Toimetada kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kätte.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta hageja P.P. kanda.
2.Välja mõista hagejalt P.P. ́lt kostja R.P. kasuks välja menetluskulud kokku summas 900 € (üheksasada eurot), s.o õigusabikulud.
Edasikaebamise kord
2-17-106204
Pärnu Maakohus ei anna luba edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hageja P.P. on 16.05.2017.a. esitanud hagi, mille järgi hageja palub kohtul kostjalt R.P.lt välja mõista põhivõlgnevuse 1500 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, hageja menetluskulud.
1.2.Hagiavalduse kohaselt on R.P. ja P.P. vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel P.P. andis R.P. ́le laenu kokku 1 500 eurot. Hageja ütles laenulepingu 10.01.2017 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega ülesse. Vaatamata ülaltoodule ei ole kostja käesoleva ajani laenu katteks mitte midagi tasunud. 19.06.2017.a. on hageja seisukohti täpsustanud märkides, et poolte vahel oli 22.10.2012.a. sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 500 eurot. Kostja pöördus oktoobris 2012 hageja poole palvega, et kas hageja ei saa laenata talle natukene raha, mida ta soovis paigutada ettevõtlusesse. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja saab laenata kostjale 1 500 eurot tähtajatult.
1.3.Hageja on 08.09.2017.a. pärast eelistungit esitanud täiendavad seisukohad, mille järgi on hageja seisukohal, et kui konkreetse perekonna (P. ja K.P.) tavapäraseid elutingimusi arvestades oli vaidlusalune tehing (laenu andmine summas 1 500 eurot) ja selle hind vastavuses perekonna igapäevaste vajadustega, siis sai hageja vastavat tehingut teha ehk anda laenu summas 1 500 eurot ning ta ei vajanud selleks abikaasa ehk K.P. nõusolekut. Hageja leiab, et laenu summas 1 500 eurot andmisel oli perekonna tavapärane elustandart selline, et sellel ajal vastavas summas laenu andmise puhul oli tegemist nö enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamisega PKS § 29 lg 1 tähenduses, mis oli vastavuses perekonna igapäevaste vajadustega. Hageja on seisukohal, et kui 10 000 euro eest motoratta ostmiseks nö ühe abikaasa enda jaoks ei vaja abikaasa nõusolekut, siis kindlasti ei vaja abikaasa nõusolekut laenu andmine pojale summas 1 500 eurot, kui perekonna majanduslikku olukorda arvestades on tegemist tavapärase käibetehinguga. Vaidlust ei ole selles, et K.P.l oli volitus P.P. pangakontolt maksete tegemiseks. SEB Pank järelepärimise saadud vastus ei tõenda, et konkreetne vaidlusalune ülekanne oli tehtud just K.P. poolt. Ühtlasi, kui isegi leiab tõendamist, et vastav ülekanne oli tehniliselt tehtud K.P. poolt ei tõenda see asjaolu, et konkreetne pangaülekanne ei oleks tehtud P.P. teadmisel ja korraldusel laenu andmiseks ehk ka sellisel juhul on tehingu pooleks P.P..
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja R.P. esitas 01.06.2017.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi ta ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et on hagi tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel.
2-17-106204
Kostja on aga seisukohal, et poolte vahel ei ole laenulepingut sõlmitud, seega ei saa olla ka lepingust tulenevat nõuet. Lisaks laenulepingu ülesütlemine on tühine. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei saa hageja poolt kostja kontole 1500 euro ülekandmist mitte mingil viisil pidada pakkumuseks sõlmida laenuleping, kuivõrd pakkumus ei ole piisavalt määratletud ega väljenda pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Hageja ei selgita, millistel asjaoludel on ta seda ülekannet kostjale teinud, mis eesmärgil ja mis tingimustel. Tegelikult kostja on sel ajal arendanud oma ettevõtluse (Xxxxxxxxxxx) ja saanud toetusi mitmelt sugulaselt ning keegi ei soovinud raha tagasi. Hageja on kostja isa, kes samuti on soovinud poja ettevõtlust toetada. Kostja teadaolevalt ei ole nimetatud laenu P.P. ja K.P. ühisvara nimekirjas, mis on Pärnu Maakohtu menetlemisel tsiviilasjas nr 2-15-18487, mis kinnitab veel kord, et tagastamisele kuuluva laenu ei ole hageja kostjale andnud. Hageja 10.01.2017 dateeritud laenulepingu ülesütlemisavaldus on tühine, kuna:
1.laenulepingut pole sõlmitud, st õigussuhet, mida lõpetada, ei ole olemas;
2.lepingu üles öelda on võimalik ühisvõlausaldajatel vaid ühiselt. Kujundusõigusi (ülesütlemine on kujundusõigus) saavad ühisvõlausaldajad teostada vaid ühiselt. Õiguskaitsevahendi teostamisel ühe ühisvõlausaldaja poolt ilma teiste võlausaldajate nõusolekuta ei ole õiguslikke tagajärgi.
