingu kohaselt kohustus ProColor OÜ müüma kostjale vastavalt kostja tellimusele värve, lihvimistarbeid, autopesuaineid, poleerpastasid ja muid maalritarbeid. Hoolimata sellest, et RT Logistics OÜ ja ProColor OÜ juhatuse liikmeks on Risto Toomväli, on tegemist kahe eraldiseisva äriühinguga. ProColor OÜ ei ole RT Logistics OÜ õigusjärglane ning kostja ja ProColor OÜ vahelise kliendisuhte tingimused, sh kliendisuhte kestvus ei olnud ega saanudki olla RT Logistics OÜ poolt viivisenõudest loobumise eelduseks. Isegi juhul, kui see nii oleks, on hageja kaotanud viivisenõude esitamise õiguse, sest kliendileping ProColor OÜ-ga on siiani kehtiv. Kliendilepingus ei ole sätestatud, kui tihti ning kui suures koguses peab kostja ProColor OÜ-lt kaupa tellima.
37.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 2182 eurot, millest 2168 eurot olid kulud lepingulisele esindajal ja 14 eurot õigusteenuse kulud. Kostja palus ühtlasi hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagi vastuse koostamisele aega 9 h 10 minutit. Hageja 10.07.2017 menetlusdokumendile vastamiseks kulus aega 17 h 10 min. Kokku osutati kostjale õigusabi 26 h 10 min ulatuses valdavalt tunni hinnaga 80 eurot (millele lisandus käibemaks) ning ka tunni hinnaga 104 eurot ja 135 eurot (millele lisandus käibemaks). Kostja palus õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lisaks kulus
äriregistri väljavõtete tegemisele juulis 8 eurot ja augustis 6 eurot (kokku 14 eurot). Kostja väidete põhistamiseks tuli hankida andmeid äriregistrist.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
39.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja RT Logistics OÜ sõlmisid 13.03.2014 kliendilepingu, mille alusel pidi RT Logistics OÜ müüma kostjale kaupu ning kostja pidi kauba eest tasuma; 2) RT Logistics OÜ esitas 05.07.2016 kostja vastu hagi nõude summas 20 813,90 eurot tulenevalt kauba müügi eest esitatud arvete tasumata jätmisest; 3) 25.08.2016 sõlmisid kostja ja RT Logistics OÜ kompromissilepingu, millega nad leppisid kokku 05.07.2016 esitatud hagiavalduse esemeks oleva võlgnevuse ning õigusabikulude tasumises kostja poolt; 4) Harju Maakohtu 26.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10308 kinnitati kompromiss RT Logistics OÜ ja kostja vahel ning menetlus tsiviilasjas lõpetati; 5) kostja täitis kompromisslepingust tuleneva kohustuse RT Logistics OÜ ees; 6) 27.02.2017 teatas RT Logistics OÜ kostjale, et ta on kauba arvetest tuleneva viivisenõude loovutanud hagejale.
40.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist tulenevalt RT Logistics OÜ esitatud kauba arvete tähtaegselt tasumata jätmisest ja sõltumata sellest, et kostja sõlmis RT Logistics OÜ-ga tsiviilasjas nr 2-16-10308 kompromissi.
41.Hageja leidis, et kuna kostja tasus lepingust tuleneva põhivõlgnevuse tsiviilasjas nr 2-1610308 sõlmitud kompromissi tulemusena, viivitas ta järelikult põhivõla tasumisega ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Lepingu alusel oli hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas iga arve summalt, kuid hageja vähendas viivisenõuet hagiavalduses loetletud arvetel kajastuva põhivõlgnevuse summani 13 062,41 eurot. Kompromisslepingu sõlmimisel ei loobunud RT Logistics OÜ viivisenõudest kostja vastu ja sellist muljet ei saanud kostjal tekkida. Viivisenõue ei olnud varasema vaidluse esemeks ja kompromiss hõlmas vaid varasema tsiviilvaidluse eset. Hea usuga on kooskõlas tegevus, kus põhivõlgnevust ja viivist nõutakse erinevates hagiavaldustes. Viivisenõue esitati mõistliku tähtaja jooksul. Hageja nõude sissenõutavaks muutumine on tõendatud arvete ning kompromissi sõlmimisega, sest varasemas menetluses ei esitanud kostja põhinõudele vastuväiteid. Kuna ta neid ei esitanud, siis järelikult tal nõudele vastuväiteid ei olnud.
