Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.10.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-1167
Tsiviilasi
Katomsk AS hagi Makron Estonia OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2017 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse Katomsk AS apellatsioonkaebus ja Makron Estonia OÜ liigid vastuapellatsioonkaebus Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind Katomsk AS apellatsioonkaebus 15 519,32 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant/vastustaja): Katomsk AS (registrikood 10064389, asukoht Kadaka tee 74d, 12618 Tallinn), lepinguline esindaja Keit Kukk
ja
Makron Estonia OÜ vastuapellatsioonkaebus 2120 eurot
Kostja (vastuapellant/vastustaja): Makron Estonia OÜ (registrikood 10472467, asukoht Masinakeskuse tee 6, Kalesi küla, Raasiku vald, 75207 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kohtuistungi toimumise aeg
19.09.2017
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 10.03.2017 otsust menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka käesoleva otsuse põhjendusi.
4.Maakohtu menetluskulud jätta 30 % ulatuses Makron Estonia OÜ kanda ja 70 % ulatuses Katomsk AS kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Katomsk AS kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Katomsk AS (hageja) esitas 25.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Makron Estonia OÜ (kostja) vastu võla saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2013 ostu-müügilepingu nr 12264, mille kohaselt müüs hageja kostjale tehnikakaupasid. Hageja esitas kostjale müüdud kauba eest arveid kogusummas 17 738,48 eurot, mida kostja ei ole tähtaegselt tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 17 738,48 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 208 lg 1, § 108 lg 1). Menetluse käigus loobus hageja põhinõudest 1747,88 euro ulatuses ning seega jäi põhinõude suuruseks 15 990,60 eurot, ilma käibemaksuta 15 641,02 eurot.
3.Pooled on lepingu p-s 4.2 kokku leppinud viivise määras 0,05 % iga viivitatud päeva eest. 25.01.2016 seisuga palub hageja kostjalt välja mõista viivise 1418,92 eurot (VÕS § 113 lg 1). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 26.01.2016 põhivõlalt 0,5% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Seoses kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 1702,90 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ-le makstud teenustasus (põhisummalt 8 % + km). Kahju seisnes kohtuvälises menetluses (telefonikõned, kirjad, e-kirjad, krediidiinfo raportid, kostja esindajaga vaidlus krediidiinfo märke üle). Hageja palub VÕS § 208 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 1702,90 eurot.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hagejapoolse sisekontrolli tulemusena selgus, et saehooldust arvel nr 2433 märgitud summades tõepoolest ei toimunud. Kuna viidatud saehooldust ei toimunud, siis loobus hageja põhinõudest 1747,88 euro ulatuses. Arvel nr 2433 märgitud tooted on kostja kätte saanud ning seda tõendavad edasimüümiseks soetatud Tšehhi ettevõttelt Pegas-Gonda saadud arve samade kauba artiklitega ja kostja osakonnajuhataja AK saateleht kauba vastuvõtmise kohta. Arve nr 1910 puhul, mida kostja vaidlustab, on tõendiks arve OÜ Honex poolt,
millest nähtub, et hageja on soetanud edasimüümiseks arvel nr 1910 oleva kauba ning saateleht, millest nähtub, et kaup on kostja poolt vastuvõetud, allkirjastatud kostja töötaja RT poolt. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja tunnistas hagi osaliselt, palus hagi osaliselt rahuldada ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja võttis omaks hageja nõuded summas 5080,45 eurot – arvete nr 2176, 2350, 2401, 2440, 2553, 2674, 2736 ja 2985 alusel.
8.Kostja ei tunnistanud arvetel nr 1910 ja 2433 kajastatud summat 12 658,42 eurot. Põhja Ringkonnaprokuratuur on asjas nr 15730000558 alustanud kriminaalmenetlust kelmuse ja selle katse tunnustel. Uuritavate kelmuse kahtlusega arvete hulgas on ka hagi aluseks olevad arved nr 1910 ja 2433, kokku summas 12 658,42 eurot.
9.Lisaks sellele on kriminaalasjas seoses hageja tegevusega kahtlus kostjale kelmuse tõttu kahju tekitamises summas 13 467,65 eurot. Kostja esitas tasaarvestusavalduse kostja kahjunõude ulatuses summas kuni 13 467,65 eurot juhuks, kui kohus peaks hageja nõude mingis ulatuses rahuldama.
