Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-16464
Tsiviilasi
VD (surnud) hagi ES vastu varalise kahju 1336.80 euro hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.12.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ES apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
926.80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja VD (isikukood XXXXXXXXXXX, suri XX.XX.XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Leino Biin (üldõigusjärglased VV (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), KD (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) ja AD (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja/apellant ES (isikukood lepinguline esindaja Tatjana Kalin
Menetluse liik
XXXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.12.2016 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Mõista ES-lt välja riigituludesse apellatsioonimenetluse kulu 120 eurot. Hüvitis tuleb tasuda 15 päeva jooksul, arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb kohustatud isikul tasuda riigituludesse viivist kuni 120
euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.03.11.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu mittevaralise kahju 6000 euro ja varalise kahju 4000 euro hüvitamiseks. Maakohus jättis 26.11.2015 määrusega menetlusse võtmata hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. 28.12.2015 esitas hageja lõpliku nõude kostjalt 1336.80 euro saamiseks (t I kd lk 107-109).
2.Hagejale kuulub kinnistu Maardu linnas XXX. Kinnistul asub suvila. Hageja kinnistu külgneb ühes osas kostjale kuuluva kinnistuga XXXX. 04.07.2012 korraldusega väljastas Maardu Linnavalitsus kostjale ehitusloa üksikelamu rekonstrueerimiseks. 2013.a suvel ehitas kostja kinnistule hoone, mille üks külg asub hageja ja kostja kinnistu piiril. Ehitamise käigus kõrvaldas kostja osaliselt poolte kinnistuid eraldava hageja ehitatud piirdeaia. Samuti lõhkus kostja ehituse käigus hageja kinnistul asunud iluaia haljastuse. Kostja ei ole piirdeaeda taastanud ega iluaia lõhkumist kompenseerinud. Hageja taotles aia lõhkumise ja haljastuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Piirdeaia taastamise maksumuseks on 826.80 eurot (sh käibemaks). Haljastuse taastamise maksumuseks on 510 eurot (peenar suurusega 9x1,3m koos taimematerjaliga). Hageja ei lubanud piirdeaeda lõhkuda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ehitustööde käigus selgus, et hageja oli omavoliliselt paigaldanud kinnistuid eraldava piirdeaia kostja kinnistule. Kostja ei eitanud, et nihutas piirdeaia enda kinnistu piirini. Hageja oli sellest teadlik, kuivõrd enne ehitustöödega alustamist palus kostja hagejalt piirdeaia nihutamist kinnistute piirile. OÜ Geoplus teostas kostja tellimusel kinnistute täiendava mõõtmise asjassepuutuvas osas. Mõõtmise tulemusel selgus, et hageja oli paigaldanud oma piirdeaia 61cm sügavusele kostja kinnistule. Mõõtmisega seotud kulutused jäid kostja kanda ning ta ei ole nõudnud hagejalt nende jagamist. Kostja paigutas olemasoleva piirdeaia tugipostid ümber füüsiliselt hageja kinnistule minemata. Piirdeaed on paigutatud nüüd õigesse kohta. Kuna piirdeaed on naabrite ühisomandis, tuleb sellega kaasnevad kulutused kanda ühiselt. Kostja hageja kinnistut ei rikkunud. Kostja
kinnistul on käinud üksnes OÜ Geoplus esindaja, tehes vajalikke mõõtmisi ja selgitades samaaegselt hagejale, et piirdeaed asub 60cm võrra kostja kinnistul. Hageja kinnistul puudus haljastus. Ka juhul, kui eeldada hageja väite õigsust haljastuse olemasolust, paiknes see tegelikkuses kostja kinnistul. Esimese astme kohtu otsus
4.02.12.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja 926.80 eurot. Menetluskulud jäid 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu 138 eurot ja hagejalt kostjale 217 eurot ning määras, et hagejal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Hagejale kuulub kinnistu Maardu linnas XXX. Kinnistul asub suvila. Hageja kinnistu külgneb kostja kinnistuga XXXX. Kinnisasjad on teineteisest eraldatud piirdeaiaga. 2013.a suvel ehitas kostja enda kinnistule hoone, mille üks külg asub hageja ja kostja kinnistute piiril. Kohus luges eelneva tuvastatuks.