42.Teisalt asus hageja menetluse käigus väitma, et kompromissi sõlmimisel eeldas RT Logistics OÜ, et kliendisuhe kostjaga jätkub, mistõttu oldi nõus viivisenõue nö ära unustama. Kuna kostja ei jätkanud kliendisuhet, oli viivisenõude esitamine õigustatud. Kostja vastuväidetest tulenevalt muutis hageja menetluse kestel veel kord oma väiteid ning leidis, et kliendisuhte jätkumise all peeti silmas mitte suhte jätkumist kostja ja RT Logistics OÜ, vaid kostja ja RT Logistics OÜ juhatuse liikme Risto Toomvälja uue äriühingu ProColor OÜ vahel. Kliendisuhe tegelikult ei jätkunud, sest kostja ostis kaupu ainult ühe arve alusel. Arvestatav ei ole kliendisuhe, kus 1,5 aasta jooksul telliti kaupa ainult ühel korral summas 444,12 eurot.
43.Kostja leidis, et varasemas menetluses sõlmitud kompromissiga omandasid pooled uued õigused ning kompromissi sõlmimisega loobus RT Logistics OÜ viivisenõude esitamisest kostja vastu. Enne ega pärast kompromisslepingu sõlmimist ei teavitanud RT Logistics OÜ kostjat, et ta viivisenõudest ei loobu ning RT Logistics OÜ ei olnud kostjale viivisenõuet esitanud. Kui
viivisenõudest ei oleks loobutud, ei oleks kostja kompromissi sõlminud. Pooled soovisid kompromissiga vaidluse lõplikult lahendada ning vastasel juhul ei oleks kostja nõustunud tasuma RT Logistics OÜ menetluskulusid. Kuna hageja oli menetluses RT Logistics OÜ esindaja, oli ta kõigist kompromissi sõlmimisega seotud asjaoludest teadlik. Viivisenõude esitamine käesolevas asjas on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõude sissenõutavaks muutumist ei ole hageja tõendanud ning kompromissi sõlmimisega ei võtnud kostja RT Logistics OÜ nõuet omaks.
44.Kostja viitas, et iseenesest on hageja nõustunud, et kompromissis loobuti viivisenõude esitamisest, kuid kostja ei nõustunud, et seda tehti tingimuslikult kliendisuhte jätkamise eesmärgil. RT Logistics OÜ teatas kostjale ise oma majandustegevuse lõpetamisest ning kostjal on kehtiv kliendisuhe ProColor OÜ-ga, kellel on sama juhatuse liige.
45.08.06.2017 määras kohus kirjalikus menetluses kindlaks menetlustähtajad ning andis hagejale aega täiendavate seisukohtade, tõendite ja tõendeid puudutavate taotluste esitamiseks kuni 10.07.2017. Nimetatud tähtajaks esitas hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. Vaatamata sellele, et kohus oli juba taotluse lahendanud ning kohtu antud tähtaeg tõendite esitamiseks oli möödunud, esitas hageja lõplikes seisukohtades 25.09.2017 uuesti sama tunnistaja ülekuulamise taotluse. Hageja leidis, et tulenevalt kostja vastuväidetest ja poolte võrdsuse põhimõttest on tal õigus nõuda tunnistaja ülekuulamist. Tunnistaja Risto Toomvälja ülekuulamine on vajalik tõendamaks, et kompromissis loobus RT Logistics OÜ viivisenõudest tingimuslikult seetõttu, et kostja pidi jätkama kliendisuhet ProColor OÜ-ga. Tunnistaja ütlustega saab tõendada, kui palju tegelikult kostja kaupa tellis.
