4.Mõista välja VK-lt MN kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1 440 eurot.
5.Mõista välja VK-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 1 075 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 90 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 1(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906
6.Jätta rahuldamata MN taotlus 07.09.2017 istungi protokolli parandamiseks. 7. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.03.2013 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 10.09.2003 hageja ja kostja abielu registreeriti ja laulatati, hageja ja kostja on abikaasad. 9.07.2003, veel enne abiellumist, hageja võttis pangast laenu, et soetada kinnistu elamiseks. Laenulepingu p. 3.4. sätestab laenu kasutamise otstarve: kinnistu ost ja elamu ehitamine. 24.07.2003 soetas hageja laenu eest nn XXX kinnistu, 3,23 ha, XXX külas, Audru vallas, hinnaga 50'000.-krooni. Peale kinnistu soetamist ehitas hageja ainuisikuliselt (nii raha kui ka tööpanusega) kinnistule maja.
2.28.04.2004 sõlmiti poolte vahel abieluvara leping. Lepinguga võõrandas hageja kostjale XXX kinnistu tasuta, ilma vastusoorituseta. Veel lepiti kokku, et edaspidi soetatav vara ei moodusta abielulist ühisvara. Sisuliselt hageja kinkis kostjale XXX kinnistu. 02.02.2006 müüdi XXX kinnistu, millel asus maja. Kinnistu müüdi hinnaga 1 100 000 krooni. 21.02.2006 osteti XXX kinnistu müügist saadud rahast YYY kinnistu, hinnaga 361 800 krooni. YYY kinnistule ehitati maja XXX kinnistu müügist saadud rahaga, hageja enda rahaga ning hageja emalt saadud rahaga.
3.Alates 2012. aasta algusest pooled enam koos ei elanud, pidasid läbirääkimisi varaliste suhete lahendamiseks. Poolte läbirääkimiste kohta on audiosalvestused, ekirjavahetus ning lepingulised kirjalikud tahteavaldused. Asjaoludest nähtub, et pooled tegutsesid ühise eesmärgiga, soetada elamiseks eluase. See eesmärk ka saavutati: pooltel kestis kooselu kuni aprill 2012. Poolte kooselu lõppemist tuleb kvalifitseerida seltsingu lõpetamisena kokkuleppel. Pooled on kokku leppinud, et panused on võrdsed.
4.Alates 10.09.2003 poolte abielu registreerimisest kuni 28.04.2004 abieluvara lepingu sõlmimiseni olid pooled varalistes suhete mõttes ühisvaralises perekondlikus suhtes. Peale abieluvara lepingu sõlmimist on pooled varalistes suhetes tegutsenud lahusvara põhimõttel ning seega tuleb poolte varalisi suhteid ja tegevust käsitleda seltsinglastena ühise tegutsemisena. Vabas perekondlikus kooselus, ühise eesmärgina elukoha soetamist ja loomist on kohtupraktika kvalifitseerinud seltsinguna. Hageja on seisukohal, et ka ametlikus abielus olevate isikute poolt ühist tegutsemist eesmärgiga ühise elukoha soetamiseks ja loomiseks lahusvarana, tuleb käsitleda seltsinguna.
5.Majanduslikus mõõtmes on suurema osa panustest teinud hageja. Hageja panusena tuleb käsitleda ka nn XXX kinnistu tasuta võõrandamist kostjale, mille müügist saadud rahaga soetati ja hoonestati vaidlusalune YYY kinnistu. Konkreetsel juhul on pooled panuste osade suurustes ning ka rahalises mõõtmes õiguslikult siduvalt kokku
2(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 leppinud. Poolte tahteavaldused väljenduvad nii e-kirjades, kui ka konkreetsetes kirjalikes dokumentides: a) kostja 10.07.2012 kirjalik dokument: Nõustun maja, YYY, YYY külas, müügist saadava raha jagama pooleks. b) kostja e-kiri 21. mai 2012, 9:32: müüme maja turuhinnaga s.o 120000-130000 euri c) kostja 16. mai 2012. a. 16:10 e-kiri: ma arvestasin välja maja maksumuse ja summaks kujuneb 65 000 eur d) hageja 06.07.2012 kirjalik dokument: Minu ettepanek 50/50.
6.Poolte kooselu lõppu tuleb käsitleda seltsingu lõppemisena. Esialgses hagis hageja palus kostjalt välja mõista kohustuste täitmiseks 79 061 €. Terviku väärtuseks hindavad pooled 130000 eur-i (2*65 000 €). Võttes tervikust ära kulud, saame jaotavaks osaks 130 000 € - 28 121 € = 101 879 €. Seega tuleb kostjalt välja mõista kulude katteks 28 121 € ja hageja panuse katteks pool allesjäänud varast, s.o, 101 879 € / 2 = 50 939 €. Kokku seega tuleb kostjalt välja mõista 28 121 € +50 939 €= 79 061 €.
7.28.03.2016 menetlusdokumendis hageja täpsustas nõuet ja leidis, et kostjalt väljamõistetava hüvitise suuruseks on 65 462,77 eurot. Seltsingu varaks on majaehitamisega loodud XXX kinnistu väärtuse kasv, mille arvelt soetati ühiseks elamiseks YYY kinnistu ning ehitati kinnistule maja. Väärtuse kasvuks on XXX kinnistu soetamishinna ja müügihinna vahe: 70302,81€ (1100000eek) - 3195,58€ (50000eek) = 67107,23€ (1050000eek).
8.Juhul kui kohus leiab, et tuleks arvestada ka maa (XXX kinnistu) turuhinna tõusu 2003a- 2006a) siis Maa-ameti tehinguandmetel oli Audru vallas hoonestamata maade keskmine hind 2003 aastal 2,40€. 2005- 02.02.2006 aastal 6,42€. Hinnatõus seega 267,5%, mis teeks maa hinnaks võõrandamise ajal 267,5%*50000eek= 133 750 EEK (8548,18 €). Väärtuse kasvuks oleks sellisel juhul 70 302,81€ (1 100 000 EEK) 8548,18€ (1 337 505 EEK) = 61 754,63 € (966 250,00 EEK). Kui kohus leiab, et seltsinguvarast tuleb eristada nn algvarana M-le algselt üleantud XXX kinnistu maa ning seltsinguga loodud väärtuse kasv, saab vara eristamisel lahtuda kas a) XXX kinnistu soetamishinnast (mis ühtlasi turuhinnas) 3195,58€ (50 000 EEK) või b) selle hinna suurenemisest XXX kinnistu võõrandamise hetkeks, arvestades keskmiseks hinnatõusuks 277,81% mis teeks maa hinnaks 8548,18€ (133 750 EEK). Hageja lähtub ning esitab nõude seisukohalt, et väärtuse kasvuks on XXX kinnistu soetamishinna ja müügihinna vahe.
9.YYY kinnistu turuväärtus käesoleval ajal on 106 000 €. Võttes kinnistu hinnast maha algse, XXX kinnistu hoonestamata maa väärtuse 50 000 EEK (3195,58€), saame jagamisele kuuluvaks seltsinguvaraks 102 804,42€, millest pool on 51 402,21 eurot.