6.Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas poolte kinnistuid eraldav piirdeaed asus kostja kinnisasjal või mitte. Antud tsiviilasjas ei lahenda kohus piirivaidlust. Kohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõikele 1 ja §-le 439. Seega kohus poolte väiteid, mis puudutavad kinnistute vahelist piiri, ei hinnanud. Samuti jättis kohus vastavad tõendid tähelepanuta. Sellele vaatamata märkis kohus, et isegi kui piirdeaed ja lillepeenar asusid kostja kinnistul, tuleb tsiviilõigusi teostada selleks ettenähtud korras. Kostjal oli võimalik pöörduda õiguste kaitseks kohtusse, kui ta leidis, et piirdeaed ja haljastus asub tema kinnistul ja et hoiatusele vaatamata hageja neid ei kõrvaldanud. Kostjal ei olnud õigust omavoliliselt kõrvaldada ega lõhkuda hagejale kuuluvat vara.
7.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja lõhkus ehitustegevuse käigus piirdeaia ja haljastuse ning kas sellest tekkis hagejale kahju, mille kostja peab hüvitama. Hageja palus hüvitada kahju, tuginedes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt saaks hageja kahju hüvitamist nõuda lepingu alusel.
8.Hageja esitatud fotode põhjal tuvastas kohus, et enne kostja kinnistule hoone ehitamist eraldas poolte kinnistuid võrkaed, mille ees oli lillepeenar. Võrkaia ees maas on näha eterniitplaate, mis hageja selgitusel olid sinna asetatud umbrohu kaitseks. Võrkaed on kinnitatud postidele. Tuvastamist leidis, et ehitustegevuse käigus eemaldas kostja piirdeaia, aia ääres asunud eterniidi ja kaevas kraavi vahetult taimede ette. Fotodelt nähtub, et võrk on asetatud murule/taimedele, seda ei ole korrektselt ladustatud (nt rulli keeratud; t I kd lk 80-89). Ka on ehitustegevuse ajaks eemaldatud aiapostid (samas, lk 81). Kostja esitatud fotodega on tõendatud, et aiapostid asusid osaliselt valatud alusel (t I kd lk 155-156). Vaatluse käigus tuvastas kohus, et aiapostidel valatud alus puudub, postid on asetatud lihtsalt maasse. Peale ehitust on sama võrkaed tagasi paigutatud, kuid see on välja veninud (n-ö lokib). Seega võis kohtu hinnangul aed saada kahjustusi selle eemaldamisel, aiamaterjali (võrgu) mittekohasel hoiustamisel või ebaõigel tagasi paigaldamisel.
9.Hageja heitis kostjale ette, et ehitustegevuse käigus rikkus kostja ka hageja haljastuse – lillepeenra (9x1,3m). Fotodelt on näha, et peenral kasvab mitmeid lillesorte. Vaatluse käigus leidis tuvastamist, et osad lilled on ümber tõstetud uude peenrasse, samuti on osaliselt ümber tõstetud peenras olnud muld. Ka on n-ö vanas peenras taimi, mis ei ole hävinud, kuid mida ei ole ümber tõstetud. Samas on kohtule esitatud fotodega usutavaks muudetud, et ehitustegevuse käigus võis saada osa taimedest kahjustada. Kostja ei eitanud, et nihutas piirdeaeda. Seega vähemalt see osa taimedest, mis jäid piirdeaiast kostja poolele, võisid selle tegevuse käigus hävida. Ei ole eluliselt usutav, et kostja teostas kinnistute piiril ehitustöid hageja kinnistule sattumata. Hageja esitatud fotolt nähtub, et hageja kinnistule oli kuhjatud ehitusrämps (t I kd lk 81).
10.Õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse (VÕS §-d 1043 ja 1045), kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lõige 4). Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lõige 1) (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-05, punkt 23). Teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 jj järgi kahju hüvitama, kui tema tegu on põhjuslikus seoses kahjuga ja ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt.
11.Eelmärgitut arvestades on kostja vastutuse esmaseks eelduseks, et tema tegu oleks õigusvastane. Kuna ehitustegevuse tagajärjel rikuti hageja piirdeaeda ning lillepeenart ja lillepeenras olnud taimed osaliselt hävisid, on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 järgi eelduslikult õigusvastane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul ilmne, et kui jätta kostja tegu mõtteliselt kõrvale, ei oleks hageja aed ja lillepeenar saanud kahjustada ja osa taimi hävida. Selline kahju oli kostjale VÕS § 127 lõike 3 järgi ettenähtav ja põhjuslikus seoses ehitustegevusega. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud kahju – ta peab tegema kulutusi piirdeaia taastamiseks ja taimede asendamiseks. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks väita, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Piirdeaia võimalik ebaõige asukoht ei õigusta kostja kahjustavat tegevust hageja vara suhtes. Seega on tõendamist leidnud, et kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hagejal tekkinud kahju, mille kostja peab hüvitama.