46.Kohus leiab, et hageja korduv tunnistaja ülekuulamise taotlus tuleb jätta rahuldamata TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on tunnistaja taotlus esitatud hilinemisega kohtu antud menetlustähtaegu eirates. Asjakohatud on hageja väited, et tal on õigus esitada pärast kohtu antud tähtaja möödumist uuesti samasisulisi tunnistaja ülekuulamise taotlusi tulenevalt kostja vastuväidetest ja arvestades poolte võrdsuse põhimõtet. Hageja esitas esimest korda taotluse tunnistaja Risto Toomväli ülekuulamiseks juba 10.07.2017 menetlusdokumendis ehk enne, kui kostja oma vastuväited esitas. Kohus on taotluse lahendanud ning sõltumata sellest, kas hageja nõustus või ei nõustunud kohtu määrusega, ei olnud tal õigust esitada korduvalt samasisulisi taotlusi pärast kohtu antud tähtaja möödumist.
47.Sisuliselt on kohtu hinnangul tegemist asjakohatu taotlusega, mis ei tõenda asjas olulisi asjaolusid. Poolte vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et kostja sõlmis kliendilepingu ProColor OÜ-ga, mille juhatuse liikmeks on Risto Toomväli. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja tellis ProColor OÜ-lt kaupu üksnes ühe arve alusel summas 444,12 eurot. Hageja soovis tunnistaja ütlustega asuda tõendama, et sõlmitud kompromisslepingu kohaselt loobus RT Logistics OÜ viivisenõudest tingimuslikult ning eeldas seejuures kostjalt kaupade tellimist ProColor OÜ-lt suuremas mahus, kui tegelikult telliti. Kuna hageja väidete kohaselt ei olnud kauba tellimine 444,12 euro ulatuses arvestatav, oli RT Logistics OÜ-l õigus nõuda kostjalt viivist ja viivisenõue hagejale loovutada.
48.Kohus leiab, et hageja on menetluse käigus oma väiteid korduvalt muutnud. Algses hagiavalduses ei väitnud hageja, et kompromisslepingu sõlmimisel oleks RT Logistics OÜ viivisenõudest tingimuslikult loobunud. Menetluse käigus muutis hageja oma seisukohta ning väitis, et kompromisslepingus loobuti tingimuslikult viivisenõudest põhjusel, et kostja „ostab RT Logistics OÜ-lt igakuiselt jätkuvalt kaupa“ (hageja 06.06.2017 menetlusdokument, toimiku lk 55). Seejärel asus hageja hoopis väitma, et kliendisuhe pidi jätkuma ProColor OÜ-ga, kuid kostja rikkus kokkulepet, sest ta tellis liiga vähe kaupa.
49.Kohus leiab, et hageja on soovinud järelikult hagi alust muuta, milleks kohus hagejale TsMS § 376 lg 2 alusel nõusolekut ei anna. Hageja on sisuliselt asunud väitma, et tal on õigus nõuda
kostjalt viivist mitte seetõttu, et viivisenõuet kompromissleping ei kajastanud, vaid seetõttu, et kostja rikkus pooltevahelist kokkulepet viivise osas. Tegemist on uue väitega, mille hageja esitas alles lõplikes seisukohtades 25.09.2017. Uue väite esitamiseks lõplikes seisukohtades puudus hagejal mõjuv põhjus. Varem menetluses esitatud väited ja tõendeid ei võimalda muudetud hagi ühelgi viisil kiiremini või säästlikumalt lahendada. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hagejale nõusolekut muuta hagi alust 25.09.2017 menetlusdokumendis toodud väitega, mille kohaselt rikkus kostja RT Logistics OÜ-ga sõlmitud kokkulepet, sest jätkas kliendisuhet ProColor OÜ-ga kokku lepitust väiksemas mahus.