10.Kostja vaidles vastu arvetele nr 1910 ja 2433. 03.06.2015 esitatud arvele nr 2433 on märgitud „Kontrollitud. Kuupäev 26.06.15. Projekt Üldine (saagide hooldus). Allkiri SM“. Tegelikkuses viidatud sae hooldust ei toimunud. Seda tõendavad ka tunnistaja AH ütlused. 06.05.2014 esitatud arvele nr 1910 detailide eest summas 8445,36 eurot on märgitud „Kontrollitud. Kuupäev 29.05.15. Projekt AUT15072. Allkiri SM“. Tegelikkuses nimetatud projekti jaoks detaile hagejalt ei tellitud, vastav ostutellimus puudub ja hageja neid ei tarninud. Viidatud projekti detailide ostutellimus esitati 06.04.2015 Alas-Kuul AS-le, kes need kostjale tarnis.
11.Kostja eeltoodud väiteid kinnitab ka asjaolu, et kümnest hagi aluseks olevast arvesaatelehest on vaid arved nr 1910 ja 2433 allkirjastatud SM poolt, kes tegutses pettuste läbiviimisel koos hagejaga. SM tööülesannete hulka ei kuulunud detailide lattu vastuvõtmine ega sae hooldustööde vastuvõtmine. Teistel juhtudel võtsid kaubad vastu selleks pädevad isikud.
12.Kostja vaidlustas arve-saatelehe nr 2433 ja saatelehe nr ST190520151009 ehtsuse ja palus need jätta tõendite hulgast välja. Kostja vaidlustas ka Honex OÜ 01.05.2015 saatelehe nr 150501 ja saatelehe nr ST060520150320 ehtsuse ja palub need jätta tõendite hulgast välja.
13.Kostja vaidles vastu ka hageja kahjunõudele summas 1702,90 eurot, sest hageja nõuded kostja vastu on alusetud ning põhjuslikus seoses hageja enda alusetutest nõuetest, mille eest kostja ei vastuta. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohtu 10.03.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 5080,45 eurot ja viivis alates 26.01.2016 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 5080,45 eurolt kuni nõude kohase täitmiseni. Maakohus võttis vastu loobumise nõudesummast 1747,88 ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus jättis hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ning 70% ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 954 eurot. Maakohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Kostja võttis õigeks hageja nõuded summas 5080,45 eurot – arvete nr 2176, 2350, 2401, 2440, 2553, 2674, 2736 ja 2985 alusel. Selles summas kuulub hageja nõue
rahuldamisele (TsMS § 440 lg 1). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis alates 26.01.2016 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni nõude kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Ülejäänud viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole põhjendanud viivise arvestuse kujunemist, s.o, mis hetkel mingi arve on sissenõutavaks muutunud.
16.Kostja on palunud 5080,45 eurot tasaarvestada kriminaalmenetluses nr 15730000558 väljamõistetava summaga. Maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, kuna tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud.
17.Asja sisulise arutamise käigus vähendas hageja põhinõuet 1747,88 euro võrra, kuivõrd selgus, et saehooldust ei ole tehtud (tl 154, 138). Loobumine tuleb TsMS § 206 lg 1 alusel vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada.
18.Hageja kahjuhüvitise nõue summas 1702,90 eurot ei ole tõendatud. Tõendamata on, kas ja millega seonduvalt on hageja selle kulu üldse kandnud. Asjaolu, et OK Incure OÜ on arve esitanud teenuse nimetusega „Makron Estonia OÜ“ ei kinnita põhjuslikku seost kostja tegevuse/tegevusetusega.
19.Hageja nõue summas 12 658,42 eurot arvete nr 1910 ja 2433 alusel ei ole tõendatud. Hageja poolt on esitatud arve-saateleht nr 2433 ja nr 1910, millel on nii väidetava üleandja MS ja vastuvõtja SM allkirjad, kuid kostja eksemplaril puuduvad mõlemad allkirjad (tl 72, 92). Selgusetu on, kes väidetava kauba üle andis. Tunnistaja GP ütluste kohaselt ei tarnitud nimetatud arvetel märgitud kaupa (tl 140). Kohus tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, et arve-saateleht nr 2433 ja nr 1910 alusel edastatud kaup on kostja poolt tellitud ja üle antud. Hageja taotles tunnistajana üle kuulata SM, kes väidetavalt kauba tellis ja esitas arve-saatelehed originaaldokumendid (tl 161-164). SM ütluste kohaselt tellis ta arvetel nr 1910 ja 2433 märgitud kauba. Hageja esindaja on 17.01.2017 istungil kinnitanud, et kirjalikke dokumente kostja tellimuste kohta ei ole nende puudumise tõttu esitatud. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja SM ütlus piisav tõend selle kohta, et arvetel nr 1910 ja 2433 märgitud kaup üldse kostja poolt telliti. Seega on tõendamata kauba tellimus ehk kostja tahe nimetatud kaupa soetada. Samuti ei ole piisavalt tõendatud kauba üleandmine ja vastuvõtmine. SM ütlused on vastukäivad, kuna tunnistaja kinnitas, et arvetel on tema allkiri kauba vastuvõtjana, kuid kauba võtsid tegelikult vastu RT ja AK.