12.Hageja taotles kahju hüvitamist summas 1336.80 eurot. Kohus leidis, et kostja peab hüvitama hagejale piirdeaia taastamise maksumuse 826.80 eurot. Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt on piirdeaia taastamise maksumus käibemaksuga 826.80 eurot (t I kd lk 113). Summa sisaldab aiamaterjali (võrk), aiaposte, kinnitusvahendeid, betooni ja paigaldust. Kostja ei ole tõendanud, et piirdeaia taastamise maksumus võiks olla väiksem. Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt on haljastuse taastamise maksumus 510 eurot (peenar suurusega 9x1,3 meetrit koos taimematerjaliga, t I kd lk 114). Kohtu hinnangul kuulub kahju selles osas hüvitamisele 100 euro ulatuses. Vaatluse käigus leidis tuvastamist, et hageja on osad lilled ümber tõstnud uude peenrasse, samuti on osaliselt uude peenrasse ümber tõstetud peenras olnud muld. Ka on n-ö vanas peenras taimi, mis ei ole hävinud, kuid mida ei ole ümber tõstetud ja mida saaks hageja sel moel säilitada. Ka ei ole kohtule eluliselt usutav, et 9x1,3 m peenrasse mahtus lisaks muudele erinevatele suvelilledele kasvama väidetavalt hävinud 200 tulpi, 30 nartsissi ja 8 pojengi. Lillepeenra hävinud osa ei ole nii suur, et seal võiks kasvada sedavõrd suur kogus erinevaid taimi ja lilli. Kuna hageja on peenras olnud mulla kasutanud uue peenra rajamiseks, samuti on uude peenrasse
tõstetud vanu taimi, siis maksimaalselt saab olla hävinud taimi 100 euro väärtuses, millise summa peab kostja hagejale hüvitama.
13.Kuna kohus rahuldas hagi 69% ulatuses, jäävad TsMS § 163 lõike 1 järgi hageja menetluskulud kostja kanda 69% ulatuses ja kostja menetluskulud hageja kanda 31% ulatuses.
14.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 200 eurot, millest tuleb kostjal hüvitada, arvestades hagi rahuldamise ulatust, 138 eurot. Hagejale on antud 26.11.2015 määrusega riigi õigusabi korras esindaja. Riigi õigusabi on antud kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eesti Advokatuur määras tema esindajaks v/adv Leino Biini. Kooskõlas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lõikega 6 ja § 21 lõikega 3 määras kohus riigi õigusabi tasuks 312 eurot (sh käibemaks). Kostjal tuleb, arvestades hagi rahuldamise ulatust, hüvitada RÕS § 27 lõike 1 punkti 1 järgi hageja õigusabikuludest 69% ehk 215.28 eurot. Ülejäänud õigusabikulud summas 96.72 eurot tuleb hüvitada hagejal. Kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Kohus viitas ka TsMS § 179 lõigetele 7 ja 9.
15.Kostja menetluskuluks on taotluse kohaselt kulud õigusabile 700 eurot. Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele kokku 7h, millest tsiviilasja materjaliga tutvumisele, analüüsile ja vastuse koostamisele 2h 30min, täiendava seisukoha esitamisele ja kliendikonsultatsioonile 30min, 19.04.2016 menetlusdokumentide uurimisele, istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele kokku 2h, paikvaatlusel osalemisele 1h ja täiendava kostja selgituse koostamisele 1h. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tund. Kohus leidis, et kostja esindaja kirjeldatud toimingud vastavad toimiku materjalile ja toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. 7h kulutamist kirjeldatud õigusabitoimingutele ei pidanud kohus ülemääraseks. Esindaja on oma töös olnud efektiivne. Kuna kostja menetluskulud jäid hageja kanda 31% ulatuses, tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskuluna 217 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lõike 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldas taotluse. Apellatsioonkaebus
16.02.01.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja ei nõustu maakohtuga, et vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas kinnistuid eraldav piirdeaed asus kostja kinnisasjal või mitte. Hageja oli kostjaga kooskõlastamata paigaldanud kinnistuid eraldava piirdeaia kostja kinnistule. Vaatamata sellele teostas kostja kõik ehitustööd füüsiliselt hageja kinnistule minemata. Seega andis maakohus asjaoludele vale hinnangu.
