Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus annab loa edasikaebamiseks. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

Tsiviilasi nr 2-16-129736

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Osaühing HIOLEN (avaldaja) esitas 19. detsembril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Korteriühistult MALMITARE (võlgnik) 416,67 euro saamiseks. Pärnu Maakohus 2. veebruari 2017 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas avaldaja nõudele vastuväite. Osaühing HIOLEN (hageja) esitas 27. veebruaril 2017 Viru Maakohtule Korteriühistu MALMITARE (kostja) vastu hagi (tl 14-15), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingust tulenev võlgnevus 500 eurot. Kuna haginõue on varaline ja lähtudes TsMS §-dest 123, 124 lg-st 1, 133 ja 367 hagihind on 500 eurot, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma 2(6)

Tsiviilasi nr 2-16-129736

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 16. augustil 2014 sõlmitud töövõtulepingust nr 2014/16-08 (tl 34-36, tõlge tl 80-82), mille alusel pidi Töövõtja (hageja) teostama Tellija (kostja) Malmi 10, Narvas asuvas objektis katusekatte remonditööd 482 m2 mahus hiljemalt 05.10.2014, kostja aga tasuma kokkulepitud tööde eest kokku 28 378,12 € (koos käibemaksuga) osamaksetena. Hageja väidab, et maja Malmi 10, Narva katuse remondi tööde teostamise käigus tekkis vajadus lisa katuse materjalide ostmiseks. Töövõtja OÜ Hiolen ja tellija KÜ Malmitare olid saavutanud vastav kokkuleppe, mille kohaselt töövõtja ostab vajalikku materjali ja tellija hüvitab töövõtja poolt kantud kulud. Selle kokkuleppele jõudmist poolte vahel kinnitab 04.11.2014 arve nr 40, mille kohaselt tellija - KÜ Malmitare poolt teostatakse lisatasu summas 500 euro koos käibemaksuga katusematerjalide eest. Antud arve on aktsepteeritud tellija esindaja poolt. Käesoleva ajani antud arve tellija poolt on tasumata. Tellija ei tagastanud töövõtjale arve ilma tasu tegemata ja ei vaielnud nõude summa vastu kas täielikult või osaliselt. Seega, kostja ei täitnud endale võetud kohustuse, mis tuleneb tehingust. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et pooltevahelise töövõtulepinguga tellijale pandud kohustused on tema poolt nõuetekohaselt täidetud, seega ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et Hiolen OÜ ja KÜ Malmitare vahel oli sõlmitud kokkulepe lisa materjalide ostmise ja nende maksumuse hüvitamise osas. Antud väide on paljasõnaline. Hageja ei too ühtegi tõendi väidetava kokkulepe olemasolu tõendamiseks, vaid viitab 04.11.2014 arvel nr 40 olevale OXXX ZXXX allkirjale. Kostja juhib tähelepanu, et antud allkiri kinnitab eelnimetatud arve kättesaamist ning kindlasti ei anna alust arvata kokkulepe (lisa materjalide ostmine Hiolen OÜ poolt ja nende maksumuse hüvitamine KÜ Malmitare poolt) sõlmimisest. Samuti muud dokumendid ei tõenda täiendava kokkulepe sõlmimist ja kostja kohustuse vastuvõtmist täiendavate kulutuste tasumiseks. Hageja ei nõustu kostja väitega sellest, et poolte vahel puudub võlaõiguslik suhe, kust tuleneb kostja kohustus tasuma võlgnevus 04.11.2014 arve nr 40 alusel. Tulenevalt töövõtja (hageja) kohustuste täitmisest töövõtulepingu alusel, mis seisnevad selles, et tööde käigus tekkis materjalide vahetamise vajadus, pooled (tellija) ja (töövõtja) jõudsid kokkuleppele sellest, et töövõtuleping muutub tasumise osas (summas 500 euro) ja kasutuses oleva ehitusmaterjalide osas (arves on toodud nimetus ja kogus). Arve selgituses on märgitud, et tasumise nõude töövõtulepingu järgi esitatakse poolte kokkuleppe alusel. Arve väljaandmist ja aktsepteerimist kinnitavad poolte esindajate allkirjad. Seega, antud juhul toimus töövõtulepingu tingimuste muutmine kirjalikus vormis, mis vastab seadusenõuetele. Kohtuistungitel jäid pooled oma nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde (tl 114-116 ja tl 129-133). 31. augusti 2017 kohtuistungil kuulas kohus vande all üle poolte seaduslikud esindajad. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping (tl 34-36, tõlge tl 80-82). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse 3(6)

