Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 15.05.2017. a esitatud hagiavalduse kohaselt Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 2.11.2016 kostja vastase nõude põhisummas 161,42 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest (lisa 1). Hageja esitab hagiavalduse lisana kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta (lisa 1). Vastavalt VÕS § 168 lõikele 2 peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma tõendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Nimetatud tõendi – teatise nõude loovutamise kohta - on Tele2 Eesti Aktsiaselts kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Seadus ei sätesta, et nõude loovutamist tõendav dokument oleks ainult nõude loovutamise leping. Näiteks suulise nõude loovutamise lepingu korral ongi ainsaks tõendiks nõude loovutamise kohta senise võlausaldaja kinnitus. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatis nõude loovutamise kohta tõendab kooskõlas VÕS paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud. Hagiavalduse aluseks on kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud Liitumisleping 10171556 2.04.2002, millega Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest (lisa 3). Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti Aktsiaselts poolt regulaarselt esitatud arvetel. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (lisa 4). Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 165,25 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 46738772 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hageja ees summas 161,42 eurot. Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi (lisa 6), kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri (lisa 7). Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu üleütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel. Tele2 Eesti Aktsiaselts on väljastanud arve miinimumarve kasutamata summale. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust, mis sätestab – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Tele2 Eesti Aktsiaseltsile miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg punktist 1 ja punktist 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 21,95 eurot. 2(3)

Kostja vastus Kohtule 11.07.2017. a esitatud vastuses leiab kostja, et hagiavaldus ei ole võetud õigesti maakohtu menetlusse. Hageja on esitanud kohtule vale faktilise väite nagu hagiavalduse aluseks on kostja ja Tele 2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud liitumisleping nr 10171556, kuupäevaga 02.04.2002. Mis annab õiguse pöörduda loovutatud nõude alusel kostja vastu kohtusse. Kostja on sõlminud AS Tele 2-ga 02.12.2013 Tele2 liitumislepingu ümbervormistamise (käesoleva lisas), millega AS Tele 2, Axioma OÜ tahteavalduse alusel lõpetas liitumislepingu Axiaoma OÜ-ga. Selles hageja enda poolt lisatud Tele2 liitumislepingu ümbervormistamise lisas on alljärgnev OÜ Axioma seadusliku esindaja tekst: Soovin Tele2 liitumislepingu telefoninumbriga xxx lõpetada ning nimetatud liitumislepingust tulenevad õigused ja kohustused üle anda isikule xxx. Olen teadlik, et kohustaus tasuda kuni liitumislepingu lõpetamiseni kasutatud sideteenuse, sh teenuspaketi kuumaksu, miinimumarve jms tasude eest ei ole üleantav. xxx /allkirjastatud digitaalselt/ Seega ei saa esitada kostjale arvet ja nõuet alates 01.04.2002-31.12.2013, sest selles ei ole 02.12.2013 liitumislepingu ümbervormistamise alusel kokku lepitud. Kokku ei ole lepitud, et õigused ja kohustused läheksid üle kostja ja AS Tele2 vahel sõlmitud 02.04.2002 lepingu alusel. Samuti ei ole kokku lepitud selles, et AS Tele2 saab liitumislepingu ümbervormistamise alusel tekkinud nõudeid loovutada edasi kolmandale isikule, ehk käesolevas asjas hagejale. Seega on 04.11.2016 teatis nõude loovutamise kohta tühine. Hagejal puudub nõue kostja vastu. Juhul, kui kohus leiab, et 04.11.2016 teatis nõude loovutamise kohta ei ole tühine, ja hagejal on olemas nõue kostja vastu, siis esitab kostja oma vastuväited hagiavaldusele alljärgnevas: Kostja on oma 19.03.2017 vastuväites 03.03.2017 Pärnu Maakohtu makseettepankule tunnustanud hageja nõuet osaliselt ükssada kuuskümmend üks eurot ja 42 senti ulatuses, milles ei tunnusta ebamõistlikult suurt viivist 0,15% päevas, mis oli makseettepaneku seisuga 131 eurot ja 72 senti. Kuid makseettepanek ei sisaldanud nõude aluseks olevaid käesolevale asjale lisatud lisasid. Hageja on esitanud kohtule vale faktilise väite nagu hagiavalduse aluseks oleks kostja ja Tele 2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud liitumisleping nr 10171556, mis on sõlmitud kuupäevaga 02.04.2002. Kokku ei ole lepitud, et AS Tele 2-ga 02.12.2013 Tele2 liitumislepingu ümbervormistamise (käesoleva lisas) alusel läheksid üle õigused ja kohustused AS Tele2 vahel sõlmitud 02.04.2002 lepingu alusel. Seega ei saa esitada kostjale arvet ja nõuet alates 01.04.2002-31.12.2013 summas 8.89 eurot (arve nr 41049309). Hageja on 12.05.2017 hagiavalduses esitanud nõuded mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 161, 42 eurot, võla sissenõudmiskulud 29,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 21, 95 eurot. Seega on kõrvalkulud kokku 58.95 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 13.05.2017 kuni põhinõude summas 161,42 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja arvab, et füüsilise isiku puhul saab eeldada, et ta sõlmis/sõlmib lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Maakohtul tuleb lahendada tüüptingimuse kehtivuse küsimus. Kas kõrvalkuludes märgitud sissenõudmiskulude nõue summas 29 eurot on põhjendatud. Kostja on arvamusel, et võla sissenõudmiskulud ei ole õigusliku alusega põhjendatud nõue, mida saab hageja kostjalt nõuda ja on tühine tüüptingimus VÕS § 42 alusel. Hageja ei ole tõendanud, et on sissenõudekulude summa kujunemise arvestuses selliseid kulusid reaalselt tasunud või kandnud. Kostja arvates peab maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 477 lg 7 kohaldama uurimispõhimõtet. Esindaja kulud OÜ Julianuse Õigusbüroo poolt esitatud arves nr 2280365 ei 3(3)