20.Maakohus jättis hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ning 70% ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot ja õigusabikulud 2280 eurot, kokku 3180 eurot. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud 2120 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 19 h tunnihinnaga 120 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 30% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 954 eurot (3180 eurot x 30 %). Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10 910,54 eurot ja viivis 0,05 % päevas põhivõlgnevuselt kohtuotsuse tegemise aja seisuga kuni nõude kohase täitmiseni ning kahjuhüvitis 1702,90 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et kauba üleandmine ei ole tõendamist leidnud. Hageja on tõenditena esitanud arved nr 1910 ja nr 2433. Lisaks on kohtuasja materjalide juures
arve nr 1910 teine eksemplar, millelt nähtub, et arve on kostja poolt kontrollitud 29.05.2015 ning sellel on kostja tempel ja kostja töötaja SM allkiri ning 03.06.2015 arve nr 2433 teine eksemplar, millelt nähtub, et see on kontrollitud 26.06.2015 ning vastaval templil on kostja töötaja SM allkiri. Seega on kohtule esitanud dokumendid, millest nähtub, et kauba üleandmine kostjale on toimunud ja kostja poolt aktsepteeritud.
23.Müügilepingu p 1.3 kohaselt võivad kauba vastu võtta volitatud isikud ning volitatud isikute muutumisest peab ostja kirjalikult teatama. Lepingu lisa kohaselt on volitatud isikuks mh SM ning seega oli SM-l kostja poolt õigus kaup vastu võtta. 17.01.2017 istungil on SM andnud ütlusi selle kohta, et tema on tellinud arvetel nr 1910 ja nr 2433 nähtuva kauba. Hageja ei vastuta selle eest, et kaup telliti topelt. Samuti nähtub SM ütlustest, et arvel seisev tempel näitab, et arve kuulub tasumisele ehk et kaup on jõudnud kostjani ning on kostja töötajate poolt kontrollitud. SM ütlustest nähtub, et kostja ettevõttes kehtis süsteem, mille kohaselt vastavad laotöötajad kontrollisid üle kauba koosseisu. SM kooskõlastas selle vastavate töötajatega (arve nr 1910 puhul töötaja RTga ja arve nr 2433 puhul AK-ga). Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et kaup jõudis ka füüsilisel kujul kostjani ning need asusid esimese tsehhi ruumides. Lisaks kasutati tunnistaja poolt kirjeldatud süsteemi kostja ettevõttes ka nende arvete puhul, mida kostja aktsepteerib ning samuti ka Alas Kuul AS arvete puhul. Seega oli kirjeldatud süsteem kostja ettevõttes tavapäraseks viisiks, kuidas kaup vastu võeti (VÕS § 23 lg 2). Jääb arusaamatuks, millest tulenevalt on maakohus järeldanud, et kauba tellimine ja üleandmine ei ole tõendamist leidnud.
24.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-16 leidnud, et kohtuotsuse põhjendamise nõuetele ei vasta see, kui kohus märgib otsuses üksnes seda, et ta ei pea teise poole seletusi usaldusväärseteks. Hinnates ühe poole vande all antud seletusi ebausaldusväärseiks või paljasõnalisteks ja teise omi mitte, peab kohus põhjendama, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu otsusest, miks kohus leiab, et tunnistaja SM ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus on ebaõigesti leidnud, et SM ütlused on vastuolulised. SM on üksikasjalikult selgitanud, et tema esitas kauba tellimused, kontrollis kauba kohale toimetamise fakti, kuid kauba reaalse koosseisu kontrollimisega tegelesid teised kostja töötajad. See oli süsteem, mida kostja ettevõttes rakendati ka teiste tellimuste puhul. Maakohus on põhjendamatult kõrvale jätnud teised dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad kauba üleandmist ja vastuvõtmist, nagu kostja templi ja allkirjaga arve saatelehed. Maakohus oleks pidanud tõendeid hinnates vaatama koostoimes nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistaja SM ütlusi, mis üksteist toetavad. Maakohus oleks pidanud põhjendama, miks ta leiab, et tunnistaja GP ütlused on piisavaks tõendid, aga SM omad mitte. Seega on kohus põhjendamatult eelistanud GP ütlusi.