10.Lisaks on seltsingu jaoks, maja ehitamiseks ühiselt võetud kohustused: Laen emalt 6391,16 € (100 000 EEK). Pangalaen 15 338,80 € (240 000 EEK) ja nn võlg M-le 6391,16 € (100 000 EEK). Kokku 28 121,13€, millest poole – 14 060,56 € - peaks kandma M. Seega nõue on mõista kostjalt välja 65 462,77€. Asjaoludest nähtub, et hageja ema, pank ja M on seltsingu võlausaldajad, kelle võlasumma kokku on 28 121 €. VÕS § 600 sätestab, et seltsingu lõppemisel on seltsinglastel kohustus seltsingu vara müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks. Kostja on otsustanud viidatud kohustust rikkuda ning jätta seltsinguvara endale (on selle kinkinud lähikondsele). Kuna seltsingu välissuhtes on seltsingu võlausaldajate ees 3(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 kohustatud pooleks hageja, siis selleks, et hageja saaks seltsingu kohustusi täita, tuleb kostjalt kui seltsingu vara kinnisturegistrisse kantud omanikult kohustuste osa välja mõista, selleks, et hageja saaks seltsingu kohustused täita. Kostja keeldumine seltsingu võlausaldajate nõuete katteks seltsinguvara müüa on kvalifitseeritav kohustuse rikkumisest tuleneva kahjunõudena. Kahju (vara vähenemine) seisneb selles, et seltsingu kohustused on jäänud hagejale ning seltsingu vara on kostja jätnud endale, omamata seltsingu välissuhtest formaalset kohustust seltsingu võlausaldajate ees.
11.Hageja leiab, et kuigi asjaoludest võib leida fragmentaarselt momente, mida saaks kvalifitseerida PKS §-i 27 lg 3 ja 37 või VÕS §-i 1042 järgi parenduste ja kulutuste hüvitamise nõude alusel, ei ole selline kvalifitseerimine põhjendatud. Suhted kvalifitseeruvad selgelt ühise tegutsemisena ühise majandusliku eesmärgi nimel ehk seltsinguna, milleks oli elamu rajamine kinnistule ühiseks kasutamiseks ühise elukohana.
12.Poolte ühine tegutsemine algas juba XXX kinnistu võõrandamisega abieluvara lepinguga V-lt M-le. Abieluvara lepinguga XXX kinnistu M-le üleandmisega (selle edasiseks võõrandamiseks) andis V M-le formaalse võimaluse üldse vaidlusaluse YYY kinnistule elamu ehituses rahalise panusega osaleda. YYY kinnistu ehitamise protsess on ellu viidud ühiselt nii materiaalse/rahalise kui ka töise panusega. Pooled on korduvalt kirjavahetuses kui ka audiodokumendis kinnitanud, et poolte panused kogu elamu ehitamise ühise tegutsemise protsessis tuleb lugeda võrdseks. Justnimelt poolte avaldused ühise majandusliku eesmärgipärase tegutsemise kohta ning panuste võrdsuse kohta muudavad põhjendamatuks otsida suhetest aspekte, mida võiks või peaks kvalifitseerima kui lahusvara või võõra vara parendamine. Kogu kinnistu soetamise ning sellele järgnenud elamu ehitamise protsess on poolte poolt ühiselt ellu viidud. Käesoleval juhul seltsingu lepingu lõppemise korral tuleb seltsingu varana jagada ühele poolele (M-le) jäänud asja (YYY kinnistu) väärtuse juurdekasv (kasu), milleks on kinnistule ehitatud maja väärtus, mis tekkis poolte kokkuleppe kohaselt ühise tegutsemise tulemusel. Maja harilikku väärtust on pooled kokkuleppel hinnanud ning selline hinnang ei ole seni vaidluse esemena tõusetunud.
13.Pärast asja sisulist arutamist hageja kohtukõne teesides esitas nõude arvestuse, mille kohaselt oleks hageja nõutava hüvitise suurus, sõltuvalt sellest, kas lähtuda kinnistu menetluse aegsest väärtusest või ühise tegutsemise lõppemise aegsest väärtusest, vastavalt 67 060,56 eurot või 59 060,56 eurot.
KOSTJA VASTUS
14.Kostja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu esitatud nõudeid, leiab, et esitatud hagiavaldus on alusetu ja tõendamata ning vaidleb hagile täielikult vastu. Kostja palub jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata ning mõista välja hagejalt kostja kasuks kostja poolt tehtud kõik menetluskulud, sh esindaja õigusabile tehtud kulutused, hageja menetluskulud jätta aga tema enda kanda.
15.Kostja vastuse kohaselt 10.09.2003 sõlmiti hageja ja kostja abielu. 28.04.2004 sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud abieluvaralepingu, millega hageja andis kostjale üle hageja nimele registreeritud XXX kinnistu asukohaga XXX külas Audru vallas Pärnu maakonnas. Pooled leppisid kokku, et nimetatud kinnistu jääb kostja lahusvaraks. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja lahusvaraks jääb tema
4(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 poolt peale abieluvaralepingu sõlmimist oma nimele omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara (abieluvaralepingu punkt 3.1).
16.02.02.2006 müüs kostja tema lahusvaraks oleva XXX kinnistu. 21.02.2006 ostis kostja enda lahusvara arvelt enda omandisse kinnistu asukohaga YYY, YYY, Sauga vald. Kinnistu väljavalimise ja soetamisega, samuti maja ehitamisega seotud küsimustega tegeles kostja ainuisikuliselt. Maja ehitamiseks kasutas kostja osaliselt XXX kinnistu müügist saadud vahendeid, lõplikult ehitati maja aga valmis kostja lahusvaraks oleva korteri ja kostja isa korteri müügist saadud rahadega.
17.Poolte kooselu lõppes täielikult ja pöördumatult 11.04.2012, mil kostja oli hageja ähvarduste tõttu sunnitud oma kodust (YYY, YYY küla) põgenema. Peale nimetatud sündmust ei julgenud kostja koju naasta ja elas tuttavate juures üle kahe kuu. Hageja lahkus kostjale kuuluvalt kinnistult viimaks 21.06.2012. Hageja ja kostja abielu lahutati 25.09.2013.
18.Hageja käsitlus poolte vahelisest suhtest ning hinnang, et hageja ja kostja vahel oli seltsinguleping, ei ole asjakohane ning on vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega. Kostja hinnangul on hagiavalduses esitatud seisukohad ja õiguslikud põhjendused ebaselged ja arusaamatud. Hageja väited on paljasõnalised. Hageja ei ole väidetava seltsingu olemasolu ja hageja poolt sellesse väidetavalt tehtud panuseid ja nende suurust tõendanud.