ole põhjendatud ja sellest ei ole aru saadav, mille eest see arve on koostatud, st mis on esindustasu aluseks. Hagiavalduse koostamiseks 1 tund tunnihinnaga 225 eurot ei ole põhjendatud õigusabi kulu. Sellise hagiavalduse koostamiseks, mis on sellise õigusbüroo igapäevane majandustegevus, ei saa lugeda asja keerukust arvestades ajakuluks 1 tund. Sellise igapäevase majandustegevuse juures, milles tavapäraselt õigusbüroo analoogiliselt koostab nõudeid, saab lugeda sellise hagiavalduse koostamisel ajakuluks maksimum 0,3 tundi, ehk 15 minutit, arvutis uute andmete sissekandmisel. Asjas puudub keerukus, milles saaks lugeda selle tasuvuseks hagiavalduse koostamisel 225 eurot ühe tunni kohta. Samuti puudub tõend selle kohta, et hageja on sellist kulu kandnud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts 2.04.2002. a mobiiltelefoniteenuse lepingu 1005274, millega Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma (tlk 26-27). Kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts sõlmisid 02.12.2013. a Tele2 liitumislepingu ümbervormistamise, millega kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused läksid üle xxx (tl 28, 70-71). Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on AS STV tüüptingimused ja hinnakiri (tlk 50-57). Hageja on kostjale esitanud osutatud teenuse eest arveid (tlk 29-50), kostja arveid ei tasunud ning kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Pooled nimetatud asjaolu üle ei vaidle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Asjakohane ei ole kostja väide, et nõuet ei oleks tohtinud loovutada, seadusest ei tulene sellist piirangut. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse kasutamise eest summas 161,42 eurot on õiguslikult põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kuivõrd kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 161,42 eurot. 4(3)

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tüüptingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid määraga 0,022% päevas 618 päeva eest kokku summas 21,95 eurot. Hageja nõuab viiviseid seadusjärgses määras, mistõttu puudub kohtul alus pidada viivisemäära põhjendamatuks. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel arvestanud viivist perioodi eest 01.09.2015. a kuni 27.02.2017.a eest summas 131,72 eurot. Kuivõrd hageja on hagiavalduses viivisenõuet vähendanud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 21,95 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määraga, alates 13.05.2017. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 29 eurot. Kostja hinnangul on ta sõlminud lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses, mistõttu on tegemist tühise tüüptingimusega. Kohtu hinnangul tuleneb hageja nõudeõigus seadusest, mistõttu ei saa tõusetuda küsimust tüüptingimuse tühisusest. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele seega võla sissenõudmiskulu 29 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 300 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv kokku 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 225 eurot). Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku 75 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 225,28 eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja kasutas esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 225 eurot. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt 5(3)

ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on Julianus Inkasso OÜ töötaja ning nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolu saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 110 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 185 eurot (s.o riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 110 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

6(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.