Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
5. oktoober 2017. a Tartu
Tsiviilasja number
2-16-10653
Tsiviilasi
E.N. hagi H.S. vastu volikirja tühisuse tuvastamiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. augusti 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.N. (E.N. õigusjärglane) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: A.N. (hageja, E.N. õigusjärglane), ik XXX; esindaja Gerli Luik
esindajad
Vastustaja: SA Viljandi Haigla ekspert Olev Toomla Puudutatud isik: H.S. (kostja), ik XXXX; esindaja advokaat Valli Murde
Edasikaebamise kord Käesolevat määrust ei saa vaidlustada.
Puuduvad meditsiinilised andmed, mille põhjal võiks otsustada uuritava psüühilise tervise üle. Kohtumäärusest ei selgu, millele tuginedes või milliste asjaolude pinnalt leidis maakohus, et ekspertiis oli tavapärasest oluliselt keerukam, mahukam ja selle ajakulu oli suurem. Eksperdiarvamus on koostatud kirjasuurusega 13, seejuures 11 leheküljel esinevad üksnes faktilised asjaolud ja haiguslugude ja muudest dokumentidest saadud andmete koopiad. Samuti olid eksperdile kättesaadavad kohtutoimikus sisalduvalt epikriisid, mille osas ei pidanud ekspert eraldiseisvalt akti koostamiseks päringuid tegema. Ka päringute tegemine ei ole ajamahukas töö. Ekspert ei ole kohtule tasu põhjenduste osas esitanud ühtegi selgitust ega tõendit, mis kinnitaks, et päringute tegemine oleks olnud niivõrd ajamahukas, et määrata tasu kolmekordses ulatuses. TsMS § 294 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Olev Toomla ei tööta EKEI-s ja teda poleks saanud eksperdiks määrata.
sekkuda vaid siis, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Ringkonnakohus selgitab, et diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda muuhulgas diskretsiooni nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude mittekaalumist ja nendega mitte arvestamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei viinud kaalutlusõigust nõuetekohaselt läbi. Maakohus põhjendas ekspertiisi erilist keerukust sellega, et ekspertiis viidi läbi postuumselt. Maakohus viitas seejuures andmestikele ja dokumentidele, mida ekspert kasutas. Samas ei põhjendanud maakohus, mis muutis postuumse ja andmestikel ning dokumentidel põhineva ekspertiisi võrreldes tavalise kohtupsühhiaatriaekspertiisiga eriliselt keerukaks või mahukaks. Asja materjalidest nähtub, et maakohus tegi ekspertiisi teostamise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdile asutuse juhi määramisel. Eksperdiks määrati Olev Toomla. Ekspert ei vastanud kohtu esitatud küsimustele, vaid märkis vastusena kõikidele küsimustele „ puuduvad meditsiinilised andmed, mille pinnal võiks otsustada“. Ringkonnakohus leiab, et eksperdil on õigus kohtuga suhelda ning kui ekspertiisimääruses toodud andmed ei ole ekspertiisi tegemiseks piisavad, siis saab ekspert kohtuga konsulteerida ning vajaduse korral saab kohus määrust muuta ning täiendavaid andmeid koguda. Olemasolevate dokumentide refereerimine ja nendest järelduse tegemine, et vastata ei ole võimalik, ei saa iseenesest olla eriliselt keerukas või mahukas. Kuna ekspertiisi eriline keerukus või mahukus ei ole põhjendatud, määrab ringkonnakohus eksperdile Vabariigi Valitsuse määruse nr 332 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 52 lg 1 p 1 alusel tavapärase kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 255 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.