50.Kuivõrd kohus ei anna hagejale nõusolekut hagi aluse muutmiseks, ei saa olla asjakohane taotlus kuulata tunnistaja üle tõendamaks hageja väidet, et kompromisslepingus loobuti tingimuslikult viivisenõudest põhjusel, et kostja pidi tegelikust suuremas ulatuses jätkama kliendisuhet ProColor OÜ-ga. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja taotlus tunnistaja Risto Toomväli ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata.
51.Hagi sisulisel lahendamisel leiab kohus, et hageja viivisenõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud nõude sissenõutavaks muutumist. Juhul, kui hageja oleks tõendanud nõude sissenõutavaks muutumist, ei saaks hageja nõuet kostja vastu rahuldada põhjusel, et varasem võlausaldaja ja kostja on nõude suhtes sõlminud uue kokkuleppe. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tsiviilasjas nr 2-16-10308 sõlmitud kompromissiga võttis kostja põhinõude omaks, kuid võlausaldja ei loobunud viivisenõude esitamisest või loobus sellest tingimusel, et kostja ja võlausaldaja jätkavad kliendisuhet.
52.Kohus selgitas hagejale 08.06.2017 pöördumises (toimiku lk 58), et hagejal tuleb oma nõuet kostja vastu täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada sisuliselt viivisenõuet. Kohus selgitas, et hagejal tuleb tõendada kauba kättesaamist kostja poolt ja põhinõude sissenõutavaks muutumist. Samuti selgitas kohus hagejale kompromisslepingu osas VÕS § 29. Kohus selgitas hagejale vajadust vastata sisuliselt kostja väidetele, et kompromisslepinguga loobusid pooled oma senistest nõuetest ning omandasid kompromisslepingu alusel uued õigused.
53.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
54.Alles siis, kui võlgnik on kohustust rikkund, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmise korral viivist VÕS § 101 lg 1 p 7 kohaselt. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodud sätestest kogumis tuleneb, et selleks, et võlausaldaja saaks müügilepingu korral nõuda võlgnikult viivist, peab ta tõendama põhinõude sissenõutavaks muutumist ehk muuhulgas seda, et kaup on ostu-müügi lepingu alusel ostjale üle antud.
55.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 13.03.2014 sõlmisid OÜ RT Logistics ja kostja Värvitud OÜ kliendilepingu nr 0038 (toimiku lk 6-7). Kliendilepingu punkti 2.1. järgi kohustus OÜ RT Logistics müüma kostjale vastavalt tema tellimusele värve, lihvimistarbeid, autopesuaineid, poleerpastasid ja muid maalritarbeid. Lepingu punkti 3.1. järgi oli kostja kohustatud tasuma
OÜ-le RT Logistics kõik lepingu alusel esitatud arved 12 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest. Kooskõlas lepingu punktiga 5.3 oli OÜ-l RT Logistics õigus nõuda arve maksumusest kostjalt viivist 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Sama lepingu punkt nägi ette, et võlgnevuse tekkimisel kuuluvad tasumisele esmajärjekorras viivised.
56.Hageja esitas kohtule arved, milliste alusel ta kostjalt viivist nõudis (toimiku lk 13-24). Arved on pealkirjastatud kui „arve-saatelehed“, kuid ühelgi arve-saatelehel ei ole kostja allkirja kauba kättesaamise kohta. Muid tõendeid hageja vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud. Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub kohtu hinnangul vaid see, et kostja sõlmis RT Logistics OÜ-ga lepingu, kuid tõenditest ei nähtu, kas arvetel kajastatud kaubad olid tegelikult kostjale üle antud ning kas müüja rahaline nõue muutus kostja vastu sissenõutavaks.
