2-16-1167 Xxxx AS hagi XxxxOÜ vastu võla nõudes 24 097,57 eurot Hageja: Xxxx AS (registrikood: xxxx, asukoht: xxxx); Hageja esindaja: jurist Ferenc Koso (OK Incure OÜ, Mustamäe tee 16, 10617, Tallinn, e-post [email protected]); Kostja: XxxxOÜ (registrikood: xxxx, asukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Margus Mugu (AB Cobalt, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected]). 17.01.2017 Hageja lepinguline esindaja Ferenc Koso Kostja lepinguline esindaja Margus Mugu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja Xxxx AS kasuks võlgnevus 5080,45 eurot.
3.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja Xxxx AS kasuks viivis alates 26.01.2016 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 5080,45 eurot kuni nõude kohase täitmiseni.
4.Võtta vastu loobumine nõudesummast 1747.88 ja lõpetada selle menetlus. Menetluskulude jaotus
5.Jätta hageja Xxxx AS menetluskulud 30% ulatuses kostja XxxxOÜ kanda ning 70% ulatuses hageja Xxxx AS enda kanda. Kostja XxxxOÜ menetluskulud jätta kostja enda kanda.
6.Välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja Xxxx AS kasuks menetluskulud summas 954 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XxxxOÜ’l tasuda Xxxx AS’le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib
apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 15 641,08 eurot, viivis summas 1418,92 eurot, kahju summas 1702,90 eurot ja alates 26.01.2016 viivis võlgnetavalt põhisummalt 0,5% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.01.01.2013 sõlmisid hageja ja kostja ostu-müügilepingu nr xxxx. Hageja esitas kostjale müüdud kauba eest arveid kogusummas 17 738,48 eurot, mida kostja ei ole tähtaegselt tasunud.
3.Hageja nõuab kostjalt 25.01.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi summas 1418,92 eurot. Hageja ja kostja on ostu-müügilepingu punktis 4.2 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0.05% iga viivitatud päeva eest.
4.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi summas 1702,90 eurot, mis hagejal tekkis seoses võlgnevuse sissenõudmisega OK Incure OÜ’lt. Kahju seisneb kohtuvälises menetluses, mis ei ole arvestades võlasummat ebamõistlikult suur.
5.Menetluse käigus selgus hagejapoolse kontrolli tulemusena, et saehooldust arvel nr xxxx märgitud summades, ei toimunud. Hooldustööd olid küll kostja poolt tellitud, kuid seda lükati poolte kokkuleppel pidevalt edasi. Samas, arvel nr xxxx märgitud tooted on kostja kätte saanud, mida tõendab edasimüümiseks soetatud Tšehhi ettevõttelt Xxxxsaadud arve samade kauba artiklitega ja kauba vastuvõtmise kohta kostja osakonnajuhataja Xxxxpoolt saateleht. Kuna viidatud saehooldust ei toimunud, siis hageja loobus oma esialgsest nõudest, milleks oli 17 738,48 eurot, 1747,88 euro ulatuses. Hageja nõudeks jääb 15 990,60 eurot, millelt tuleb arvutada maha käibemaks, seega 15 641,02 eurot.