18.Maakohus kohaldas ja tõlgendas vääralt VÕS § 127 lõikeid 1 ja 4, § 128 ning § 1045 lõike 1 punkti 5. Kuna kõik ehitustööd ja piirdeaia tugipostide ümberpaigutamine olid teostatud ainult kostja kinnistul hageja kinnistule minemata, ei saanud hagejal kostja tegevuse tõttu kahju tekkida. Hageja kinnistu osal (sealpool, kus kostja hakkas ehitama garaaži) iluaed (taimed) puudus (st, et peale tavalise muru hagejal midagi ei
kasvanud). Samuti on kostja piirdeaia taastanud oma kulul selliselt, nagu see oli enne ehitust vastavalt geodeesia andmetele. Senini on kostja maast 14cm hageja kasutuses. Hageja ei tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel ega kahju suurust.
19.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ning hindas vääralt ja ühekülgselt tõendeid. Hageja ei ole tõendanud, millal kahju tekkis ega kahju suurust. Samuti, et kostja õigusvastane tegevus toimus hageja kinnistu piires. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja esitatud fotod ja hinnapakkumine tõendavad kahju olemasolu ja suurust. Tekib küsimus, millal on fotod tehtud. Kuigi hageja arvab, et kahju tekkis 2013.a suvel, on hinnapakkumine tehtud 2015.a. Samuti on hinnapakkumisel arvestatud aia pikkuseks 15m. Kohtu järeldused on tehtud ainult hageja esitatud tõendite alusel, kostja tõendid ja seisukohad on jäetud tähelepanuta. Hageja ei ilmunud 18.05.2016 paikvaatlusele ja kohtu järeldused tuginevad tema sugulaste seletusel. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Kolleegium tuvastas, et maakohus kohaldas asja lahendades osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus sellega osaliselt menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu.
22.Kolleegium lähtub asja lahendamisel esmalt apellatsioonimenetluses vaidlustamata elulistest asjaoludest, et hagejale ja kostjale kuuluvad naaberkinnistud, mis olid eraldatud hageja püstitatud võrkaiaga ja et ehitustegevuse käigus tõstis kostja võrkaia ümber, nihutades seda hageja kinnistu poole. Hageja nõuab aia ümbertõstmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja väidab, et tal oli õigus aeda ümber tõsta, kuna hageja oli aia rajanud mitte kinnistute piirile, vaid 61cm võrra kostja kinnistule.
23.Kolleegium nõustub maakohtuga, et piirdeaia võimalik ebaõige asukoht ei õigusta kostja kahjustavat tegevust hageja vara suhtes. Samas ei nõustu kolleegium maakohtuga, et tõendamist leidnud eluliste asjaolude alusel saaks hageja kahju hüvitamise nõude aluseks olla üldised kahju hüvitamise sätted (VÕS § 1043 ja § 1045). Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas on tõendatud kostja omavoli hagejalt maatüki, mis jäi endise aia ja nihutatud aia vahelisele alale, valduse äravõtmisel AÕS § 40 lõike 2 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine ja sel viisil saadud valdus on omavoliline. Sama sätte lõike 1 kohaselt on valdus, s.o tegelik võim asja üle (AÕS § 32), seadusega kaitstud omavoli vastu. AÕS § 40 lõike 2 kohaselt käsitletakse omavolina igasugust tegevust valduse äravõtmisel, kui see toimub valdaja nõusolekuta ja kui selleks ei olnud seaduslikku alust. Seejuures kaitseb nimetatud säte valdust kui sellist sõltumata sellest, kas valdajal on valdamiseks õiguslik alus või mitte. Seaduse eesmärgiks on välistada isiku valdusest asjade äravõtmise lubamine vastu selle isiku tahtmist ja seda isegi juhul, kui äravõtjal võib olla asja suhtes suurem õigus kui valdajal. Tsiviliseeritud ühiskonnas lahendatakse sellised vaidlused kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus ja valdus määratakse jõustunud kohtulahendiga. Kuigi kostja on maakohtus toonud esile, et hageja pidi
olema teadlik piirdeaia nihutamise kavatsusest (01.02.2016 vastus punkt 3; t I kd lk 152), ei ole tõendatud, et hageja oleks selliseks tegevuseks nõusoleku andnud. Ka ei ole poolte poolt kohtu ette toodud asjaoludest võimalik järeldada kostjal konkreetse maatüki valduse äravõtmiseks 2013.a suvel õigusliku aluse (nt omaabi, hädakaitse, hädaseisund, üürileandja pandiõiguse teostamine vmt) olemasolu.
24.Eeltoodust tulenevalt saab kostja vastutuse aluseks olla AÕS § 84 lõige 2, milline erinormina reguleerib omavolilise valdaja vastutust (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-183-09, punkt 11). Nimetatud sätte kohaselt vastutab isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, v.a kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. Seega ei sõltu kostja vastutus tema süüst, vaid ta vabaneb vastutusest vaid juhul, kui suudab tõendada, et hageja poolt esiletoodud asjade hävimine või nende väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses edasi. Selliseid asjaolusid käesolevas vaidluses esile ei ole toodud.