Tsiviilasi nr 2-16-129736

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. VÕS § 638 sätestab tellija kohustust valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg-st 3 tuleneb, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooltel puudub vaidlus ka selle üle, et nende vahelises töövõtulepingus kokkulepitud töö oli tehtud, töö oli tellija poolt vastuvõetud (tl 45, tõlge tl 88-89, tl 46) ja lepingus kokkulepitud tasu oli täies ulatuses osamaksetena väljamakstud (tl 37, 38-44, tõlge tl 90-92, 94-95). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe lisa materjalide ostmise ja nende maksumuse hüvitamise osas ehk 4.11.2014 arve nr 40 (tl 16, tõlge tl 17) põhjendatuse osas. Vastavalt poolte 16. augusti 2014 töövõtulepingu nr 2014/16-08 punkti 9 alapunktile 9.1 (tl 35-35 pöördel, tõlge tl 81-81 pöördel) lepingusse muutuste kandmine toimub poolte kirjaliku nõusoleku alusel (välja arvatud Lepingu ennetähtaegne ülesütlemine punkti 9.3.1.1 kohaselt), seejuures Lepingu muutmist taotlev Pool esitab kirjaliku taotluse ja teine Lepingupool on kohustatud vastama kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest. Kui Pooled lepivad kokku Lepingu muutmise ja/või täiendamise, siis muutust ja/või täiendust loetakse edaspidi Lepingu lahutamatuks lisaks. Hageja seaduslik esindaja seletas 31. augusti 2017 toimunud kohtuistungil vande all, et lepingu teksti ta koostas ise (tl 131). Pooled ei vaidle vastu, et kokkulepe ei olnud vormistatud töövõtulepingu alapunktis 9.1 ettenähtud korras, kuid hageja esindaja on arvamusel, et lisa materjalide ostmise ja nende maksumuse hüvitamise kokkulepe sõlmimist tõendab arve nr 40 selgitus, et tasumise nõude töövõtulepingu Nr 2014/16-08 järgi esitatakse poolte kokkuleppe alusel. Arve väljaandmist ja aktsepteerimist kinnitavad poolte esindajate allkirjad, seega toimus töövõtulepingu tingimuste muutmine kirjalikus vormis. Kostja sellise käsitlusega ei nõustu. Tema arvates kostja seadusliku esindaja allkiri arvel nr 40 kinnitab arve kättesaamist ning kindlasti ei anna alust arvata kokkulepe (lisa materjalide ostmine Hiolen OÜ poolt ja nende maksumuse hüvitamine KÜ Malmitare poolt) sõlmimisest. Kostja seaduslik esindaja seletas 31. augusti 2017 kohtuistungil vande all, et ta kinnitas oma allkirjaga arve nr 40 kättesaamist, aga mitte kokkulepe sõlmimist materjali ostmiseks ja kostja kohustust selle eest tasumiseks. Kohus nõustub kostja käsitlusega ning leiab, et hageja viide VÕS §-dele 9 ja 13 ei ole antud juhul asjakohane. Kostja ei tunnista kokkuleppe sõlmimist, muud tõendid hageja poolt ei ole kohtule esitatud. Kohus leiab, et kui väidetav kokkulepe oleks sõlmitud, pidi see olema kajastatud töö vastuvõtmise 20. oktoobri 2014 aktis (tl 45, tõlge tl 88-89, tl 46) ja/või 30. novembri 2014 lõpparves nr 46 (tl 42, tõlge tl 92), kuid nendest tõenditest kokkuleppe sõlmimine ei tulene. Samuti ei tulene kokkulepe sõlmimine poolte kirjavahetusest (tl 47, 48, tõlge tl 79, 87).

4(6)

Tsiviilasi nr 2-16-129736

Nii töövõtulepingus, kui ka tööde vastuvõtmise aktis katusekatte materjaliks on märgitud „klassik plural (pural) RR21“, sama materjal on kajastatud vaidlusaluses arves nr 40. Hageja väidab, et katusematerjali muutmise vajadust ja seoses sellega tasu suurenemist arutati kostja juhatuse koosolekul, kuhu oli kutsutud ka hageja seaduslik esindaja, kuid kohtule esitatud Malmitare KÜ 13. augusti 2014 juhatuse koosoleku protokolli nr 5/2014 kohaselt (tl 140, tõlge tl 141), kus muuhulgas arutati katuse remondi etapid ja kus on viibinud hageja seaduslik esindaja, oli läbiräägitud makse ja järelmaksu tingimused ning otsustatud sõlmida katuseremondi leping firmaga „HIOLEN“. Hageja seaduslik esindaja ei mäleta kuupäeva, millal ta oli kutsutud kostja juhatuse koosolekule. VÕS § 8 lg-st 1 tulenevalt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus leiab, et seaduse sätted lepingu täitmise kohustuslikkuse kohta laienevad ka lepingu muudatuste tegemise kokkulepitud vormile ja korrale. Lähtudes kõigest ülaltoodust leiab kohus, et hagi nõude ei ole tõendatud ja jätab hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Hagi on jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hageja kanda jäävad tema ja kostja menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Mõlemad pooled esitasid menetluskulude nimekirjad ja palusid menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seoses hagi rahuldamata jätmisega ja hageja menetluskulude tema enda kanda jätmisega, hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-16-129736

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus käesolevas kohtuotsuses kostja menetluskulusid kindlaks ei määra. Lähtudes TsMS § 174 lg-st 4 kohus määrab kostja menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.