19.Kostja kinnitab, et kostja ja hageja vahel ei ole eksisteerinud mingit (ühis)tegevust, mis annaks faktilise ja õigusliku aluse väitele seltsingu olemasolu kohta. Hagiavalduses esitatud väide hageja ja kostja ühisest eesmärgist soetada eluase ei ole tõene ega ka usutav. Kui poolte eesmärgiks oleks olnud kinnistu soetamine ja sellele elamu ehitamiseks ühise tegutsemise lepingu sõlmimine, tulnuks kinnistu ka kaasomandisse soetada ja sellele vastavat tahet väljendada notariaalselt tõestatud vormis. YYY YYY asuv kinnistu osteti kostja lahusvara arvel kostja lahusvara hulka. Selles ei ole vaidlust, see on väljendatud ka hagiavalduses: „21.02.2006 osteti, XXX kinnistu müügist saadud rahast YYY kinnistu“. Hageja poolt viidatud XXX kinnistu kuulus kostjale, tegemist oli kostja lahusvaraga.
20.XXX kinnistu, mille müügist saadud raha eest ostis kostja YYY YYY asuva kinnistu, omandas kostja 28.04.2004 abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga andis hageja XXX kinnistu omandi üle kostjale, seejuures on lepingus selgelt väljendatud, et tegemist on kostja lahusvaraga. Samuti lepiti abieluvaralepingus kokku, et kostja lahusvaraks jääb kostja poolt peale abieluvaralepingu sõlmimist oma nimele omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara. Kui hageja ja kostja oleksid soovinud tegutseda hagiavalduses nimetatud „ühise eesmärgi nimel“, oleks olnud võimalik teha selleks konkreetsed valikud nagu: XXX kinnistu oleks vormistatud hageja ja kostja ühis- või kaasomandisse; YYY, YYYs asuv kinnistu oleks ostetud hageja ja kostja ühis- või kaasomandisse.
21.Hageja ja kostja faktiline käitumine näitab üheselt, et mõlemal poolel puudus vähimgi tahe ja kavatsus tegutseda ühiselt, ei seltsingulepingu ega ka mingi muu lepingu alusel, vaid ainult lähtuvalt abieluvaralepingust. Poolte käitumises nähtub selgelt mõlema soov reguleerida omavahelised varalised suhted selliselt, et oleks välistatud igasugune ühine varaline tegevus. Hageja ja kostja oma varalised suhted teadlikult reguleerinud, pooled on käitumisaktidega selgelt väljendanud tahet eraldada ja hoida lahus teineteise varalised suhted. Tahteavalduste tegemine notariaalselt tõestatud vormis tõendab, et pooled on tahteavaldused teinud pärast piisavat järelemõtlemisaega 5(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 ning pärast igakülgsete selgituste saamist õiguslike võimaluste ja tagajärgede kohta. Seega on varaliste suhete reguleerimine just valitud kujul olnud hageja ja kostja teadlik valik. Hageja püüdu konstrueeritult suruda poolte valitud õigussuhet seltsingulepingu vormi ei saa pidada enamaks, kui hageja järjekordseks katseks kostjat ruineerida.
22.Hageja ei ole arusaadavalt nimetanud, milles konkreetsel juhul seisnesid kummagi poole panused väidetavas seltsingus. Hagiavalduses ei ole vähimalgi määral põhistatud, milles seisnes seltsingu tegevus, kes ja millisel moel seda juhtis ning milline oli hageja väidetav osa selle juhtimises. Vaatamata hagiavalduse ebaselgusele võib oletada, et hageja peab väidetava seltsingu varaks kinnistut asukohaga YYY, YYY, Sauga vald.
23.Hagiavalduses on õigesti osundatud asjaolule, et XXX kinnistu kuulus kostja lahusvara hulka ning pärast selle müüki soetas kostja müügist saadud raha eest YYY, YYYs asuva kinnistu. Kostja nõustub väitega, et XXX kinnistu müügist saadud raha kasutas kostja ka YYY, YYYs asuvale kinnistule maja ehitamisel. Hagiavalduse punktis 1.7 esitatud väide, et YYY kinnistule ehitati maja lisaks XXX kinnistu müügist saadud rahale ka hageja enda rahaga ning hageja emalt saadud rahaga, ei ole tõene. Hageja ei ole oma vastavaid väiteid millegagi tõendanud ega põhistanud.
24.YYY, YYYs asuva kinnistu ostis kostja enda lahusvara arvelt ning kinnistule ehitas kostja maja, kasutades selleks osaliselt XXX kinnistu müügist saadud vahendeid, lõplikult ehitati maja aga valmis kostja lahusvaraks oleva korteri ja kostja isa korteri müügist saadud rahadega. Hagiavalduse punktis 2.5 on kirjas: „Hageja panusena tuleb käsitleda ka nn XXX kinnistu tasuta võõrandamist kostjale, mille müügist saadud rahaga soetati ja hoonestati vaidlusalune YYY kinnistu“. Seega nimetab hageja enda panusena XXX kinnistu omandiõiguse võõrandamist kostjale. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidanuks hageja väidetavasse seltsingusse panuse tegemiseks andma kostjale üle kinnisasja omandiõiguse. Kui poolte vahel olnuks seltsinguleping, oleks hageja saanud omapoolse panusena sellesse seltsingusse anda endale kuuluva kinnisasja seltsingu kasutusse. Selleks puudus igasugune vajadus abieluvaralepingu sõlmimiseks kujul, nagu pooled seda tegid. Hageja ja kostja olid oma varalised suhted teadlikult selgelt reguleerinud ning puudus igasugune vajadus täiendavate väidetavate õiguslike suhete konstrueerimise järele.
25.Hagiavalduse punktis 1.7 väidab hageja, et YYY, YYYs asuv kinnistu osteti XXX kinnistu müügist saadud rahast ning kinnistule ehitati maja XXX kinnistu müügist saadud rahaga, hageja enda rahaga ja hageja emalt saadud rahaga. Hagiavalduse punktis 2.9 nimetab hageja ilma ühegi selgituse või põhistuseta - väiteid kinnitavate tõendite esitamisest rääkimata - kostjalt välja mõistmisele kuuluvate summadena krediidijääki summas 15 339 eurot, laenu emalt ning kellelegi M-le (eeldatavasti võlgnetavat) 6391 eurot. Lisaks ei nähtu hagiavaldusest, et hagiavalduses nimetatud laen emalt, krediidi jääk ja „M“ oleksid käsitatavad väidetava seltsingu kohustusena. Samuti on õiguslikult mõistetamatu hageja taotlus väidetavate kohustuste väljamõistmiseks hageja kasuks – pole esitatud ühtki põhjendust ega selgitust, miks tuleks nimetatud summad välja mõista hageja kasuks, samas kui hageja väitel on tegemist seltsingu kohustustega.