25.Kolleegium on seisukohal, et põhjusliku seose ja kahju suuruse tuvastamisel lähtus maakohus poolte esitatud väidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite kogumist, mis ei anna alust teistsugustele järeldustele asumiseks. Maakohus lähtus asjakohaselt VÕS §-st 127. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS § 230 lõike 1 kohaselt on pooled hagimenetluses kohustatud tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tsiviilkohtumenetluses kasutatavate tõendite liigid on sätestatud TsMS §-s 229.
26.Hageja tõi hagiavalduses esile, et tema kahju koosneb lõhutud aia asemel uue aia ehitamise kuludest ja hävinenud taimede väärtusest. Väidete tõendamiseks esitas ta fotod lõhutud (osaliselt lamandunud võrguga) aiast (t I kd lk 80-89), hinnapakkumise uue aia paigaldamiseks (samas lk 113) ja hinnapakkumise uue peenra koos taimestikuga ehitamiseks (samas lk 115). Lisaks esitas ta fotod aiast enne lõhkumist (t I kd lk 190, 191). Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta võttis üles hageja paigaldatud võrkaia ja tõstis 61cm sügavusele hageja kinnistu poole. Aia teise kohta tõstmise tõendamiseks esitas kostja fotod (t I kd lk 155-157), millelt nähtub vähemalt osaliselt rikutud aiavõrk (vt t I kd lk 157). Tegelikus olukorras kohapeal veendus maakohus 18.05.2016 vaatlusel, kus tuvastas piirdeaia kahjustamise ja vähemalt osaliselt rikutud peenra (protokoll t I kd lk 180). Kostja ei esitanud maakohtus omapoolset soodsamat hinnapakkumist samaväärse aia püstitamiseks või ümbertõstetud aia parandamiseks, millega oleks olnud võimalik lükata ümber hageja tõend võrkaiaga seotud kahju suuruse kohta. Asjaolu, et hageja hinnapakkumine oli võetud 2a peale aia kahjustamist, ei muuda tõendit ebausutavaks. Kostja ei esitanud ka tõendeid väite kohta, et ümbertõstmisel aed kahjustada ei saanudki. Samuti ei tõstatanud ta maakohtus küsimust hageja esitatud fotode tegemise aja ega kahjustatud (ümbertõstetud) aia pikkuse kohta. Alles apellatsioonkaebuses vastavate konkreetsete vastuväidete esitamine on hilinenud ja kolleegium nendega arvestada ei saa (TsMS § 652 lõiked 3 ja 4). Kostja vastuväiteid lõhutud peenra ja kaotsiläinud taimede kohta võttis maakohus arvesse ja vähendas VÕS § 127 lõike 6 alusel selles osas hagetavat
summat. Põhjendatud ei ole kaebuse väide, et maakohus võttis otsuse tegemisel arvesse hageja sugulaste poolt vaatlusel antud seletusi, kuid kostja seletused jättis tähelepanuta. Otsusest nähtub, et maakohus lähtus vaatlusel kogetust kaalutlusotsuse tegemisel lõhutud peenraga seonduva kahjuhüvitise suuruse hindamisel, kuid ei nõustunud hageja sugulase poolt esiletoodud arvudega hävinud lillede hulga kohta ega viidanud selle isiku seletusele kui tõendile. Vaatluse protokollist nähtub, et seal osalesid mõlemalt poolt sugulased (hageja tütar, kostja abikaasa). Pooled ise maakohtumenetluses vande all seletusi ei andnud ega esitanud sellise tõendi kogumiseks ka taotlusi.
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Vastustajale oli maakohtu poolt antud 26.11.2015 määrusega riigi õigusabi korras esindaja, kelle volitused kehtisid edasi apellatsiooniastme ka peale esindatava surma (TsMS § 225 lõige 3). Riigi õigusabi oli antud kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eesti Advokatuur määras tema esindajaks v/adv Leino Biini. Kooskõlas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lõikega 6 ja § 21 lõikega 3 määras kohus eraldi määrusega riigi õigusabi tasuks apellatsioonimenetluses 120 eurot (sh käibemaks). Apellandil tuleb nimetatud summa riigile hüvitada RÕS § 27 lõike 1 punkti 1 ja TsMS § 179 lõike 1 järgi. Kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates ja tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 179 lõiked 7 ja 9). Vastustajal (tema üldõigusjärglastel) muud menetluskulud apellatsiooniastmes puuduvad.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.