6.Arve nr 1910 puhul, mida kostja vaidlustab, on tõendiks arve OÜ Xxxx poolt, millest nähtub, et hageja on soetanud edasimüümiseks arvel nr 1910 oleva kauba ning saateleht, millest nähtub, et kaup on kostja poolt vastuvõetud, allkirjastatud kostja töötaja Xxxxpoolt. Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistab hagi osaliselt, palub hagi osaliselt rahuldada ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja on esitanud nõude kümne väidetavalt tasumata arve alusel kogusummas 17 738,48 eurot. Nimetatute hulgas on ka arved nr 1910 ja xxxx (kogusummas 12 658,42 eurot), mille osas on Põhja Ringkonnaprokuratuur asjas nr 15730000558 alustanud kriminaalmenetlust kelmuse ja selle katse tunnustel. Lisaks sellele on kriminaalasjas kahtlus seoses hageja tegevusega kostjale kelmuse tõttu kahju tekitamine summas 13 467,65 eurot. Sellest tulenevalt esitab kostja tasaarvestuse avalduse kriminaalmenetluses nr 15730000558 xxxx väljamõistetava summaga (kahjuga). Nimetatud nõue on läbivaatamisel kriminaalmenetluses. Kostja on esitanud tõendina kuriteokaebuse koos lisadega. Kuivõrd VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad xxxx ja hageja kostjale kahju tekitamise eest solidaarselt, seega on kostjal õigus esitada see nõue hageja nõude tasaarvestamiseks. Kuriteokaebusest nähtuvalt on kostjal hageja vastu nõue vähemalt summas 13 647,65 eurot. Hagejal puuduvad tasaarvestusele sisulised ja tõenditel põhinevad vastuväited.
9.Kostja vaidleb vastu arvetele nr 1910 ja xxxx. 03.06.2015 esitatud arvele nr xxxx summas 4213,06 on märgitud „Kontrollitud. Kuupäev 26.06.15. Projekt Üldine (saagide hooldus). Allkiri Xxxx“. Tegelikkuses viidatud sae hooldust ei toimunud. Seda tõendavad ka tunnistaja Xxxxütlused. Samuti on hageja omaks võtnud, et tegelikult sae hooldust ei toimunud ning on vähendanud selle arve alusel oma nõuet. 06.05.2014 esitatud arvele nr 1910 detailide eest summas 8445,36 eurot on märgitud „Kontrollitud. Kuupäev 29.05.15. Projekt AUT15072. Allkiri Xxxx“. Tegelikkuses nimetatud projekti jaoks detaile hagejalt ei tellitud, vastav ostutellimus puudub ja hageja neid ei tarninud. Viidatud projekti detailide ostutellimus esitati XxxxAS-le, kes need kostjale tarnis ja mille kohta kostja ka vastavad arved kohtule esitab. Kümnest hagi aluseks olevast arve-saatelehest on vaid eelnevalt viidatud arved nr 1910 ja xxxx allkirjastatud Xxxxpoolt, kes tegutses pettuste läbiviimisel koos hagejaga. Xxxxtööülesannete hulka ei kuulunud detailide lattu vastuvõtmine ega sae hooldustööde vastuvõtmine. Teistel juhtudel võtsid kaubad vastu selleks pädevad isikud.
10.Kostja vaidlustab arve-saatelehe nr xxxx ja saatelehe nr ST190520151009 ehtsuse ja palub need jätta tõendite hulgast välja. Hageja on esitanud arve nr xxxx tõendamiseks täiendavate tõenditena Xxxxarved, mis peaksid tõendama, et hageja on omandanud asjad, mille on omakorda kostjale edastanud arve nr xxxx alusel. Lähemal vaatlusel aga selgub, et arves nr xxxx on nelja tarviku kaaluks märgitud 11,000 kg, kuid Xxxxarvete kohaselt on tarvikute kogukaaluks 1,55 kg. Seega on kostja hinnangul välistatud, et tegemist on samade esemetega. Saatelehe nr ST190520151009 puhul puudub mõistlik selgitus, miks lisaks arve-saatelehele on vajalik veel eraldi saateleht. Arvesaateleht nr xxxx ja saateleht nr ST190520151009 on erinevatel aegadel mitmes eksemplaris välja trükitud ega tõenda nendes märgitud kaupade üleandmist kostjale. Kuigi hageja tunnistaja Xxxxväitis oma ütlustes, et arve-saatelehes nr xxxx sisalduv oli ettemaks, siis väidab ta ka, et kauba saabumist ta ise „füüsiliselt“ ei kontrollinud. Seega pole tõendatud selles arves nimetatud asjade üleandmine kostjale. Edasised tunnistaja ütlused on aga vastukäivad ja seega ebausaldusväärsed.