26.Hagiavalduses ei ole toodud ainsatki põhjendust hageja poolt väidetavasse seltsingusse väidetavalt tehtud panuste kohta (välja arvatud eespool nimetatud mittetõesed väited), hageja väidetav panus on tõendamata. Hagiavalduses väidetakse,
6(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 et poolte kokkuleppe kohaselt on panused võrdsed. Selliseks väiteks puudub igasugune alus. Kuivõrd poolte vahel ei olnud seltsingulepingut, ei saanud olla ka mitte mingisugust kokkulepet väidetavate panuste ega nende võrdsuse kohta. Hagiavalduses viidatud e-kirjades ja kirjalikes dokumentides, kus hageja hinnangul on pooled, sh kostja väljendanud tahteavaldusi osade suuruste ja rahalise väärtuse kohta, ei väljendu mingil moel seltsingulepingu olemasolu aktsepteerimine kostja poolt ega kostja nõustumus väidetavate panuste võrdsusega.
27.Väited kokkuleppe olemasolu kohta kinnistu müümiseks ja raha jagamiseks on asjakohatud. Kostja kinnitab, et tema mistahes avaldused (sh 2012.a kevadel toimunud e-kirjavahetus) seonduvalt YYY külas YYY asuva kinnistu võimaliku müügi ja sellest saadava raha jagamisega ei väljenda tema tegelikku ja vaba tahet ning on tühised. Poolte abielusuhe lõppes hageja süstemaatilise ja aastatepikkuse vägivaldse (nii vaimse kui füüsilise) käitumise tõttu. 11.04.2012 oli kostja sunnitud oma kodust (YYY, YYY küla) hilisõhtul põgenema, kuna hageja ähvardas kostjal pea otsast raiuda, mille kohta alustati ka kriminaalasi nr XXXXXXXXXXXXX. Peale nimetatud sündmust ei julgenud kostja koju naasta ja elas tuttavate juures üle kahe kuu. Kuna hageja agressiivne ja terroriseeriv käitumine kostja suhtes jätkus ka pärast kriminaalmenetluse alustamist, esitas kostja Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnale taotluse kohaldada kriminaalasja menetluse ajaks hageja suhtes lähenemiskeeld. Pärnu Maakohtu 02.07.2012 kohtumäärusega selline lähenemiskeeld ka kohaldati. Hageja suhtes alustati lisaks eeltoodud sündmusele ka teisi süüteomenetlusi. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX (kohtus X-XX-XXXX) lõpetati kriminaalasja menetlus küll leppimismenetluse tulemusel, kuid leppimismenetlust soovis kostja vaid põhjusel, et vaimselt ei oleks ta üldmenetlust kohtus ilmselt üle elanud. Sisulist leppimist ei leppimisemenetluses ega hiljem ei ole toimunud, seda kinnitab ka kohtumäärus, millega kriminaalasi lõpetati, kuid millega kostja tungival nõudmisel kehtestati hagejale maksimaalse võimaliku kestusega lähenemiskeeld. Hageja lahkus kostja kodust lõplikult alles 21.06.2012, seda tänu poolte esindajate abil saavutatud kokkuleppele, mille kohta koostati ka vastav akt. Maakohtu otsus
28.07.02.2017 otsusega jättis Pärnu Maakohus VK (hageja) hagi MN (kostja) vastu seltsingu lõppemise tõttu rahalise hüvitise saamiseks rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 8400 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
29.Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: 09.07.2003 laenulepinguga nr 600 011 809 03 10 (I kd, lk 32) hageja VK enne poolte abielu registreerimist võttis pangast laenu 240 000 krooni (15 338,80 eurot). Laenulepingu kohaselt oli laenu kasutamise otstarve kinnistu ost ja elamu ehitamine. 24.07.2003 notariaalselt tõestatud müügilepingu ja asjaõiguslepingu (I kd, lk 33- 38) alusel hageja omandas MM-lt Audru vallas XXX külas asuva, maatulundusmaa sihtotstarbega XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) hinnaga 50 000 krooni (3195,58 eurot). Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel VK kanti omanikuna kinnistusraamatusse 13.10.2003.a, seega pärast poolte abiellumist. -
10.09.2003 sõlmiti hageja ja kostja abielu;
7(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 28.04.2004 hageja ja kostja sõlmisid notariaalselt tõestatud abieluvaralepingu (I kd, lk 9 – 12), milles leppisid kokku, et XXX kinnistu jääb kostja MN lahusvaraks ning samuti jääb kummagi poole lahusvaraks pärast abieluvaralepingu sõlmimist poole poolt omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara, sealhulgas nimelised aktsiad ja muud väärtpaberid, avatavad hoiuarved, sõidukid, samuti selle poole nimel võetud ja võetavad varalised õigused ja kohustused. Pooled leppisid kokku, et omavahelistes suhetes loevad nad lepingu kehtivaks notariaalse tõestamise hetkest alates, sõltumata abieluvararegistrisse kande tegemisest. MN omandiõiguse kohta tehti kinnsitusraamatusse XXX kinnistu registriossa kanne 10.05.2004. 02.02.2006 notariaalselt tõestatud müügilepinguga (I kd, lk 39 – 49) MN müüs XXX kinnistu hinnaga 1 130 000 krooni (72 220,16 eurot) osaühingule TTT; lepingu kohaselt asus maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul pooleliolev ehitis; 21.02.2006 notariaalselt tõestatud müügilepinguga (I kd, lk 13 – 20) MN ostis Sauga vallas, YYY külas aadressil YYY asuva hoonestamata kinnistu (registriosa number YYYYYYYY) hinnaga 361 800 krooni (23 123,23 eurot). Kinnistu omanikuna kanti kinnistusraamatusse MN. 27.06.2012 notariaalselt tõestatud kinkelepinguga (I kd, lk 57 – 63) MN kinkis YYY kinnistu oma tütrele VT-le (T, I kd, lk 57 – 63). Kinkelepingu kohaselt oli kinnistul ühepereelamu, millele ei olnud lepingu sõlmimise ajal taotletud kasutusluba. Pärnu Maakohtu 25.09.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-47128 poolte abielu lahutati. Kohtuotsus jõustus 29.10.2013. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte varalised suhted on lõplikult kindlaks määratud abieluvaralepinguga või oli poolte vahel lisaks abieluvaralepingule seltsinguna kvalifitseeritav kokkulepe ühiselt tegutsemiseks (eesmärgiga ehitada ühine eluruum). 30. Hageja soovis hagi menetlemist üksnes seltsingulepingust tuleneva nõudena ning välistas nõude alusena kulude hüvitamise ja/või alusetu rikastumise. Käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditega seltsingu olemasolu poolte vahel tõendamist leidnud ei ole. Seltsinguna kvalifitseeritava kokkuleppe olemasolu eeldab, et pooled on vastastikku avaldanud tahet saavutada kindlal viisil ühiselt tegutsemisega ühine majanduslik eesmärk. Hageja leiab, et on oma vara (XXX kinnistu) tasuta kostjale kinkinud ning teinud abielulise kooselu ajal kulutusi kostjale kuuluvatele kinnistutele ehitamiseks ning kuna abielu on lõppenud, soovib hageja oma vara eest kostjalt hüvitist saada. Nende asjaolude pinnalt on õiguslikult võimalikud hageja nõuded kostja vastu, kuid nendest asjaoludest ei järeldu ilmtingimata seltsingulepingu olemasolu poolte vahel. Hageja ei ole selles tsiviilasjas soovinud, et tema rahalist nõuet kostja vastu menetletakse muu kui seltsinguvara jagamise ja seltsinguvarasse tehtud panuste hüvitamise nõudena.
