2-14-60107/59 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2.Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja vabaabielulises suhtes ca 10 aastat, ühine kooselu perekonnana lõppes mais 2013.a. Pooltel on ühine laps xxxx. Pooled on ühiselt võtnud pangalaenu ja omandanud kaasomandisse 17.10.2007.a kinnistu aadressil xxxx. Kinnistule on valminud uus elamu, kuid kuna poolte suhted on lõppenud ja käivad vaidlused, siis käesoleval ajal seal keegi ei ela. Poolte suhte lõpp on olnud keeruline. Esialgselt kulgesid poolte vaidlused enam-vähem rahumeelselt, kuid alates 2014. aasta veebruari lõpust on kostja käitumine kardinaalselt muutnud. Kostja arvukad telefonikõned ja sõnumid hagejale ja hageja emale ületavad kaugelt inimeste tavapärase taluvuspiiri. Kostja sõnumite ja telefonikõnede sisu on olnud vulgaarne, pahatahtlik ja süüdistav. Kõnede ja sõnumite arv on mõningatel päevadel küündinud 100-st kuni 200-ni. Kostja on korduvalt hagejat, tema ema ja poolte ühist last ähvardanud enesetapuga ning näidanud lapsele tablette, millega saab end ära tappa. Lapse sõnade kohaselt on ema ühel korral seetõttu kaotanud ka teadvuse, kus laps oli sunnitud helistama numbrile 112 ja kutsuma emale kiirabi ning teatama oma vanaemale, et ema on surnud. Enamus ebameeldivaid ja vastuvõetamatuid käitumisakte paneb kostja toime tarvitatuna alkoholi. Lisaks käitub kostja agressiivselt ka muul viisil: ta jälitab hagejat, ilmub ootamatult ja sobimatutel aegadel hageja töö juurde või koju. Hageja korteri ukse taha on kostja ilmunud korduvalt ja tavapäraselt toimub see öösel. Kostja kolistab meeleheitlikult hageja ukse taga ja nõuab jalgadega trampides sisselaskmist. Nõudmised on lõppenud ka hageja korteri välisukse lukkudesse liimi valamisega ja hageja sõiduauto kahjustamisega (kriipimistega). Kostja on käitunud agressiivselt hageja korteris sh sõimanud, laamendanud, asju lõhkunud, samuti lukustanud ennast lapse tuppa ja keeldunud lahkumast. Hageja on korduvalt kutsunud politsei. Kostja käitumine on ettearvamatu ja tema meeleseisundid muutuvad väga kiiresti. Kõige selle juures on olnud ohustatud ka laps, sest kostja ei säästa ka last kõikvõimalikest ähvardustest ja ebameeldivustest. Enamus hageja ja kostja kohtumisi on lõppenud hagejale tervisekahjustuste tekitamisega kostja poolt. Hageja ei ole kostja vastu esitanud kriminaalmenetluse algatamise avaldusi kuna kostja on siiski nende ühise lapse ema ja hageja ei soovi, et kostja kriminaalmenetluse tulemina kaotaks oma töökoha kasiinos. Kostja ei ole heal majanduslikul järjel ja hageja on teda rahaliselt toetanud, kui kostja sõnumid rahaliste nõuetega on muutunud väljakannatamatuteks. 2 (9)

Tõsisem vahejuhtum leidis aset 23.05.2014, mil alkoholi tarvitanud kostja saabus hageja ukse taha ja soovis lapsega kohtumist. Hageja lasi kostja sisse, kuid kostja agressiivne käitumine lõppes sellega, et kostja lõi lapse juuresolekul hagejat suure ja teravate äärtega pildiraamiga pea piirkonda. Hagejal õnnetus hoobile vasak küünarnukk ette seada, mille tulemusena sai viimane mitme sentimeetri pikkuse haava. Kostja lahkus alles pärast politsei kutsumist. 24.05.2014 fikseeriti hagejal kiirabis küünra lahtine haav. Üks juhtumitest, kus hageja oli sunnitud jälle politsei abi kasutama, toimus 2014.a augustis. Laps viibis parasjagu kostja kodus. Kostja helistas ja saatis hagejale sõnumeid sellel päeval vahet pidamata. Lõpuks oli kostja sellises hüsteerikas, et lubas endalt koheselt elu võtta ja näitas lapsele isegi erinevaid vahendeid, kuidas seda teha. Järjekordset telefonikõnet vastu võttes kuulis hageja, kuidas laps taamal hüsteeriliselt nuttes karjus, et issi tule vii mind siit ära. Hageja teavitas olukorrast politseid, kellega