Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Xxxx OÜ(registrikood: xxxx) esitas 07.06.2017 a. kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik pidas Tallinnas Xxxx(ajakirjandusmaja) 1.korrusel asuvat kohvikut Xxxx. Pankrotiavalduses teatab võlgnik, et majandustegevus lõppes 06.06.2017, kui rendileandja lõpetas ruumide rendilepingu ja kasutas vara kinnipidamisõigust. Täitmata kohustusi on kokku 70 435 eurot, sh rendivõlg 57 007 eurot. Kolme töötaja hulgas, kel nõudeid võlgniku vastu, loetleb juhatuse liige ka iseend nõudega 14 666 eurot. Põhivaras on Swedbank Liising Aktsiaselts ́ilt liisitud sõiduk Ford Mondeo, liisingmaksete võlg on 3591 eurot. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas järgmist: Xxxx OÜ osa müüdi 25.04.2017 hinnaga 1200 eurot; majandustegevus lõppes 06.06.2017; koos juhatuse eelmise liikme lahkumisega lahkus ka saaliteenindaja ja nende oskusteave, mistõttu tekkisid probleemid töökorralduses ja arenguraskused; püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks hetkel, kui lõpetati rendileping; lõpetamata töölepinguid on 2; juhatuse liikme valduses on vaid osa dokumentatsioonist, sh kuludokumendid ja müügikokkuvõtted; kulleriga on saadetud ettevõtte omanikule Azerbaidzaani dokumentatsioon, mis seotud töökorraldusega, töötervishoiuga, töökeskkonnaga, tööjuhendid, retseptid, töölepingute originaalid, tehniline dokumentatsioon jne.; omanikule üleantud dokumentidel polnud varalist väärtust - need on informatiivsed, kajastavad ettevõtte äriplaani, töökorraldust ja muid küsimusi; dokumendid anti üle, sest omanik soovis analüüsida ettevõtte majandusnäitajaid ning viia end kurssi kohapealsete oludega; kassajääk 6433 eurot olevat juhatuse eelmise liikme Xxxxvalduses, kes pole vaatamata päringutele kassat üle andnud ega esitanud kassadokumente; raamatupidaja on Xxxx, tel xxxx, xxxx. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et temal sellised andmed puuduvad. Võlgnik esitas ajutise halduri küsitud bilansi seisuga 31.12.2017, kuid ajutise halduri küsitud 2017.aasta kasumiaruannet ja bilanssi seisuga 31.08.2017 ei ole juhatuse liige siiani esitanud. Kogutud andmetel puudub võlgnikul vara, mida saaks arvata pankrotivarasse. Rendileandja poolt kinni peetud võlgniku ruumides asunud vara ei ole veel realiseeritud, kuid see on koormatud pandiõigusega rendivõlgnevuse katteks. Ajutisel halduril ei õnnestunud leida e-toimikust pankrotiavalduse lisana nr 2 viidatud vara pandiõigusega koormamise akti. Kuid võlgniku bilansis seisuga 31.12.2016 oli materiaalse varana real „Varud“ näidatud vaid 451 euro väärtuses toorainet ja materjale. Muu varana vaid sõiduk. Seega ei saanud rendilepingu lõppemise hetkel olla võlgniku ruumides olulise väärtusega vara, mille realiseerimisest saaks kaetud rendivõlgnevus summas 57 007 eurot ning ülejäävat vara saaks arvata pankrotivarasse. Põhivaras kajastatud liisitud sõidukit pankrotivarasse arvata ei saa, sest selle omandiõigus ei kuulu võlgnikule. Andmed kassajäägi kohta, mis olevat juhatuse eelmise liikme valduses, ei pruugi olla kuigi täpsed ega lõplikud ning selle väidetava jäägi tagasinõudmine juhatuse eelmiselt liikmelt saab olema kulukas ja ilmselt ka lootusetu. Arvestatavaks varaks ei saa lugeda pangakonto jääki 26 eurot. Kokkuvõtteks - võlgnikul puudub arvestatav vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Seega võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgniku pankrotiavalduses on loetletud võlgasid 13 võlausaldaja ees kogusummas 70 435 eurot. Sealhulgas maksuvõlg, mis tuleneb veel väljamaksmata (ilmselt veel deklareerimata) töötasudest. Tänase seisuga on võlgniku ainsaks maksuvõlaks intressivõlgnevus 12,11 eurot, uid esitamata on