31.Hageja ei ole üheselt selgelt välja toonud väidetava seltsingu tekkimise aega. 02.03.2016 eelistungil selgitas hageja esindaja, et poolte seltsingukokkulepe seisnes vastastikuseks kooseluks elamu ehitamises. 2003-2009 toimus pidev kulutuste tegemine ehitustegevusse, seltsingu kokkulepe sõlmiti alates sellest hetkest aastal 2003, kui algas hoone ehitamine XXX kinnistule. Kui pooltel oleks juba enne abiellumist olnud ühiste tegutsemise leping ja ühise vara loomise kokkulepe, ei oleks abikaasad mõned kuud pärast abielu registreerimist sõlminud abieluvaralepingut varade lahususe kohta.
32.Hageja väidetel oli kostja seltsingupanuseks abieluvaralepinguga hagejalt lahusvaraks saadud XXX kinnistu. Kostja ei saanud hagejaga kokku leppida ega avaldada tahet, et 8(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 ta panustab ühise eesmärgi saavutamiseks vara, mida tal ei ole. Hilisem abieluvaraleping ei kajasta kostja tahet ega poolte ühist tahet, et kostja panustab XXX kinnistu seltsingusse. Kohus leiab, et 28.04.2004 notariaalselt tõestatud abieluvaralepinguga on pooled üheselt arusaadavalt kokku leppinud, et hageja poolt enne poolte abielu registreerimist sõlmitud müügilepingu alusel omandatud XXX kinnistu jääb kostja lahusvaraks. Seega isegi juhul, kui enne abielu sõlmimist või pärast abielu sõlmimist kuni abieluvaralepingu sõlmimiseni oliga pooltel seltsinguna kvalifitseeritavad kokkulepped on pooled abieluvaralepinguga neid kokkuleppeid muutnud. Asjas puuduvad tõendid, et samaaegselt abieluvaralepingust tulenevate varade lahususega otsustasid pooled tegutseda seltsinguna. Abieluvaralepingu kohaselt jäid kummagi poole lahusvaraks nende poolt enne abieluvaralepingu sõlmimist võetud ja tulevikus võetavad kohustused. Seega 09.07.2003 enne abielu registreerimist võetud pangalaenust tulenevad kohustused olid hageja kui laenusaaja lahusvaraks ja jäid tema lahusvaraks ka abieluvaralepingus kokkulepitu kohaselt. Kostja on menetluses läbivalt vastu vaielnud hageja väitele, et XXX ja YYY kinnistule on saadud laenusid hageja emalt või õelt ja M-lt. Hageja esitatud tõendid ei tõenda laenukohustuste olemasolu ega seda, et tegemist oleks hageja ja kostja ühiste kohustustega. 2005.a aprillis oli hagejal endal piisavalt rahalisi vahendeid ehituskulude tasumiseks ning väidetavalt NG-lt võetud laen ei ole seostatav väidetava seltsingusuhtega ega tõenda hageja tehtud kulude suurust XXX kinnistule ehitamisel. Hageja väited MM ees veel tasumata 100 00 krooni (6391,61 euro) suuruse kohustuse olemasolu kohta ning selle kohustuse seose kohta väidetava pooltevahelise seltsinguga on paljasõnalised ja tõendamata. Isegi kui XXX kinnistu müügihind oli suurem kui ostu-müügilepingus märgitud, siis näitavad kostja ülekanded hagejale, et kostja on osalenud XXX kinnistu soetamise kulude tasumisel. Lisaks kuuluksid ka seltsingu olemasolu tõendatuse korral hageja väidetavad laenud emalt ja M-lt abieluvaralepingu järgi kostja lahusvara hulka ning neid ei saaks lugeda seltsingul lasuvateks kohustusteks, sest abieluvaralepingu järgi kõik lepingu sõlmimise ajaks poole poolt võetud ja tema poolt tulevikus võetavad kohustused jäävad selle poole lahusvaraks. Seega ei saa neid kohustusi lugeda seltsingu kohustusteks.
33.Hageja esitatud tõendid ei tõenda väidet, et hageja rahalisi vahendeid kulus ehituseks summas 500 000 krooni. Hageja on nimetatud summa tuletanud arvestuslikult, liites erinevate laenude summad. Laenude seos kinnistutele ehitamisega ja tegelik kasutamine ehitustegevuseks ei ole tõendatud. Poolte vande all antud seletustest ja tunnistaja ütlustest ei selgu üheselt, et hageja panustas rahaliselt ja oma tööga XXX kinnistule ehitamisse seltsingu eesmärgil. Asjas ei ole ka otseseid usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid hageja poolt isiklikult XXX kinnistul konkreetsete tööde tegemist. Dokumentaalsed tõendid kinnitavad pigem kostja väiteid, et VK andis kostjale ehitamiseks laenu ja kostja on laenud tagasi maksnud. Poolte pangakontode väljavõtted tõendavad, et abikaasad hoidsid rahad teadlikult lahus ning nende vahel olid laenusushted, mitte ei panustanud oma rahalisi vahendeid ühise majandusliku eesmärgi saavutamisse. Kohus tuvastas, et pooltel ei saanud olla seltsingukokkulepet 2003. aastast. Hageja ei ole tuginenud sellele, et pooled oleksid seltsingukokkuleppe sõlminud pärast 2004.a abieluvaralepingut. Kokkuleppe hilisemale sõlmimisele viitavaid asjaolusid ei nähtu ka kohtu ette toodud tõendite kogumist.
34.Kohus on seisukohal, et poolte seltsingut ja seltsinguvara tekkimist ei tõenda poolte ekirjavahetus, kolmanda isiku juuresolekul kostja poolt antud kirjalik nõusolek kinnistu ja laenujäägi jagamiseks ega hageja dikteerimisel kirja pandud kuluarvestus, 9(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 samuti 2011.a ja 2012.a pooltevahelise vestluste salvestused, mille kohta on kohtule esitatud audiofailid. Asjas esitatud tõendid tõendavad kostja väiteid. Et hagejapoolse vaimse ja füüsilise vägivalla tõttu oli ta vara jagamise nõusolekute andmise ajal psüühhiliselt äärmiselt kurnatud ega suutnud enam adekvaatselt tajuda tegelikku olukorda ja enda õigusi. Asjaolu, et läbirääkimiste käigus on kostja kompromissina nõustunud hagejale andma pool YYY kinnistust ei tõenda ühise tegusemise kokkulepet, hageja panust ja õigust nõuda hagejalt selle eest hüvitist.