koos mindi kostja ukse taha. Vaatamata politsei ja hageja korduvatele korraldustele ning palvetele kostja ust ei avanud. Pärast ca 30-40 minutilist veenmist avas kostja lõpuks ukse. Laps oli füüsiliselt küll terve, kuid kohkunud ja traumeeritud. Hageja viis nutva lapse enda juurde koju. 2014.a septembri alguses viis hageja lapse jalgpalli treeningule, kuhu oli ilmunud ka kostja. Hageja ootas trenni vaadates oma autos. Kostja tuli hageja auto juurde ja soovis rääkida, kuid hageja ei soovinud kostjaga avalikus kohas oma pereprobleemidest rääkimata hakata. Seepeale hakkas kostja hageja auto peegleid lahti kangutama, lisaks ründas kostja hagejat oma autovõtmega pähe, turja ja kaela piirkonda. Hageja kutsus kohale politsei, millepeale kostja lahkus jalgsi, sest alkoholijoobe tõttu ei julgenud ta autot kasutada. Kuna tegemist oli hagejale kuuluva sõiduautoga ja kostja oli sellega ka varasemalt purjuspäi ringi sõitnud, siis otsustas hageja kostjalt sõiduauto ära võtta. 02.09.2014.a fikseeriti hagejal Ida-Tallinna Keskhaiglas parema kõrva taga 4 cm pindmine marrastus, vasaku kõrva taga 0,2 cm marrastus, kaelal vasakul kaks 0,2 cm marrastust, ninajuurel vasakul 0,2 cm marrastus, vasakul sarnaluu piirkonnas 0,2 cm marrastus, diagnoosiks pindmine peavigastus ja pea pindmised hulgivigastused. 15.10.2014 ründas kostja hagejat Stockmanni 5. korruse kohvikus tulikuuma kohviga, visates selle hagejale näkku. Kohtumine leidis aset kostja initsiatiivil ja hageja ei soovinud kostjaga mujal kohtuda, kui avalikus kohas. Kohtumise tulemuseks oli hagejal näo vasaku poole 2 %-line 1 astme ja kõrva taga ca 0,5 %-line 2 astme põletus ning villid. Peale nimetatud intsidenti saatis kostja hagejale mitu e-kirja.

Kostjal hageja elukohas viibimise keelamine ja telefoni teel suhtlemise keelamine ei ole isikule lähemise keelamine, s.t tegemist ei ole lähenemiskeeluga. Hageja väidab, et kostja on tekitanud hagejale kehavigastusi 23.05.2014, 02.09.2014 ja 15.10.2014. Hageja tõendab oma väiteid üksnes haiglast saadud dokumentidega, kuid need ei tõenda kostja poolt hagejale kehavigastuste tekitamist. Tõendites on kajastatud hageja paljasõnalised väited, mitte ei ole tuvastatud isiklikult hagejat rünnanud isikut. Seega on kostja poolt kehavigastuste tekitamine paljasõnaline ja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Lähenemiskeelu osas märgib kostja, et hageja tegevuse tulemusena oli kostjal küll emotsionaalselt väga raske periood, kuid käesoleval ajal on kostja vaimne tervis täielikult taastunud ning kostja ei ohusta ühtegi isikut, sh hagejat. Lähenemiskeeldu kohaldamine ei ole õigustatud arvestades mh asjaolu, et hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnistu ning kaasomanikena peavad pooled kinnistuga seonduvat arutama ning neil mõlemal on õigus kinnistut kasutada. Lisaks on hagejal ja kostjal ka ühine laps ning vanematel on ühine hooldusõigus. Lähenemiskeelu tõttu on aga ühise hooldusõiguse teostamine oluliselt raskendatud kui mitte võimatu. Lähenemiskeeld võimaldab hagejal kahjustada kostja ja lapse vahelisi suhteid. Lähenemiskeelu kohaldamine eeldab, et hageja isikuõigusi rikutaks kostja poolt kestvalt või kostja ähvardaks hagejat hageja isikuõiguste rikkumisega või oleks hagejale ohtlik. Hageja midagi sellist tõendanud pole. Lähenemiskeelu aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Arusaamatu on hageja taotlus tunnistada kohtuotsuse resolutsiooniga õigusvastaseks „kostja tegevus hagejale kehavigastuste tekitamisel 23.05., 02.09. ja 15.10.2014. a“. Tegemist on tuvastushagiga, kuid hagiavalduses puuduvad tuvastushuvi olemasolu kohta igasugused põhjendused, mistõttu tuleb hagi jätta õigusvastasuse tuvastamise osas igal juhul rahuldamata.