11.Kostja vaidlustab ka Xxxx OÜ 01.05.2015 saatelehe nr 150501 ja saatelehe nr ST060520150320 ehtsuse ja palub need jätta tõendite hulgast välja. Hageja on esitanud arve nr 1910 tõendamiseks Xxxx OÜ 01.05.2015 saatelehe nr 150501 ja saatelehe nr ST060520150320, mis hageja väitel on seotud vaidlusaluse arvega nr 1910. Kostja leiab, et puudub mõistlik selgitus, miks lisaks arve-saatelehele on vajalik veel eraldi saateleht. Lisaks nähtub vaadeldes, et arvesaatelehe nr 1910 ja saatelehe nr ST060520150320 on allkirjastanud erinevad isikud. Samuti puudus väidetavalt saatelehe allkirjastanud tõstukijuhil volitus kostja nimel väärtuste vastuvõtmiseks, mis veelkord kinnitab kahtlust saatelehe ehtsuses. Xxxx OÜ 01.05.2015 saatelehel nr 150501 puudub aga üleandja allkiri ning lisaks ei ole eluliselt usutav, et see koostati ja üleandmine toimus riigipühal 1. mail. Ka tunnistaja Xxxxkinnitas oma ütlustega, et viidatud tellimus esitati XxxxAS-le. Kuigi tunnistaja väitis, et olemas oli ka teine tellimus hagejale, ei kinnita seda väidet asjas uuritud tõendid. Seega ei ole tõendatud arve-saatelehes nr 1910 nimetatud asjade üleandmine kostjale.
12.Kostja vaidleb vastu ka hageja kahjunõudele summas 1702,90 eurot, sest hageja nõuded kostja vastu on alusetud ning põhjuslikus seoses hageja enda alusetutest nõuetest, mille eest kostja ei vastuta.
Kohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära tunnistajad ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. 14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja menetlemise käigus arutasid pooled kohtu ettepanekul võimalikku kompromissilahendust (tlk 155), kuid ei jõudnud kokkuleppele. Kohus kohustas TsMS § 4 lg 4 alusel ilmuma menetlusosalisi isiklikult kohtuistungile ja selgitas kompromissi võimalusi ja sisu VÕS § 208 raames. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb TsÜS § 138 lg 1 kohaselt toimida heas usus.
16.Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.01.2013 ostu-müügilepingu nr xxxx (tlk 6). Hageja esitas kostjale müüdud kauba eest arveid kogusummas 17 738,48 eurot (tlk 919), mida kostja ei ole tähtaegselt tasunud. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja asja ostjale üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kostja võtab omaks hageja nõuded summas 5080,45 eurot – arvete nr 2176, 2350, 2401, 2440, 2553, 2674. 2736 ja 2985 alusel. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
17.Kostja ei tunnista arvetel nr 1910 ja xxxx kajastatud summat 12 658,42 eurot (tlk 10, 13). Kostja vastuväidete järgi on Põhja Ringkonnaprokuratuur asjas nr 15730000558 (tlk 49, 68) alustanud kriminaalmenetlust kelmuse ja selle katse tunnustel, esitatud on kahtlus seoses hageja tegevusega kostjale kelmuse tõttu kahju tekitamisega 13 467,65 euro ulatuses. Kostja palub tasaarvestada nõue kriminaalmenetluses nr 15730000558 väljamõistetava summaga (kahjuga), juhul, kui haginõue mingis osas kuulub rahuldamisele (tlk 46). Hagi nõue kuulub rahuldamisele arvestades õigeksvõttu summas 5080.45 eurot.