35.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus tal menetluskuludena 8 400 eurot. Arvestades menetluse kestust, õigusliku vaidluse keerukust, asjaolu, et hageja on menetluse jooksul korduvalt oma seisukohti täiendanud ja täpsustanud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 70 tundi ja tunnitasu suurus 120 eurot koos käibemaksuga põhjendatud. Apellatsioonkaebus
36.10.03.2017 esitas VK Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Pärnu Maakohtu 07.02.2017 otsusele, palus otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuses märkis apellant, et menetlusökonoomiast nähtuvalt loobub hageja nõudest osas, mis puudutab võlga M-le, so summas 3 195,58 eurot. Hageja nõue moodustab seega järgmiselt: YYY kinnistu väärtus 106 000 eurot, millest on maha arvatud XXX kinnistu soetamismaksumus 3 195,58 eurot võrdub 51 402,21eurot, pool seltsingu võlgadest moodustub vastavalt 3 195,58 eurot ja 7669,40 eurot, kuna hageja emalt/õelt võetud laen oli 100 000 krooni ja pool maja ehitamiseks võetud pangalaenust oli 240 000 krooni. Seega palub hageja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada osaliselt, so summas 62 267,19 eurot.
37.Kohus leidis ekslikult, et seltsingulepingu saab lugeda sõlmituks vaid siis, kui tuvastatakse poolte otsene tahteavaldus. Andud juhul saab seltsingulepingu tuvastada kaudsete tahteavalduste teel. Tahteavaldust väljendavateks tegudeks on hageja poolt abieluvaralepinguga lahusvaraks muudetud XXX kinnistule elamu ehitusse rahaline panustamine ning kostja poolt selle aksepteerimine, poolte nõustumine, et XXX kinnistu müügist saadu panustatakse YYY kinnistu ostu ning sellele elamu ehitamisse, samuti hageja poolt YYY kinnistule edasiste väiksemamahuliste rahaliste panuste tegemine, XXX kinnistule elamu ehitamisel ja YYY kinnistul elamu ehitamisel hageja töine panustamine, poolte ühine ehitusprotsesside juhtimine, vastastikused rahalised arveldused ja aruandlus ning poolte avaldused ühisest arusaamast elamu kui tulemi loomisel ning poolte avaldused tulemi õiglaseks jagamiseks kooselu lõppemisel.
38.Kohus leidis ekslikult, et otseseid tahteavaldusi seltsingulepingu sõlmimiseks tuleb tuvastada ajaliselt piiratult enne abieluvaralepingu sõlmimist ning on meelevaldsel väitnud, et hageja ei ole tuginenud sellele, et pooled oleksid sõlminud seltsingukokkuleppe pärast 2004.a abieluvaralepingut. Tegelikult tugines hageja sellele, et seltsingulepinguna kvalifitseerus poolte ühine tegevus peale abieluvaralepingu sõlmimist lahusvaraks muutunud XXX kinnistu ja selle müügist laekunu arvel YYY ehituslikul parendamisel.
39.Kohus jättis kogumis hindamata tõendid hageja rahalise ja töise panuse kohta XXX kinnistu ehitamisse ning poolte vastastikuse nõustumise XXX kinnistu müügist saadu panustamiseks YYY kinnistu ostu ning sellele elamu ehitamisse. Maakohus jättis hindamata tõendid kogumis ka osas, milles poolte arusaam tegevuse majanduslikust eesmärgist elamu ehitamisel kattus. Väidetava ähvarduse ja vägivalla põhjusel ei saa 10(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 tahteavaldusi sisaldavaid tõendeid sisuliselt uurimata jätta. Ähvarduse ja vägivalla tuvastamine ei saa olla suvaline.
40.Maakohtu otsusest ei selgu, kas kohus on lugenud tõendatuks väite, et hageja panus elamu ehitusse oli kostjale antud laen, mille kostja on tagastanud. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigelt vähendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
41.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
43.Maakohus leidis, et seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel tõendamist ei leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel kirjalikku seltsingulepingut sõlmitud ei ole. See ei välista aga ringkonnakohtu arvates poolte vahel seltsingulepingu tuvastamist, sest seltsinguleping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud mh suuliselt. Nagu iga teise lepingu puhul, saab ka seltsingulepingu lugeda sõlmituks siis, kui esineb lepingupoolte vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 68 lg 1 järgi tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, lg 2 järgi otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
44.Maakohus leidis õigesti, et selleks, et lugeda poolte vahel seltsinguleping sõlmituks, tuleb käesolevas asjas tuvastada esiteks poolte ühine tahe majanduslikult ühise vara (arvestades hageja väiteid käesolevas asjas kinnisasjade ostmiseks ja neile elamute ehitamiseks) kestvaks loomiseks ning teiseks tuvastada, et mõlemad pooled tegid selle vara omandamiseks olulised ja võrreldavad rahaliselt hinnatavad panused.
45.Abieluvaraleping sõlmiti poolte vahel 28.04.2004.a. ning selle p 3.1. järgi jäi kostja lahusvaraks XXX kinnistu asukohaga XXX küla Audru vald Pärnu maakond, samuti leppisid pooled kokku, et kostja lahusvaraks jääb tema poolt peale käesoleva lepingu sõlmimist oma nimele omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara, sealhulgas nimelised aktsiad ja muud väärtpaberid, avatavad hoiuarved, sõidukid, samuti tema nimel võetud ja võetavad varalised õigused ja kohustused. Pooled leppisid kokku, et hageja lahusvaraks jääb tema poolt peale käesoleva lepingu sõlmimist oma nimele omandatav igasugune muu kinnis- ja vallasvara, sealhulgas nimelised aktsiad ja muud väärtpaberid, avatavad hoiuarved, sõidukid, samuti tema nimel võetud ja võetavad varalised õigused ja kohustused. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti 11(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 leidnud, et 28.04.2004 abieluvaralepingu sõlmimisel avaldatud poolte tahe tõendab seda, et pooltel puudus abieluvaralepingu sõlmimisel tahe seltsingulepingu sõlmimiseks, sest avaldatud tahe välistas majanduslikus mõttes ühise vara väärtuse kestva loomise soovi.