Poolte suhete oluline halvenemine toimus pärast seda, mil selgus, et hageja on kaks korda võltsinud allkirju. Esimesel korral esitas hageja Nordea liisingule võltsitud kostja allkirjaga taotluse, mille kohaselt oli kostja andnud liisinguõiguse hagejale. Selle tulemusena jäi kostja ilma enda sõiduautost. Kostja sai allkirja võltsimisest teada 2014. a II pooles. Teine allkirja võltsimine toimus 2014. a kevadel, mil pooled otsisid lapsele koolikohta. Selleks kirjutas hageja lapse ja kostja sisse Tallinna vanalinnas asuvasse Xxxx maja korterisse. Hiljem aga selgus, et sellest polnud teadlik korteri omanikuks olev Xxxx, keda hageja isegi ei tundnud. Eeltoodu tulemusena pöördus korteri omanik politsei poole ja ülekuulamisele kutsuti ka kostja. Kuna allkirja oli võltsinud hageja ja selle tulemusena oli kostja sunnitud politseis käima, tekkis sellest poolte vahel suur konflikt. 2014. a septembrikuus võttis hageja kostjalt ära kostja kasutuses olnud sõiduauto Mazda, mille kulusid oli kostja tasunud alates sõiduki ostmisest 2010.a. Hageja kasutas võtmete kättesaamiseks füüsilist jõudu. Lõpuks sai hageja võtmed enda valdusesse ja sõitis Mazdaga minema enne, kui kostja jõudis sellest enda isiklikud asjad ära võtta. Mh jäi autosse ka kostja telefon, mille hageja küll hiljem kostjale tagastas, kuid telefonist olid kustutatud kõik SMS-id, samuti kostaja ja hageja vaheline ekirjavahetus. Selle tulemusena puuduvad kostjal käesoleval ajal tõendid hageja ja kostja ekirjavahetuse kohta, mis võimaldab hagejal esitada kohtule üksikuid kontekstist välja võetud sisuga sõnumeid. Ebaõige on hageja väide, et poolte ühine laps on kutsunud kostjale kiirabi. Tegelikkuses kutsus endale 2014. a sügisel kiirabi kostja ise, kuna perearst kirjutas kostjale välja rahustid, mis kostjale ei sobinud. Samuti on ebaõiged väited politsei kutsumise kohta 2014.a augustis. Paljasõnalised ja ebaõiged on ka kõik ülejäänud hageja halvustavad väited kostja kohta. Kostja ei ohustaks kunagi enda lapse heaolu, mh pole kostja olnud lapse juuresolekul purjus ja hüsteeritsenud, vastupidi, kostja on teinud korduvalt hagejale ettepanekud lahendada kõik arusaamatused omavahel nii, et laps ei peaks seda pealt kuulma. 4 (9)

Hageja on nõude esitamisel tuginenud sellele, et kostja on tekitanud talle 23.05.2014, 02.09.2014 ja 15.10.2014 kehavigastusi ning hageja palub hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel. Kostja ei tunnista kehavigastuste tekitamist hagejale. Hageja nõude aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mis sätestab: teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sellise nõude maksmapanekuks tuleb selgeks teha, kas on täidetud delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne koosseis (tegu, kahju, nendevaheline põhjuslik seos); 2) õigusvastasus; 3) süü. Kehavigastused on tekkinud hageja väitel järgnevatel aegadel ja viisidel: 1) 23.05.2014 lõi kostja hagejat pildiraamiga pea piirkonda. Hagejal õnnetus hoobile vasak küünarnukk ette seada, mille tulemusena sai hageja mitme sentimeetri pikkuse haava. Vigastus fikseeriti 24.05.2014. 2) 02.09.2014 ründas kostja hagejat oma autovõtmega pähe, turja ja kaela piirkonda. 02.09.2014 fikseeriti hagejal Ida-Tallinna Keskhaiglas parema kõrva taga 4 cm pindmine marrastus, vasaku kõrva taga 0,2 cm marrastus, kaelal vasakul kaks 0,2 cm marrastust, ninajuurel vasakul 0,2 cm marrastus, vasakul sarnaluu piirkonnas 0,2 cm marrastus, diagnoosiks pindmine peavigastus ja pea pindmised hulgivigastused. 