57.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 05.07.2016 esitas OÜ RT Logistics (keda menetluses esindas hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse (toimiku lk 8-10), milles ta palus kostjalt ja Veiko Parrilt solidaarselt välja mõista võlgnevuse. Hagiavalduses tugineti kliendilepingule nr 0038 (kuigi selle kuupäevaks oli hagiavalduses märgitud 13.04.2014). Hagis oli märgitud, et juba lepingu allkirjastamise ajal oli kostjal OÜ RT Logistics ees võlgnevus. Hageja leidis hagiavalduses, et kostja peab talle tasuma müüdud kauba eest vastavalt esitatud arvetele. Hagiavalduses olid arved loetletud ning osad arved, mille eest nõuti kostjalt tasu, olid esitatud enne lepingu sõlmimist. Kokku oli enne lepingu sõlmimist esitatud arveid summas 19 121,75 eurot. Hagiavalduses oli märgitud, et kogumis on kostjal hageja ees võlgnevus summas 20 813,90 eurot.
58.26.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10308 (toimiku lk 11-12) kinnitas kohus poolte vahel kompromissi. Kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni punktis 1 on märgitud: „Hageja loobub kostjate vastu esitatud haginõudest Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-16-10308 ning pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu enam mingeid nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja esemeks olevast vaidlusest“. Kompromissi punkti 2 kohaselt tasusid kostja ja Veiko Parri hagejale OÜ-le RT Logistics põhivõlgnevuse 20 813,90 eurot, lepingulise esindaja kulud ja poole riigilõivust. Samuti nägi kompromiss ette, milliseks kuupäevaks ja milliste osamaksetega pidid kostjad võlgnevuse tasuma.
59.Kompromissi kinnitava määruse punkti 3 kohaselt pidid kostjad tasuma kompromissis märgitud summade maksmisega viivitamisel hagejale viivist 0,5% päevas viivituses oleva summa pealt iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Määruse resolutsiooni punkt 4 nägi ette, et kui kostja ei täida sõlmitud kokkulepet kompromissisumma tasumiseks nõuetekohaselt, st on jätnud tähtaegselt tasumata kas osaliselt või täielikult kasvõi ühe osamakse, on kostjad koheselt lepingu punktis 2 märgitud võlgnevuse jäägi väljamõistmise osas kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele kogu punktis 2 kehtestatud kompromissisummade ning tekkinud viiviste ulatuses.
60.Kostja esitas kohtule kompromisslepingu (toimiku lk 42-43), mis oli Harju Maakohtu 26.09.2016 määruse tegemisel aluseks. Ka antud kompromisslepingu punktis 1 kinnitasid pooled, et neil ei ole teineteise vastu enam mingeid nõudeid tulenevalt tsiviilasja nr 2-16-10308 vaidluse esemest. Lepingu punktis 3 lepiti kokku viivise määras, mida kostjad pidid kokku lepitud summade tasumisega viivitamisel maksma. Lepingu punktis 6 lepiti kokku, et pooled loevad tasumisele kuuluvatest maksetest tasutuks esimeses järjekorras viivised, seejärel riigilõivu, seejärel lepingulise esindaja kulud ning viimasena põhivõla.
61.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kompromisslepingus tunnistas kostja oma lepingust tulenevat võlgnevust RT Logistics OÜ ees. Suurem osa kompromisslepingus kajastatud võlgnevusest ei olnud tekkinud kirjaliku lepingu alusel. Samuti ei ole hageja tõendanud poolte ühist tahet sõlmida kompromissleping viisil, kus
võlausaldajale jäi endiselt õigus nõuda kostjalt kliendilepingus märgitud viivist varasema aja eest vaatamata sellele, et kompromisslepingus lepiti kokku uutes viivist puudutavates tingimustes.
62.Lepingu tõlgendamise osas näeb VÕS § 29 lg 1 ette, et lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lõikest 4, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kooskõlas VÕS § 29 lõikega 5 tuleb lepingu tõlgendamisel muuhulgas arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, samuti lepingu olemust ja eesmärki.
63.VÕS § 578 lg 1 näeb ette, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lõike 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
64.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 578 lg 2 loob vaid eelduse, et pooled on oma senistest nõuetest loobunud. Kompromisslepingu hindamisel tuleb käsitleda lepingut tervikuna ja arvestada ka VÕS § 6 lg 2 (RK TKo 3-2-1-148-16, p 14, 15). Kompromisslepingu oluliseks tunnuseks on ebaselgus õigussuhte kohta, mis muudetakse vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel. Tehingut tuleb analüüsida selle tegelikust majanduslikust sisust lähtudes (RK TKo 3-2-1-175-14, p 17).