46.Vaidluse lahendamiseks tuli tuvastada ka see, kas mingi aja jooksul peale abieluvaralepingu sõlmimist avaldasid pooled tahet seltsingulepingu sõlmimiseks. Kuna pooled väitsid, et XXX kinnistule elamu ehitamine algas 2003.a sügisel (hageja väide IV kd, tlk 45) või 2004.a kevadel (I kd, tlk 160 ja NN vande all antud seletused), siis oli abieluvaralepingu sõlmimise ajal XXX kinnistule elamu ehitus alanud/ettevalmistused tehtud. Hoolimata sellest sõlmiti abieluvaraleping. Seega oli XXX kinnistule elumaja ehitamise alguses poolte tahe, et XXX kinnistu ja sellele rajatud elamu jääb kostja lahusvaraks. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas ei nähtu mingil ajahetkel peale abieluvaralepingu sõlmimist poolte tahte muutus, st soov seltsingulepingu sõlmimiseks. Nii nagu abieluvaralepingu sõlmimise ajal ja vahetult sellele järgnevalt, toimus edaspidi XXX kinnistule elamu ehitamine. Maakohus leidis, et poolte pangakontode väljavõtted tõendavad poolte vahelisi laenusuhteid. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatut. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale laenu andmine ja kostja poolt tehtud tagasimaksed (täpsemalt esile toodud maakohtu otsuse p-s 49) viitavad sellele, et pooltel puudus laenulepingute sõlmimise ajal tahe ühise vara loomiseks. Peale XXX kinnistu müüki soetati YYY kinnistu kostja nimele. Mingeid tahteavaldusi, millest võiks teha järelduse, et YYY kinnistu ostmisel või sellele elumaja/hoonete ehitamisel poolte tahe võrreldes abieluvaralepingu sõlmimise ajaga muutus, esitatud ei ole. Käesolevas asjas tuleb arvestada ka sellega, et abielu ja abieluvaralepingu sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse § 7 ja § 14 lg-st 1 tulenevalt kohaldus abielu sõlmimisel poolte varalistele suhetele ühisvararežiim, mis nägi ette, et abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara, kui abieluvaralepinguga ei ole pooled määranud teisiti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui pooled ei soovinud abielus olles varalistele suhetele ühisvara režiimi, ei saa eeldada poolte tahet, et nende varalised suhted oleksid tihedamad, nagu see on seltsingulepingu korral, ja tulevikus varalise suhte lõpetamine viiks kaugemaleulatuvate tagajärgedeni, kui varaühisuse puhul abielu korral.
47.Hageja peamine seisukoht seltsingulepingu sõlmimise kohta põhineb sellel, et hageja soetas XXX kinnistu ning osales rahaliselt ning töise panusega kinnistule elamu ehitamises ning hiljem YYY kinnistule elamu ning teiste hoonete ehitamisel, kostja aga nõustus hageja panuste vastuvõtmisega ning oli hiljem nõus tasuma panuste eest hüvitist. Sisuliselt väidab hageja, et peale abielusuhete lõppu kostja kirjalikud ja suulised arutelud hagejale makstava hüvitise üle tõendavad seltsingulepingu sõlmimist. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited ei ole põhjendatud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et seltsingulepingu sõlmimiseks ei piisa üksnes sellest, kui mingil ajahetkel on kostja möönnud hageja poolt kulutuste kandmist kostja lahusvarasse. Tõendada tuli ka mõlema abielupoole tahe majanduslikult ühise vara väärtuse kestvaks loomiseks. See asjaolu jäi hageja poolt tõendamata.
48.Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis kohus ekslikult, et seltsingulepingu saab lugeda sõlmituks vaid siis, kui tuvastatakse poolte otsene tahteavaldus, sest käesolevas asjas saab seltsingulepingu tuvastada kaudsete tahteavalduste teel. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Tuvastades, kas hageja väide seltsingulepingu sõlmimise kohta on põhjendatud ja tõendatud, hindas maakohus asjas esitatud dokumentaalseid 12(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 tõendeid, poolte vande all antud seletusi ja tunnistajate ütlusi. Seega hindas maakohus hageja väite õigsust kontrollides ka seda, kas seltsingulepingu saab lugeda sõlmituks kaudsete tahteavalduste andmise teel.
49.Maakohus avaldas kohtuotsuses seisukoha (otsuse p 48), et pooltel ei saanud olla seltsingu kokkulepet 2003.aastast ning hageja ei ole tuginenud sellele, et pooled oleksid seltsingukokkuleppe sõlminud pärast 2004.a sõlmitud abieluvaralepingut. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kogu hageja positsioon ja õigusvaidlus põhineb väitel, et seltsingulepinguna kvalifitseerub poolte ühine tegevus peale abieluvaralepingu sõlmimist lahusvaraks muutunud XXX kinnistu ja selle müügist laekunu arvel YYY kinnistu ehituslikul parendamisel. Kuigi maakohus avaldas ekslikult seisukoha, et hageja ei tuginenud sellele, et pooled sõlmisid seltsingulepingu peale abieluvaralepingu sõlmimist, ei muuda see ringkonnakohtu arvates otsuse lõppjäreldust ebaõigeks, sest maakohus on tõendeid hinnates tuvastanud (mh otsuse ps 34), et seltsingulepingu sõlmimine ei leidnud tõendamist nii peale abieluvaralepingu sõlmimist ega ka peale YYY kinnistu omandamist ning sinna elamu/hoonete ehitamist.
50.Maakohus hindas otsuses ka seda, kas seltsingulepingu teine eeldus – hageja poolt seltsingusse antud oluline panus, leidis tõendamist. Maakohus leidis, et hageja pangakonto 2004, 2005 ja 2006 väljavõtetelt ei nähtu sellises ulatuses kulusid ehitustegevusele, millest saaks järeldada hageja olulist panust XXX ja hiljem YYY kinnistule ehitamisse Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Võrreldes hageja esile toodud kogumit ehituspoodides tehtud kulude kohta (II kd, tlk 95-96) nähtub ehituspoodidest pigem väiksemate ehitustarvikute ost, millega kinnistule elamu ehitamine võimalik ei ole. Lisaks on kostja esile toonud, et ehitusega samal ajal remontis hageja endale lahusvarana kuuluvaid kortereid (III kd, tlk 156). Seega ei ole hageja poolt ehituspoodides tehtud kulude seos XXX kinnistule maja ehitamisega veenvalt tõendatud.
51.Hageja väite kohaselt arveldati ehituse ajal palju sularahas, kuid kellele, millal ja mille eest tasumine toimus, seda hageja esile ei toonud. Alles ringkonnakohtus esitatud kohtukõne teesides on hageja esile toonud millal hageja ja kui suures summas sularaha välja võttis. Kuidas sularaha väljavõtmine seondub ehitamisega, seda hageja ikkagi esile ei toonud.
52.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei vaielnud maakohtus vastu sellele, et XXX kinnistule ehitati maja hageja poolt võetud laenudest, suvila ja garaaži müügist saadud varadest. Kostja väidete järgi jäi XXX kinnistule elamu ehitamise finantseerimine kostja kanda (III kd, tlk 164).