käibedeklaratsioonid alates k.a. maikuust ning TSD-deklaratsioonid alates k.a. juunikuust. Ilmselt on veel muutumas ka pankrotiavalduses märgitud 3591 euro suurune kohustus Swedbank ees, sest sõiduki tagastamisel liisinguandjale omanik selle realiseerib ja võlgniku kohustus Swedbank AS ees väheneb oluliselt. See eest suurenevad kõik senised võlgnevused jätkuvate viiviste ja intresside võrra, mistõttu kõigi kohustuste kogusumma suurusjärk ei muutu kuigivõrd. Peale pankrotiavalduses loetletud kohustuste ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Finantsandmetest nähtub, et 2016. aasta kahjum muutis omakapitali negatiivseks ning juhtkond oleks pidanud juba 2017.aasta alguses juhinduma Äriseadustiku §-st 176 - esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Võlgniku raamatupidamises ja asjaajamises esineb olulisi puudusi, sh 2016.majandusaasta aruannet ei ole võlgnik äriregistrile esitanud; bilansis seisuga 31.12.2016 oli aastakahjum 8771 eurot, kuid kasumaruandes oli aastakahjum millegipärast 10925 eurot. Ka oma vastuses ajutise halduri teabenõudele tunnistab võlgniku juhatuse tänane liige probleeme finantsarvestuses, sh möönab et 2016.aasta kasumiaruanne võib vajada parandusi; ajutisele haldurile ei ole esitatud ühtki finantsdokumenti 2017.majandusaasta kohta; võlgnik on (väidetavalt) olulise osa dokumentatsioonist üle andnud isikule kes ei ole juhatuse liige; juhatuse liige on jätnud esitamata viimaste kuude maksudeklaratsioonid; kuigi võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole juhatuse liige lõpetanud töölepinguid lapsepuhkusel oleva kahe töötajaga. Kummaline, et 31.05.2017 vormistas uus omanik Dubais otsuse, millest muu hulgas nähtub, et juhatuse liige Xxxx vormistatakse tööle asjaajajana alates 25.03.2017 töötasuga 2546,68 eurot. Lisaks makstakse töölepingu lõpetamisel veel kompensatsiooniks 3 kuu töötasu. Ning esimene töötasu makstakse välja 7.06.2017. (Sic! - majandustegevus lõppes 6.06.2017.) Arusaamatu on juhatuse tänase liikme tegevus, kui ta olulise osa võlgniku dokumentatsioonist, sh originaaldokumentatsioonist, uuele osanikule, kes ei olnud juhatuse liige, üle andis - postitas uue osaniku Aserbaidžaani aadressil. Ometigi oli see kodanik Eestis 25.04.2017, kui sõlmiti notariaalne leping. Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise püsiva korraldamise, sh aruandluse tähtajalise esitamise ja dokumentatsiooni säilitamise ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 187 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 70 435 eurot, kuid arvestatav vara puudub; netovara väärtus on negatiivne ja ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks; töölepingute jätkamine pole võimalik, sest majandustegevus on lõppenud; majandustegevuse jätkamiseks puudub äriplaan ja kavatsus - võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse (PankrS § 31 lg 4). Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Maksejõuetuseni viisid nõrk äriplaan, mis tõi kaasa kahjumliku majandustulemuse ning liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit. Tekkis käibevahendite nappus ning rendivõlgnevuse tõttu lõpetas rendileandja ruumide rendilepingu. Püsiv maksejõuetus pidi juhtkonnale ilmne olema juba 2017.aasta alguses – ilmselt just seetõttu võõrandas varasem omanik Xxxxoma osaluse ja lahkus juhatusest. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning eiole tõenäoline võimalus esitada nõuet juhtorgani liikmete vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palun määrata juhatuse liige. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 70 435 eurot, kuid igasugune arvestatav vara puudub, va pangajääk summas 26 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 19.09.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 29.09.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku seadusliku esindaja Xxxx(isikukood xxxx).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 810 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 333,60 eurot tuleb välja mõista solidaarselt võlgnikult ja võlgniku seaduslikult esindajalt Xxxx. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.