65.VÕS § 6 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kooskõlas VÕS § 6 lõikega 2 ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on osundanud, et erandlikel asjaoludel võib viivisenõude esitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui näiteks võlausaldaja ei ole enne hagi esitamist kordagi kostjalt viivist nõudnud, jättes mulje viivisenõudest loobumisest. Sellisel juhul on võlausaldaja käitunud vastuoluliselt (RK TKo 3-2-1-70-09, p 12, 3-2-1-100-09, p 16). Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole (RK TKo 3-2-1-169-15, p 11).
66.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et esialgne võlausaldaja RT Logistics OÜ ei nõudnud kostjalt kordagi ei enne hagiavalduse esitamist ega pärast seda lepingus märgitud viivise tasumist. Hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-16-10308 ei nõudnud RT Logistics OÜ kostjalt mitte ainult lepingu alusel esitatud arvete tasumist, vaid samuti enne lepingu sõlmimist esitatud arvete tasumist, millele lepinguline kokkulepe viivise määra suhtes ei saanud kohalduda. Olukorras, kus RT Logistics OÜ hakkas esitama kostja vastu viivisenõuet pärast kompromisslepingu sõlmimist ja täitmist, on võlausaldaja kohtu hinnangul käitunud vastuoluliselt.
67.Kohtu hinnangul tuleb RT Logistics OÜ ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingut tõlgendada lähtuvalt sellest, kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, arvestades poolte käitumist, samuti lepingu olemust ja eesmärki. Kohtu hinnangul muudeti kompromisslepingu sõlmimisel vaieldav õigussuhe, mis puudutas RT Logistics OÜ rahalist nõuet, mittevaieldavaks ning lepiti kooskõlas VÕS § 578 lõikega 2 kokku senistest õigustest loobumises ja uute õiguste omandamises. Antud asjaolu nähtub kompromisslepingus kasutatud sõnastusest, mille kohaselt neil ei olnud enam teineteise vastu tsiviilasja nr 2-16-10308 vaidluse esemest tulenevaid nõudeid. Antud asjaolu nähtub ka kompromisslepingu punktist 3, milles lepiti kokku uutes ja senisest erinevates tingimustes seoses viivise tasumisega. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei oleks sarnastel asjaoludel saanud
lepingut tõlgendada viisil, kus RT Logistics OÜ-l säilib endiselt õigus nõuda kostjalt algses lepingus toodud viivist vaatamata sellele, et ta omandas kompromissi alusel uue õiguse viivise nõudmiseks ja vaatamata sellele, et ei hagiavalduses ega enne selle esitamist ei nõudnud ta kostjalt viivise tasumist.
68.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd kostja nõustus kompromisslepingu sõlmimisega, ei olnud tal järelikult vastuväiteid võlausaldaja põhinõudele, mis omakorda tõendab hageja viivisenõude sissenõutavaks muutumist. Kompromisslepingu üheks eesmärgiks on muuta vaieldav õigussuhe mittevaieldavaks vastastikuste järeleandmiste teel. Ainuüksi asjaolust, et kostja oli nõus tasuma RT Logistics OÜ-le tsiviilasjas nr 2-16-10308 märgitud põhinõude, ei saa järeldada, et kostja oleks olnud nõus tasuma viivist või oleks viivisenõude omaks võtnud. Kompromisslepingust ei nähtu, et kostja oleks tingimusteta nõustunud ja omaks võtnud RT Logistics OÜ põhinõude. Kompromissleping ei kajastanud ainult neid summasid, mida RT Logistics OÜ nõudis kostjalt lepingu alusel. Kompromisslepingus lepiti kokku, et kostja tasub võlgnevuse järelendamise tulemusena ning üheks järeleandmiseks RT Logistics OÜ poolt oli edasistest nõuetest loobumine.