2.2.01.09.2017.a. ja 06.09.2017.a. on kostja pärast eelistungit enda seisukohti täiendanud. K.P. kinnitab kirjalikult, et ei ole andnud P.P.le nõusolekut laenulepingu sõlmimiseks R.P.ga summale 1500 eurot, sama lepingu ülesütlemiseks ja raha sissenõudmiseks. Seega soovib kostja lükata ümber eeldust, et hagejal oli laenulepingu sõlmimiseks ja ülesütlemiseks ning raha sissenõudmiseks abikaasa nõusolek. Kostja esitas tõendina SEB Panga 15.08.2017.a. vastuse päringule, millega pank kinnitab K.P. erivolitused konto nr XXXXXXXXXXX (P.P. konto) kasutamiseks kuni 11.04.2016.a. Nimetatud tõendiga soovib kostja tõendada, et hageja abikaasal oli juurdepääs hageja pangakontole ja ta sai teha sellelt ülekandeid, mis tõendab, et K.P., mitte P.P., tegi kostjale 22.10.2014 ülekande, mille tõttu P.P. ei ole ka mis tahes lepingu pool. Samuti esitas R.P. pangakonto väljavõtte 22.10.2014 seisuga millega soovib kostja tõendada oma väidet, et temale üle kantud raha läks koheselt kostja äriühingule omaniku laenuna.
MENETLUSE KÄIK
3.P.P. esitas 28.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1500 euro saamiseks. Kohus tegi 7.04.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 10.04.2017 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik R.P. esitas 18.04.2017 nõudele vastuväite. 03.05.2017.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti P.P. nõue R.P. vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnikule esitas vastuväite makseettepanekule. Pärnu Maakohus kohustas 03.05.2017.a hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. P.P. esitas 16.05.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse ja 16.05.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 14.08.2017.a. toimunud eelistungil määras kohus taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 16.05.2017.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 23.05.2017.a. 26.09.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohus kuulas tunnistajana üle K.P..
2-17-106204
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja P.P. kohtul kostjalt R.P.elt põhivõlgnevuse summas 1500 euro väljamõistmist, mis on hageja poolt 22.10.2012.a. suulise laenulepingu alusel kostjale üle antud (tl 17). Puudub vaidlus selles, et raha on laekunud kostjale R.P.le ega ka selles, et hageja on 10.01.2017.a. esitanud kostjale laenulepingu ülesütlemise teatise (tl 18). VÕS § 8 lg 1 ja 2 alusel on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Vaidlus on selles, kas hageja on kostjaga laenulepingu sõlminud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on esitanud ka vastuväite, mille järgi ei olnud hagejal abikaasa K.P. nõusolekut väidetava laenulepingu sõlmimiseks ega ka laenulepingu ülesütlemiseks, seega on laenuleping tühine ja lepingu ülesütlemise avaldus tagajärjetu.
4.2.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjale üle kantud raha oli hageja P.P. ja tema abikaasa K.P. ühisvaraks. Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas laenuleping oli sõlmitud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 alusel on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 alusel on nõustumus otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja väidab, et R.P. on küsinud hagejalt P.P.lt laenu, et alustada äritegevusega. Asjaoluga, et R.P.l on oli vaja raha investeeringuks, on nõustunud kostja, esitades kohtule tõendina R.P. pangakonto väljavõtte, kust nähtub P.P.lt laekunud raha ülekandmine Xxxxxxxxxxx kontole selgitusega „lühiajaline laen omanikult (tl 93).“ Kuid kostja vastuväite kohaselt ei olnud hageja laenuandjaks, vaid ülekande tegemise otsustas K.P.. Tunnistajana üle kuulatud K.P. ütluste järgi oli tema sooviks P.P.ga ühist poega toetada, kellel oli vaja raha majandusetegevuse alustamiseks. Ülekande tegi tunnistaja omal initsiatiivil, sest tal olid olemas kõik konto kasutamiseks vajalikud õigused, sest ta tegi hagejale raamatupidamist. SEB Pank vastusest järelepärimisest nähtub, et K.P.l oli P.P. pangakonto kasutamise õigused, millele ei ole hageja ka vastuväiteid esitanud (tl 106). Kohus on eelistungil teinud hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, millest nähtuks, et hageja eesmärgiks on olnud R.P. äritegevuse toetamine, (nt kostjaga peetud lepingueelsed läbirääkimised, enda tegevust tutvustavad materjalid jpm) mis on jäänud tagajärjetuks. Hageja ainsaks kinnituseks, et tegemist võis olla laenuga ja et hageja avaldanud kostjale tahet sõlmida laenuleping tõendab maksekorralduse selgitus „laen.“ Vastuseks küsimusele, miks K.P. märkis ülekande tegemisel selgitusse „laen“ on tunnistaja vastanud, et tegi seda selleks, et maandada isa (hageja) ja poja (kostja) vahelisi pingeid juhuks, kui hageja näeb, et raha on P.P.le üle kantud, kuid seda on tehtud laenuna.