3) 15.10.2014 ründas kostja hagejat Stockmanni 5. korruse kohvikus tulikuuma kohviga, visates selle hagejale näkku. Kohtumise tulemuseks oli hagejal näo vasaku poole 2 %-line 1 astme ja kõrva taga ca 0,5 %-line 2 astme põletus ning villid. See, et hagejale on tekkinud kehavigastused, ei ole poolte vahel vaidluse all. Pooled vaidlevad selle üle, kas kehavigastused tekitas hagejale kostja. Kostja ei tunnista, et tema oleks hagejale kehavigastusi tekitanud. Kohus asub menetluses esitatud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et hageja vigastused on tekkinud kostja tegevuse tulemusel 23.05.2014 ja 15.10.2014 toimunud intsidentide puhul, 02.09.2014 kostja tegevuse tulemusel hagejale vigastuste tekkimine ei ole tõendatud. Kõikide vigastuste fikseerimisel on juhtumi selgituseks, et endine elukaaslane või tuttav naine tuli kallale. Need dokumendid tõendavad küll vigastuste tekkimist, kuid mitte tekitaja isikut. Vigastuse tekkimise selgitus on pealegi märgitud hageja väidetu põhjal - isiku jutule ei saa omistada tõendiväärtust selle tõttu, et see on fikseeritud kolmanda isiku poolt (sama kehtib ka politseile tehtud kõnede kohta). Samas on 15.10.2014 kell 17:18 ja 17:20 e-kirjades (I kd, tl 35-36) kostja ise kajastanud kohvi näkku viskamise teemat. Kirjade sisust on järeldatav, et kostja on teinud nimetatud teo ja visanud hagejale kohvi näkku. See tegu on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud tervisekahjustusega. 23.05.2014 pildiraamiga löömist kostja ei tunnista, kuid on politseile antud ütlustes (II kd, tl 138-139) selgitanud, et ta viskas pildi koos raamiga vastu seina, raam ja klaas purunes ning raam või klaasikilt põrkus seinast hageja küünarnukki. Seega nähtub ka selles olukorras, et kostja on teinud teo, mis põhjustas kostjale tervisekahju. 02.09.2014 pöördus hageja küll politsei poole, kuid juhtumikirjelduse näol on tegu hageja enda selgitustega, seega ei tõenda see kostja tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et delikti objektiivne koosseis on täidetud 23.05.2014 ja 15.10.2014 juhtumite puhul, kuivõrd tõenditest nähtuvalt on kostja tegevusega tekitatud hagejale kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitatikannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Absoluutsete õigushüvede kahjustamise korral (sh kehavigastuste tekitamisel) eeldatakse, et tegu oli õigusvastane. VÕS § 1045 lg 2 õigusvastasust välistavatele asjaoludele ei ole pooled menetluses viidanud. Kostja tegevus kahju tekitamisel on olnud õigusvastane. 6 (9)

22.oktoobri 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08 p 13 rõhutanud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Kohus annab ülevaate kehavigastuste tekitamise puhul väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurusega seonduvast kohtupraktikast viimasel paaril aastal: • Tartu Maakohtu 22.03.2017 otsusega tsiviilasjas 2-16-6002 mõisteti hüvitisena ühelt kostjalt välja 500 eurot ja teiselt kostjalt 50 eurot – tegu oli peksmisega, mille tagajärjel tekkis hagejal ninaluu murd ning suuõõne lahtine haav (hüvitiste suurus olenes kostjate osalusest). • Viru Maakohtu 10.01.2017 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-16-14839 mõisteti kostjalt välja hüvitisena 1000 eurot olukorras, kus viimane oli hammustanud ära hageja pool pöialt. • Tsiviilasjas 2-14-2656 mõisteti Harju Maakohtu 14.03.2016 otsusega (jäi muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusega) välja hüvitis 12 000 eurot – hagejal tekkis langevarjuhüppel mõlema jalaluu murrud ning tervise taastumine võttis aasta aega. • Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsusega tsiviilasjas 2-16-1292 mõisteti välja hüvitis 400 eurot. Koer ründas 6 aastast last ja hammustas teda käest. Selle tulemusel vajas käsi õmblemist ning laps vaktsiine, rünnak ja korduvad arsti juures tehtud toimingud (haava sidumine, niitide eemaldamine, mitu süsti) põhjustasid lapsele valu. • Harju Maakohtu 26.02.2016 otsusega tsiviilasjas 2-12-31574 mõisteti välja hüvitis 2000 eurot olukorras, kus kostja tegevuse tulemusel pidi hageja taluma pikaajalist (3 aastat kostja juures ja lisaks 3 aastat kostja tööd parandades) hammaste ravi (sh juureravi), pidi kasutama ajutisi proteese ning tema elukvaliteet langes ja tavapärane elukorraldus oli häiritud. • Tartu Maakohtu 14.12.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-4219 mõisteti välja hüvitis 1500 eurot – hagejal tekkis kukkumise tagajärjel vigastus, mis vastab 30% töövõimekaotusele. Hageja elukvaliteet on langenud.

Hageja palub reguleerida suhtlemist ja rakendada lähenemiskeeldu; keelata mõnitamine, masspostitamine ja ähvardavate ning alandavate kirjade saatmine. VÕS § 1055 lg 1 sätestab: „Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.” Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 tehtud otsuses selgitanud järgnevat: „Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile.” Kohus leiab, et käesoleval ajal puudub vajadus lähenemiskeelu kohaldamiseks. Poolte vahel on minevikus olnud kokkupuuteid, mis on lõppenud hagejale kergete kehavigastuste tekkimisega. Samas on nendest olukordadest möödas kolm aastat ning teadaolevalt ei ole selliseid situatsioone enam tekkinud. Kohtu hinnangul on põhjendatud uskuda, et käesolevaks ajaks on pooltevahelised pinged vähemalt niivõrd alanenud, et pooled suudavad vältida üksteise kahjustamist või üldse liigseid kokkupuuteid. Kohtu hinnangul puudub vajadus selleks piirata kostja liikumisvabadust, arvestades lähenemiskeelu suhteliselt piiravat iseloomu. Seetõttu jääb rahuldamata hagi lähenemiskeelu määramiseks. Suhtlemise korraldamise osas peab kohus põhjendatuks reguleerida suhtlust osaliselt ning piirata kostja poolt hagejale saadetavate e-kirjade või sõnumite saatmist ning kõnesid selliselt, et kostja võib võtta hagejaga päevas ühendust ühe korra telekommunikatsiooni vahendi kaudu (st ühe kõne või saata ühe sõnumi või e-kirja). Enne hagi esitamist saatis kostja hagejale ebamõistlikult palju sõnumeid ja e-kirju ning see on jätkunud ka menetluse ajal (näiteks 2015.a augustis). Kohus leiab, et saadetud sõnumite ja e-kirjade kogus ning sisu (hageja ähvardamine, enesetapuga ähvardamine, üleolevus, halvustamine ja manipuleerimine) on ebamõistlikult koormav. Samas on kohtule arusaadav, et hageja ei saa tehniliste vahendite kaudu blokeerida hageja sõnumeid, e-kirju ja kõnesid, kuivõrd pooltel on ühine laps ning mõistlikult võttes peab jääma ühel vanemal võimalus teisele vanemale vajadusel teateid edastada. Seetõttu peab kohus piisavaks, kui kostjale jääb võimalus teha hagejale päevas üks kõne või saata üks e-kiri või sõnum. Kohus rõhutab, et kontakteerumine peab olema neutraalne (s.o mitte seisnema ähvardustes, mõnitamises või muul viisil verbaalse vägivalla väljendamises) ning seotud hageja jaoks olulise teabe edastamisega. 8 (9)