69.Vaidlus puudub selle üle, et esialgsest lepingust tulenev viivisenõue esitati kostja vastu esimest korda alles siis, kui RT Logistics OÜ teatas oma nõude loovutamisest hagejale. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.02.2017 saatis RT Logistics OÜ esindaja kostjale teate nõude loovutamise kohta (toimiku lk 25-26), milles ta teatas, et on loovutanud hagejale lepingu alusel esitatud arvetest tuleneva viivise nõude. 07.03.2017 saatis hageja kostjale nõude tasuda hagiavalduses märgitud viivis (toimiku lk 27). Kohus leiab, et pärast kompromisslepingu sõlmimist viivisenõude esitamine ei olnud kooskõlas hea usu põhimõttega, sest kostjale võis varasemast RT Logistics OÜ käitumisest jääda mulje, et viivisenõude esitamisest on loobutud. Säärane mulje sai kostjal põhjendatud jääda sellest, et hagiavalduses RT Logistics OÜ temalt viivist ei nõudnud ning kinnitas kompromisslepingus tsiviilvaidluse esemeks olevatest nõuetest loobumist. Säärane mulje sai kostjale jääda ka asjaolust, et kompromisslepigu alusel omandas RT Logistics OÜ uue õiguse nõuda kostjalt viivist siis, kui kostja ei tasu tähtaegselt kompromisslepingus toodud summat. Hageja ei saa kohtu hinnangul vastuoluliselt väita, et kuigi kostja olevat kompromisslepingu sõlmimisega tunnistanud oma põhivõlgnevust ja kuigi kompromisslepingus määrati kindlaks uue viivisenõude esitamise õigus, oli RT Logistics OÜ-l sõltumata kompromisslepingust õigus nõuda kostjalt viivist varasema kliendilepingu alusel. Kui hageja arvates kompromissleping ei kujundanud ümber pooltevahelist varasemat õigussuhet VÕS § 578 kohaselt, oleks tulnud hagejal tõendada põhinõude sissenõutavaks muutumist kostja suhtes.
70.Käesolevas menetluses on hageja vastuoluliselt möönnud, et viivisenõude esitamisest loobuti kompromisslepingus tingimuslikult kliendisuhte jätkumise eesmärgil. Kohus osundab, et kompromisslepingus puuduvad kokkulepped kliendisuhte jätkumise kohta ja hageja väited on sisuliselt jäänud tõendamata. Kostja esitas kohtule OÜ RT Logistics e-kirja 02.11.2015 (toimiku lk 71-72), millele oli lisatud ettevõtte teade majandustegevuse lõpetamisest. Antud tõendist nähtub, et RT Logistics OÜ lõpetas ise kliendisuhte kostjaga.
71.Kostja väitis, et ta sõlmis seejärel kliendilepingu uue ettevõttega, kelle ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks oli senine OÜ RT Logistics juhatuse liige Risto Toomväli. Kostja väidet tõendab kohtule esitatud 02.11.2015 sõlmitud kliendileping (toimiku lk 86-87). Uus ettevõte ProColor OÜ esitas kostjale arve kauba müügi eest 23.12.2106 (toimiku lk 73). Hageja võttis 25.09.2017 menetlusdokumendis seniseid väiteid ja nõustus, et kliendisuhe jätkus hoopis kostja ja ProColor OÜ vahel. Seega jätkas kostja kliendisuhet uue ettevõttega. Kohus ei võimaldanud hagejal hagi alust muuta väitega, et kostja rikkus pooltevahelist kokkulepet, kuna tellis uue kliendisuhte raames liialt vähe kaupu.