2-17-106204
Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja ja kostja vahel oleks laenuleping sõlmitud, sest hageja ei ole õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust kostjale esitanud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1). Kuna laenulepingut ei ole, siis on tagajärjetu ka lepingu ülesütlemine. Hageja ei ole eelistungil 14.08.2017.a. soovinud esitada kostja vastu nõuet VÕS § 1028 nimetatud alustel, s.o kostja alusetust rikastumisest tulenevalt. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata.
4.3.Kohus kaalub täiendavalt kostja vastuväidet, mille järgi ei olnud hagejal P.P.l mh abikaasa K.P. nõusolekut selleks, et sõlmida kostjaga R.P.ga laenulepingut ega laenulepingu olemasolul ühepoolselt tähtajatut laenulepingut üles öelda. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 järgi kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Perekonnaseaduse eelnõu seletuskirjade 55 SE ja 515 SE kohaselt kohaldatakse nõusoleku andmisele tsiviilõiguse üldsätteid, mis käsitlevad tahteavalduse väljendamist. Leping on eelnõu seletuskirja kohaselt abikaasa nõusoleku puudumisel hõljuvalt kehtetu ning seda on võimalik teise abikaasa tagantjärele antava heakskiidu abil kehtivaks muuta. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et K.P. oleks andnud kõnealuse 1500 eurot ülekandmiseks hagejale nõusolekut lepingut sõlmida ega ka väidetavat lepingut heaks kiitnud. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja ja kostja vahel oleks 1500 raha lepingu alusel üle kantud, siis oleks laenuleping tühine, millel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Kohtu järeldust ei väära hageja väide, et 1500 eurot perekonna elutingimusi arvestades tavapärane. PKS § 29 lg 1 ls 3 alusel võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kohus ei nõustu hagejaga, et alla 10 000 euro suurused tehingud jäävad allapoole PKS § 29 lg 1 sätestatud künnist, mil teise abikaasa nõusolekut ei ole lepingu sõlmimiseks vaja. Kohus leiab, et tuleb hinnata, kas konkreetse perekonna tavapäraseid elutingimusi arvestades oli vaidlusalune tehing ja selle hind vastavuses perekonna igapäevaste vajadustega (RKTKo 3-2-1-108-16, p 25). Tunnistajana üle kuulatud K.P. ütluste kohaselt oli 1500 eurot 2012.a. perekonnale arvestatav raha. Hageja oli tunnistaja ütluste järgi füüsilisest isikust ettevõtja, kelle kuukäive oli ca 10 000 eurot, kuid sellest tuli maha arvata majandamiskulud, sh tehnika remont ja kütus. Isiklike kulutuste tegemiseks pidi raha koguma ja enda kulutusi piirata. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütluste põhjal leidnud veenvalt tõendamist asjaolu, et 1500 eurot ületas perekonna igapäevaste vajaduste piiri, mida oleks saanud ilma teise abikaasa nõusolekuta vabalt käsutada. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud kohtule 28.03.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 1500 € ja aastane viivis 120 €. Hagi hinnaks on käesolevas asjas 1620 eurot. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
2-17-106204
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab hagi rahuldamata, seetõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 26.09.2017.a. esitas kostja R.P. menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt taotleb hagejalt õigusabikulude välja mõistmist summas 900 eurot. Hageja P.P. ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile kulunud kokku 7h ja 30min, s.o hagiavaldusega tutvumine ja vastuse koostamine (3h), hageja seisukohaga tutvumine (0,5h), 14.08.2017.a. eelistungil osalemine (1h), 01.09.2017.a. vastuse koostamine (1h), hageja seisukohaga tutvumine ja kohtuistungiks ettevalmistamine (1h) ja 26.09.2017.a. kohtuistungil osalemine (1h). Lepingulise esindaja tunnihind 100 €/h vastab keskmisele turuhinnale. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud. Kostja nõuab lepingulise esindaja kulu 900 eurot (sh käibemaks) hüvitamist. Kohus leiab, et nimetatud kulud on olnud vajalikud, ja seisukohad on olnud sisukad. Põhjendamatuid taotlusi ei ole kostja kohtule esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.