18.Kohtu hinnangul kuulub summa 5080.45 eurot kostjat väljamõistmisele, kuivõrd tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud. Kohus on kostjale selgitanud 25.10.2016 toimunud kohtuistungil tõendamiskoormist (tlk 154). Kohus leiab, et ebaselge on tasaarvestuse solidaarne adressaat, kuivõrd tasaarvestusavalduse puhul omab olulist tähtsust, kellele on avaldus suunatud. Kui tasaarvestuse adressaat tasaarvestuse avalduse kätte saab, on tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt lõppenud. Sisulised vastuväited peab esitama menetlusdokumendis, mitte võimalikes tõendites (kriminaalasja materjalid). Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleva tsiviilasja raames esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et tal on nõue hageja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega
või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja väidetav kahju 1702.90 eurot ei ole tõendatud. Tõendamata on, kas ja millega seonduvalt hageja on selle kulu üldse kandnud. Asjaolu, et OK Incure OÜ (tlk 26) on arve esitanud teenuse nimetusega ``XxxxOÜ`` ei kinnita põhjuslikku seost kostja tegevuse/tegevusetusega.
19.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud haginõue summas 12 658.42 eurot arvete nr 1910 ja xxxx alusel. Hageja poolt on esitatud arve-saateleht nr xxxx ja nr 1910, millel on nii väidetava üleandja Xxxxja vastuvõtja Xxxxallkirjad, kuid kostja eksemplaril puuduvad mõlemad allkirjad (tlk 72, 92), selgusetu on, kes väidetava kauba üle andis. Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt ei tarnitud nimetatud arvetel märgitud kaupa (tlk 140). Kohus tegi ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, et arvesaateleht nr xxxx ja nr 1910 alusel edastatud kaup on kostja poolt tellitud ja üle antud. Hageja taotles tunnistajana üle kuulata Xxxx, kes väidetavalt kauba tellis ja esitas arve-saatelehed originaaldokumendid (tlk 161-164). Xxxxütluste kohaselt tellis ta arvetel nr 1910 ja xxxx märgitud kauba. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja esindaja on 17.01.2017 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et kirjalikke dokumente kostja tellimuste kohta ei ole nende puudumise tõttu esitatud. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja Xxxxütlus piisav tõend, et arvetel nr 1910 ja xxxx märgitud kaup üldse telliti kostja poolt. Seega on tõendamata kauba tellimus ehk kostja tahe nimetatud kaupa soetada. Samuti ei ole piisavalt tõendatud kauba üleandmise –vastuvõtmine. Xxxxütlused on vastukäivad, ühelt poolt kinnitades, et arvetel on tema allkiri kauba vastuvõtjana, kuid selle võtsid vastu Xxxxja Xxxx. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (TsMS § 199) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Asja sisulise arutamise käigus vähendas hageja nõuet 1747.88 euro võrra, kuivõrd selgus, et saehooldust ei ole tehtud (tlk 154, 138). Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 kohaselt veel lahendamata taotlused. Loobumine nimetatud nõudesummast tuleb TsMS § 206 lg 1 vastu võtta ja menetlus summa 1747.88 nõude osas lõpetada. 20.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et arvestades lepingu p 4.1 tuleb välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja Xxxx AS kasuks viivis alates 26.01.2016 0,05% päevas põhivõlgnevuselt 5080,45 eurot kuni nõude kohase täitmiseni. Ülejäänud viivise summa jätab kohus rahuldamata, hageja ole põhjendanud viivise arvestuse kujunemist, mis hetkel mingi arve on sissenõutavaks muutunud.
Menetluskulud 21.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 24 097,57 eurot. 22.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 30% ulatuses kostja kanda ning 70% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda. 23.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 900 eurot ja õigusabikulud summas 2280 eurot käibemaksuta, kokku 3180 eurot. Kostja menetluskuluks on õigusabikulud summas 2120 eurot ilma käibemaksuta. 24.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 19 tundi tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 30% ulatuses, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 954 eurot (30% 3180 eurost). 25.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.