25.Maakohus on jätnud ebaõigesti kogu tõendamiskoormise hageja kanda. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta selgesõnaliselt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid. Käesoleval juhul on hageja tõendanud, et ta täitis müügilepingust tuleneva kohustuse ning andis kostjale kauba üle. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kaupa saanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et SM ütlused selle kohta, kuidas kostja ettevõttes kaupa vastu võeti, oleksid ebaõiged. Seega oleks maakohus pidanud hageja nõuded rahuldama, kuna kostja ei ole tõendanud, et kauba tellimist ja üleandmist ei toimunud.
26.Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata ka hageja kahju hüvitamise nõude. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kahju on tekkinud seoses võlgnevuse sissenõudmisega ja seisneb OK Incure OÜ-le tasutud teenustasudes ja kulutuste
hüvitamises. Juhul, kui kostja oleks täitnud kohaselt müügilepingust tulenevad kohustused ja tasunud kauba eest vastavalt kokkulepitule, siis ei oleks hageja pidanud nimetatud kulutusi tegema seoses võlgnevuse sissenõudmisega. Seega on põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel olemas, mistõttu kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele. Vastuapellatsioonkaebus
27.Kostja palub 08.05.2017 vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega jätta hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja ja 70% ulatuses hageja kanda ning jätta kostja menetluskulud 70% ulatuses hageja ning 30% ulatuses kostja kanda. Kostja palub jätta ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
28.Maakohus jättis ebaõigesti kõik menetluskulud kostja kanda, kuigi hagi jäi ligi kolmveerand ulatuses rahuldamata. Sellest tulenevalt tuleks jätta hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja ja 70% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud 70% ulatuses hageja ning 30% ulatuses kostja kanda.
29.Maakohus pidas põhjendatuks hageja õigusabikulusid 2280 euro ulatuses ning tasutud riigilõivu 900 eurot. Kuna kostja esimese kohtuastme menetluskulud 2120 eurot koosnesid täielikult õigusabikuludest, mis olid mõnevõrra väiksemad, kui hageja õigusabikulud, tuleb ka kostja nimetatud kulud lugeda põhjendatuks. Arvestades kostja poolt välja toodud menetluskulude jaotust, peaks kostja hüvitama hagejale 954 eurot (30% hageja kuludest) ning hageja kostjale 1484 eurot (70% kostja kuludest). Nõuete tasaarvestamise tulemusena palub kostja hagejalt välja mõista esimese kohtuastme menetluskulud 530 euro ulatuses.
30.Kostja tegi asjas 19.09.2016 pakkumise kompromissiks, mille kohaselt nõustus tasuma hagejale 5080 eurot. Kohus rahuldaski hagi kostja poolt kompromissina pakutud summas. TsMS § 163 lg 2 alusel taotleb kostja alternatiivselt, et ringkonnakohus jätaks kõik maakohtu menetluskulud hageja kanda ja mõistaks hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud 2120 eurot.
Vastustajate seisukohad
31.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
32.Hageja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust üksnes menetluskulude jaotuse osas.
34.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud.
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Lisaks märgib ringkonnakohus järgmist.
36.Asjakohatud on hageja etteheited, nagu ei oleks kohus hinnanud tõendeid kogumis või oleks rikkunud TsMS § 230 lg 1 sätestatud tõendamiskoormise jaotumise reegleid. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-63-16 p-s 10 on selgitanud, et pool, kes tugineb
dokumentaalse tõendi ehtsusele, peab seda ehtsuse vaidlustamise korral ka tõendama. Hageja seda teinud ei ole. Hinnates tõendeid kogumis, jõudis maakohus õigele järeldusele, et lisaks tunnistaja SM ütlustele, ei esitanud hageja ühtegi tõendit kostja poolt arve-saatelehtedes nr 1910 ja 2433 nimetatud kauba tellimise kohta hagejalt. M ütlused on vastuolus nii mõlema poole väidetega kui ka asjas kogutud teiste tõenditega.