53.Hageja esitas oma varalise ja töise panuse tõendamiseks kostja kirjad ja audiofailid poolte kõneluste kohta. Maakohus leidis, et poolte e- kirjavahetus (I kd, tlk 51-54) ja kolmanda isiku juuresolekul kostja poolt antud kirjalik nõusolek (I kd, tlk 56) kinnistu ja laenujäägi jagamiseks, hageja dikteerimisel kirja pandud kuluarvestus (II kd, tlk 195) ning poolte vestluse audiofailid ei tõenda seltsingut, sest hagejapoolse vaimse ja füüsilise vägivalla tõttu oli kostja vara jagamise nõusolekute andmise ajal psüühiliselt äärmiselt kurnatud ega suutnud enam adekvaatselt tajuda tegelikku olukorda ja enda õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult tõendeid hinnates asunud seisukohale, et kostja poolt avaldatud nõusolekud vara jagamiseks võisid olla vähemalt osaliselt antud sundolukorras. Nimelt nähtub poolte ekirjavahetusest, et kostja on nõustunud sellega, et hageja emalt saadud 100 000 krooni tuleb arvestada vara jagamisel, kuigi maakohus tuvastas, et sellest rahast XXX 13(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 kinnistule hoonete ehitamiseks ei panustatud. Hageja ema kandis hagejale 13.04.2005 ja 14.04.2005 üle kokku 100 000 krooni maksete selgitusega „laenu tagastamine“. Hageja väitis, et see summa võeti XXX kinnistule maja ehitamiseks. Samas andis hageja vande all ütlusi, et sellest summast 54 000 krooni kandis hageja üle kostjale, kes kasutas seda raha endale MMM korteri ostmiseks. Seega olid hageja väide, mille kohaselt kasutati tema emalt saadud 100 000 krooni XXX kinnistule maja ehitamiseks, hageja hilisemalt antud ütlustega osaliselt vastuolus. Maakohus tuvastas, et 08.06.2005 kandis hageja 10 000 krooni Kinnisvarabüroole LVM, makse selgitusega „Pärnu, MMM korteri ostu osamaks“ ning 16.06.2005 kostja pangakontole 36 000 krooni selgitusega “laen“. Maakohus tuvastas, et peale hageja ema poolt hageja pangakontole kantud 100 000 krooni laekumist tegi hageja mitmeid tehinguid Ühispanga Likviidsusfondi osakutega, kandnud sellele järgnevalt erinevaid summasid oma tähtajalistele hoiustele. Seega leidis tõendamist, et hageja ema poolt antud laen 100 000 krooni ei saanud olla hageja väidetud panus seltsinguvarasse.
54.Kuigi ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega selles, et kogutud tõendite kohaselt ei ületa hageja töine panus üldisele arusaamale vastavat ja seadusest tulenevat abikaasa kohustust osaleda oma tööga ja varaga perekonna majandamises ja ülalpidamises, eelkõige ei saa pidada tavapäraseks elamu projekti joonestamist jmt, ei muuda see ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust sellest, et käesolevas asjas on jäänud hageja poolt tõendamata oluline panus XXX kinnistu ehitustegevusse. Selleks, et hageja saaks tõenda oma varalist ja töist panust, tulnuks esile tuua, millal ja mida ehitati, kes, millistest vahenditest ja kellele, kui palju tehtu eest tasus. Hageja neid asjaolusid esile toonud ei ole, mistõttu tema väide seltsingusse olulise panuse andmiseks jäi tõendamata. Kuna aga tahe seltsingulepingu sõlmimiseks jäi nagunii tõendamata, siis ei oleks hagi edukuseks piisanud ka hageja poolt olulise panuse andmise tõendamine XXX ja /või YYY kinnistule hoonete ehitamiseks.
55.Kui hageja nõudeid saab kvalifitseerida mitme õigusliku aluse järgi, peab kohus välja selgitama, kas hageja soovib tugineda oma nõude kõikidele või mõnele õiguslikule alusele või ta valib neist välja vaid ühe. Juhul, kui hageja on selgelt väljendanud, et ta ei soovi tugineda mõnele võimalikule alternatiivsele nõude alusele, ei saa kohus seda nõude alust hinnata. Maakohus küsis hagejalt seisukohta võimalike hagi õiguslike aluste suhtes. Hageja hagi alusena alternatiivseid asjaolusid esile ei toonud ning leidis, et PKS §-ide 27 lg 3 ja 37 või VÕS § 1042 järgi kvalifitseerimine võimalik ei ole (III kd, tlk 171), korrates seisukohta, et hagi põhineb seltsingul 07.09.2016 istungil. Seega loobus hageja selgesõnaliselt alternatiivsetest õiguslikest alustest. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja seisukoht ringkonnakohtu istungil, et maakohus oleks saanud hageja nõude kvalifitseerida mingil muul alusel (hageja välistas siiski nõude alusetu rikastumise alusel), kuna hageja esitas rahalise nõude.
56.Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja ka maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse, väites, et kohus jättis ebaõigesti hagejalt väljamõistetavate kulude suuruse kuni 5 000 euroni piiramata. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Sisuliselt leiab hageja, et maakohus oleks pidanud jaotama menetluskulud selliselt, et osad kostja menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna vaidluse algstaadiumis tõi õigusnormi väär kohaldamine ja hagi menetlemisest keeldumine kaasa kolmes kohtuastmes läbitud määruskaebusmenetluse. Ringkonnakohus osutab, et kostja ei ole menetluskulude nimekirjas nõudnud lepingulise esindaja kulude hüvitamist eelnimetatud määruskaebusmenetluses. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude osaliselt kostja 14(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 kanda jätmine, hoolimata sellest, et hagi jääb rahuldamata, saab toimuda vaid erandlike asjaolude olemasolul. Selliseid erandlikke asjaolusid hageja esile toonud ei ole.
57.Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Apellatsioonkaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul selliseid põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus hindas, et käesoleval juhul oli tegemist keskmiselt keerulisema menetlusega ning esindaja toimingud kostja esindamiseks olid vajalikud ja põhjendatud. Neid seisukohti ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
58.Hinnates kostja lepingulise esindaja teenuse osutamisele kulunud ajakulu võib ringkonnakohtu arvates ette heita ülemäärast ajakulu eelistungiteks valmistumisel ning teeside koostamisel. Kuna aga kostja taotluses menetluskulude hüvitamiseks oli tundide arv esitatud vähendatud kujul, siis ei anna eeltoodud seisukohad alust maakohtu otsuses toodud seisukohtade muutmiseks.
59.Kostja esitas taotluse 07.09.2017 istungi protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Protokolli parandamiste taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hagejate seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Menetluskulude jaotus
60.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
61.Ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja lepingulise esindaja kulud kokku 1 800 eurot, mis kujuneb järgmiselt: apellatsioonkaebusega tutvumine 1,5 tundi, konsultatsioonid 1 tund, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 7,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 4 tundi ja kohtuistungil esindamine 1 tund. Esindaja tunnihind on 120 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, arvestades lepingulise esindaja ajakulu, esitatud dokumentide sisu, mahtu ja tunnihinda, et kostja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Eelkõige peab ringkonnakohus ülepaisutatuks kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aega 4 tundi. Ringkonnakohus on seisukohal, et istungi ettevalmistamise mõistlikuks ajaks on 1 tund. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 12x120=1 440 eurot.
62.Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2017 määrusega jätkati hagejale menetlusabi andmist ja loeti ta TsMS § 184 lg 4 alusel vabastatuks riigilõivu summas 1075 euro tasumisest 15(16)
Tsiviilasi nr: 2-13-10906 apellatsioonkaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesoleval juhul jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, mistõttu tuleb analoogia korras juhinduda samast sättest. Seega tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 1075 eurot. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja, lg 9 järgi tuleb nõude tasumisega viivitamisel tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kaija Kaijanen Andres Suik kohtunik kohtunik kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.