72.Vaatamata eeltoodule ei nõustu kohus hageja väitega, et kompromisslepingus loobus RT Logistics OÜ viivisenõudest tingimuslikult. Hageja väited ja võlausaldaja käitumine viivisenõude esitamisel on kohtu hinnangul vastuolulised. Kohtule esitatud kompromisslepingu ühestki sättest ei tulene, et RT Logistics OÜ oleks loobunud viivisenõudest tingimuslikult ning et tal oleks olnud õigus sõltumata kompromisslepingus toodud kokkuleppest uue viivise kohta nõuda kostjalt viivist varasema lepingu alusel, kui kostja teatud kohustusi hageja ees ei täida. Kohtu hinnangul oleksid lepingupooltega sarnases olukorras olnud mõistlikud isikud vastava kokkuleppe kirjalikus kompromisslepingus ka kajastanud, kui selline kokkulepe oleks sõlmitud. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet põhistada kohtule selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saaks kohus lugeda väite usutavaks. Kuna hageja on menetluse käigus oma väiteid korduvalt muutnud ning need ei ühti asjas kogutud tõenditega, ei saa hageja väited olla kohtu jaoks usutavad.
73.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja viivisenõue kostja vastu tuleb tervikuna jätta rahuldamata. RT Logistics OÜ loobus kompromisslepingu sõlmimisel kostjaga viivisenõude esitamisest ning omandas kompromisskokkuleppe alusel uued õigused. Viivisenõude esitamine pärast kompromisslepingu sõlmimist on kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. Isegi juhul, kui kompromisslepingus ei oleks kokku lepitud viivisenõudest loobumises, ei ole kostja kompromisslepingus omaks võtnud RT Logistics OÜ põhinõuet ega viivisenõuet. Viivisenõude eraldiseisvat sissenõutavaks muutumist ei ole hageja tõendanud.
74.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tegi kohus otsuse hageja kahjuks, mistõttu tuleb kulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
75.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 2182 eurot, millest 2168 eurot olid kulud lepingulisele esindajal ja 14 eurot õigusteenuse kulud. Kostja palus ühtlasi hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Kokku osutati kostjale õigusabi 26 h 10 min ulatuses valdavalt tunni hinnaga 80 eurot (millele lisandus käibemaks) ning ka tunni hinnaga 104 eurot ja 135 eurot (millele lisandus käibemaks). Kostja palus õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning pidas neid ülepaisutatuteks.
76.Kohus nõustub hageja väitega, et kostja õigusabikulude maht on üle paisutatud ega ole kooskõlas vaidluse sisu ja keerukuse ning kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kostja vastus hagile oli esitatud 3,5 lehel, sellele oli lisatud üks tõend. Kostja vastus ei olnud õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et mõistlik aeg vastuse koostamiseks ning hagiavaldusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks ei saanud ületada 5 tundi. Kostja 14.08.2017 seisukoht on esitatud 7 lehel, sellele on lisatud 4 tõendit. Kohus leiab, et koos hageja varasema menetlusdokumendi analüüsiga ei saanud kostja esindajal 14.08.2017 seisukohtade koostamiseks mõistlikult aega kuluda enam, kui 10 tundi. Kogumis on kostja õigusabikulud põhjendatud 15 tunni ulatuses.
77.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot, 130 eurot ja 104 eurot. Menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik mõista, miks on tunnitasu suurus sellistes määrades erinenud. Valdavas osas on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 80 eurot. Kohtule jääb mõistetamatuks, miks on näiteks suurema osa vastuse
koostamise ajast osutatud õigusabi hinnaga 80 eurot, kui 40 minuti osas hinnaga 130 eurot. Kostja esindaja ei ole tunnihindade erinevusi kohtule selgitanud. Kohus leiab, et arvestades vaidluse keerukust ning kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu, on põhjendatud tunni hinna suuruseks 80 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Seega on põhjendatud menetluskulude suuruseks 15 h x 80 euroga= 1200 eurot. Ühtlasi loeb kohus põhjendatuks kulu summas 14 eurot seoses äriregistrile tehtud päringutega. Kogumis on kostja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas 1214 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 1214 eurot.
78.Kooskõlas kostja taotlusega tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 1214 eurot alates käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.