37.Nõude aluseks olevad arve-saatelehed on erinevalt allkirjastatud. Hageja poolt esitanud arve-saatelehtedel nr 2433 (I kd, lk 13 ja 161) ja nr 1910 (I kd, lk 10 ja 163) on nii üleandja MS kui ka vastuvõtja SM allkiri, kostja käes olevatel eksemplaridel, millised M esitas raamatupidamisele tasumiseks, puuduvad aga mõlemad allkirjad (I kd, lk 92 ja 72). Hageja ei ole usutavalt põhjendanud, miks hageja andis kostjale üle ilma üleandja allkirjata eksemplarid ja miks M viseeris väljamaksmiseks ilma allkirjadeta eksemplarid, kui ta väidetavalt ise kaupa vastu ei võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab selline puudujääk kostja seisukohta, et vaidlusalused arve-saatelehed ei saabunud kostjale koos üleantava kaubaga, vaid need ilmusid välja kohe M poolt viseerituna ning hageja eksemplaridel olevad üleandja ja vastuvõtja allkirjad on lisatud hiljem.
38.M on allkirjastanud arve-saatelehe nr 2433 summas 4213,06 €, millel on tempel „Kontrollitud. Kuupäev 26.06.15. Projekt Üldine (saagide hooldus). Allkiri S M“ (I kd, lk 92). Tegelikkuses 2015.a kostja sae hooldust ei toimunud, mida tõendas kohtuistungil tunnistaja AH (I kd, lk 138). Hageja võttis selle asjaolu omaks ja vähendas oma nõuet 1747,88 € võrra. Seega, andes arve-saatelehe nr 2433 raamatupidamisele tasumiseks, kinnitas M muuhulgas ka seda, nagu oleks hageja teostanud kostja sae hooldust, mida tegelikult ei tehtud. Tegemist ei saanud olla M eksimusega, sest kontrollimise pealdisele on ta omakäeliselt juurde kirjutanud „saagide hooldus“. Tunnistajana ütlusi andes väitis M, et tegemist oli ettemaksuga. Hageja ei ole ise kunagi väitnud, et tegemist oleks olnud ettemaksuga, vaid hageja loobus nimetatud nõudest.
39.Arve-saatelehe nr 2433 õigsuse kinnitamiseks esitas hageja 05.09.2016 täiendavate tõenditena Pegas-Gonda arved nr FVZ-548/2014, FVZ-178/2015 ja FVZ-231/2015 (I kd, lk 130-131), mis hageja väiteil tõendavad, et hageja on omandanud asjad, millised edastas kostjale arve-saatelehe nr 2433 alusel. Arve-saatelehes nr 2433 on nelja tarviku kaaluks märgitud 11,000 kg, kuid arvete nr FVZ-548/2014, FVZ-178/2015 ja FVZ231/2015 kohaselt on nimetatud nelja tarviku kogukaal vaid 1,55 kg. Seega ei saa tegemist olla samade esemetega. Tunnistaja M ütlused kauba saabumise kohta on vastuolulised. Kostja väitis, et ta ise „füüsiliselt“ ei kontrollinud kauba saabumist, samas kinnitas ta, et kaup toodi autoga kohale ja seda oli 11 kg, nagu saatelehes märgitud. Hageja enda poolt esitatud tõendi kohaselt ei saanud seda olla aga 11 kg.
40.Hageja on esitanud asjaolu tõendamiseks, et ta ise hankis selle kauba, mida arvesaatelehe nr 1910 alusel kostjale tarniti, Honex OÜ-lt 01.05.2015 saatelehe nr 150501. Sellele saatelehel puudub üleandja allkiri. Seega puudub Honex OÜ poolne kinnitus kauba tarnimise kohta. Vaidlust ei ole selles, et arve-saatelehel nr 1910 märgitud detailid telliti ja ka saadi teiselt firmalt Alas-Kuul AS-lt. Hageja väide, et tellimus esitati kostja poolt samaaegselt kahele erinevale firmale, ei ole tõendamist leidnud.
41.Maakohus ei eelistanud põhjendamatult tunnistaja GP ütlusi. GP ei ole andnud ütlusi konkreetse kauba tellimise või üleandmise asjaolude kohta. GP ütlustest nähtub, et 2015. aastal hakkasid osanikud pöörama tähelepanu imelikele arvetele, mille järgi oli tellitud asju, mida firma ei vajanud ja mida pole ka tegelikkuses tarnitud. Neid arveid on rohkem, kui käesolevas tsiviilasjas vaidlusalused arved. Tunnistaja selgitas, et on sellest teadlik seetõttu, et Soome juhtkond tegi talle ülesandeks vaadata need arved üle. Arved on seotud ühe ja sama isiku SM-ga.
42.Seoses võimaliku grupilise kelmuse ja kelmuse katse toimepanemise kahtlusega on kostja esitanud SM suhtes 04.11.2015 Riigiprokuratuurile kuriteokaebuse (I kd, lk 173176), mille alusel Riigiprokuratuur on 16.11.2015 alustanud kriminaalmenetluse ja saatnud asja uurimisalluvuse järgi Põhja Prefektuuri Varavastaste kuritegude teenistusele kohtueelse menetluse korraldamiseks ja läbiviimiseks (I kd, lk 49). Uurimine ei ole lõppenud. Hageja ei ole neid asjaolusid ümber lükanud.
43.Kirjeldatud asjaolud kogumis seavad nii M ütlused kui ka tema poolt väljastatud dokumendid kahtluse alla. Seetõttu M ütluste ja tema poolt viseeritud arve-saatelehtede koostoimes vaatamine ei muuda kumbagi neist usaldusväärsemaks.
44.Maakohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, et arve-saateleht nr 2433 ja nr 1910 alusel edastatud kaup on kostja poolt tellitud ja üle antud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tunnistaja M vastuolulised ütlused ei ole piisav tõend selle kohta, et arvetel nr 1910 ja 2433 märgitud kaup üldse kostja poolt telliti ning kaup ka reaalselt üle anti ja vastu võeti. Hageja esindaja on 17.01.2017 istungil kinnitanud, et kirjalikke dokumente kostja tellimuste kohta ei ole nende puudumise tõttu esitatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tellimuse puudumine on tuhandetesse eurodesse ulatuvate asjade puhul ebausutav.
45.Hageja on esitanud kohtumenetluses täiendavalt lisaks arve-saatelehele nr 2433 (kuupäevaga 03.06.2015.a) ka saatelehe nr ST190520151009 (kuupäevaga 19.05.2015, tl 162) ja lisaks arve-saatelehele nr 1910 ka veel saatelehe nr ST060520150320 (tl 135). Apellatsioonkaebuses puudub mõistlik selgitus, miks lisaks arve-saatelehele, mis juba hõlmab endas nii arvet kui saatelehte, on vajalik veel eraldi saateleht. Saatelehe nr ST190520151009 esitas hageja esmalt kohtule meiliga 05.09.2016 ja seejärel 07.11.2016 originaali paberkandjal. Varasemalt esitatul (I kd, lk 133) on väljaandja MS allkirja kujutis, mis aga originaalil puudub (tl 162). Puudub mõistlik selgitus, miks on hagejal on sellisest dokumendist mitmeid erinevaid originaale. Arve-saatelehe nr 1910 ja saatelehe nr ST060520150320, mis käivad samade asjade kohta on allkirjastanud ühe kuupäevaga (06.05.2015), kuid millegipärast erinevate isikute poolt.
46.Maakohus on põhjendatult tõendamatuse tõttu jätnud rahuldamata ka hageja kahju hüvitamise nõude summas 1702,90 eurot. Nõude tõendamiseks esitas hageja OK Incure OÜ juriidilise teenuse arve, milles on märgitud üksnes „Kohtuväline menetlus Makron Estonia OÜ“. Üksnes arve ei tõenda, kas ja millist teenust hagejale osutati ja kuidas see oli seotud kostjaga.
47.Kõik need asjaolud kogumis ei võimalda lugeda tõendatuks, arve-saatelehtedes nr 1910 ja 2433 nimetatud kauba tellimist hagejalt ning hageja poolt kostjale selle kauba üle andmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ning 70% ulatuses hageja enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja on menetluskulude jaotuse vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ei ole põhjendatud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusod võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi jäeti rahuldamata oluliselt suuremas ulatuses, kui rahuldati, on põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus jätab kõik maakohtu menetluskulud 70 % ulatuses hageja kanda ja 30 % ulatuses kostja kanda.
49.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
50.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata ka kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.