Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kuivõrd enne ehitustöödega alustamist palus kostja hagejalt piirdeaia nihutamist kinnistute piirile. OÜ Xxxx teostas kostja tellimusel kinnistute täiendava mõõtmise asjassepuutuvas osas, mille tulemusel selgus, et hageja on paigutanud piirdeaia 61 sentimeetri sügavusele kostja kinnistule. Mõõtmisega seotud kulutused on jäänud kostja kanda ning ta ei ole nõudnud hagejalt nende jagamist. Kostja paigutas olemasoleva piirdeaia (tugipostid) füüsiliselt hageja kinnistule minemata ja piirdeaed on paigutatud oma õigesse kohta. Kuna piirdeaed on kinnistu naabrite ühisomandis, tuleb sellega kaasnevad kulutused kanda ühiselt. Kostja ei ole hageja kinnistut rikkunud. Piirdeaia ümberpaigutamiseks ei ole kasutatud hageja kinnisasja. Kostja kinnistul on käinud üksnes OÜ Xxxx esindaja, tehes vajalikke mõõtmisi ja selgitades samaaegselt hagejale, et piirdeaed asub 60cm võrra kostja kinnistu sügavusel. Hageja kinnistul puudus haljastus. Ka juhul, kui eeldada hageja väite õigsust haljastuse olemasolust, paiknes see tegelikkuses kostja kinnistul. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi osaliselt. Hagejale kuulub kinnistu Maardus, Uus-Muuga pst 21. Kinnistul asub suvila. Hageja kinnistu külgneb ühes osas kostjale kuuluva kinnistuga Xxxx. Kinnisasjad on teineteisest eraldatud piirdeaiaga. 04.07.2012 korraldusega nr 239 väljastas Maardu Linnavalitsus kostjale ehitusloa nr xxxx üksikelamu rekonstrueerimiseks Xxxx . Ehitusloa alusel ehitas kostja 2013 suvel enda kinnistule hoone, mille üks külg asub hageja ja kostja kinnistu piiril. Kohus loeb eelneva tuvastatuks. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas poolte kinnistuid eraldav piirdeaed asus kostja kinnisasjal või mitte. Antud tsiviilasjas ei lahenda kohus piirivaidlust. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega kohus poolte väiteid, mis puudutavad kinnistute vahelist piiri, ei hinda, samuti jätab kohus vastavad tõendid tähelepanuta. Sellele vaatamata märgib kohus, et isegi kui piirdeaed ja lillepeenar asusid kostja kinnistul, siis oma tsiviilõigusi tuleb teostada selleks ettenähtud korras. Kostjal oli võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kui ta leidis, et piirdeaed ja haljastus asub kostja kinnistul ja hoiatusele vaatamata ei ole hageja neid kõrvaldanud. Kostjal ei ole õigus omavoliliselt kõrvaldada ega lõhkuda hagejale kuuluvat vara. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on ehitustegevuse käigus lõhkunud piirdeaia ja haljastuse, kas sellest on tekkinud hagejale kahju, mille kostja peab hüvitama. Hageja palub hüvitada kahju, tuginedes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätetele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt saaks hageja kahju hüvitamist nõuda lepingu alusel. Hageja esitatud fotode põhjal tuvastas kohus, et enne kostja kinnistule hoone ehitamist eraldas poolte kinnistuid võrkaed, mille ees oli lillepeenar. Võrkaia ees maas on näha eterniitplaate, mis hageja selgitusel on sinna asetatud umbrohu kaitseks. Võrkaed on kinnitatud postidele. Tuvastamist leidis, et ehitustegevuse käigus eemaldas kostja piirdeaia, aia ääres asunud eterniidi ja kaevas kraavi vahetult taimede ette. Fotodelt nähtub, et võrk on asetatud murule/taimedele, seda pole korrektselt ladustatud (nt rulli keeratud) (t.lk 80-89). Ka on ehitustegevuse ajaks eemaldatud aiapostid (t.lk 81). Kostja esitatud fotodega on tõendatud, et aiapostid asusid osaliselt valatud alusel (t.lk 155-156). Vaatluse käigus tuvastas kohus, et aiapostidel valatud alus puudub, postid on asetatud lihtsalt maasse. Peale ehitust on sama võrkaed tagasi paigutatud, kuid see on välja veninud (nö lokib). Seega võis kohtu hinnangul aed saada kahjustusi selle eemaldamisel, aiamaterjali (võrgu) mittekohasel hoiustamisel või ebaõigel tagasi paigaldamisel.

Hageja heidab kostjale ette, et ehitustegevuse käigus rikkus kostja ka hageja haljastuse – lillepeenra (9x1,3m). Kohtule esitatud fotodelt on näha, et peenral kasvab mitmeid lillesorte. Vaatluse käigus leidis tuvastamist, et osad lilled on ümber tõstetud uude peenrasse, samuti on osaliselt uude peenrasse ümber tõstetud peenras olnud muld. Ka on nö vanas peenras taimi, mis ei ole hävinud, kuid mida ei ole ümber tõstetud. Samas on kohtule esitatud fotodega usutavaks muudetud, et ehitustegevuse käigus võis saada osa taimedest kahjustada. Kostja ei eita, et nihutas piirdeaeda. Seega vähemalt see osa taimedest, mis jäid piirdeaias kostja poolele, võis selle tegevuse käigus hävida. Ei ole eluliselt usutav, et kostja teostas kinnistute piiril eitustöid hageja kinnistule sattumata. Hageja esitatud fotolt nähtub, et hageja kinnistule on kuhjatud ehitusrämps (t.lk 81). Õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse (VÕS §-d 1043 ja 1045), kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1) (vt nt Riigikohtu 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 23). Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 jj järgi kahju hüvitama, kui tema tegu on põhjuslikus seoses kahjuga ja ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt. Eelmärgitut arvestades on kostja vastutuse esmaseks eelduseks see, et kostja tegu oleks õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on isiku tegu eelduslikult õigusvastane, kui selle tagajärjel rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust. Kuna ehitustegevuse tagajärjel rikuti hageja piirdeaeda ning lillepeenart ja lillepeenras olnud taimed osaliselt hävisid, on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi eelduslikult õigusvastane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul ilmne, et kui jätta kostja tegu mõtteliselt kõrvale, ei oleks hageja aed ja lillepeenar saanud kahjustada ja osa taimi hävida. Selline kahju oli kostjale VÕS § 127 lg 3 järgi ettenähtav ja põhjuslikus seoses kostja ehitustegevusega. Kostja tegevuse tõttu on hagejal tekkinud kahju - ta peab tegema kulutusi piirdeaia taastamiseks ja taimede asendamiseks. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks väita, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Piirdeaia võimalik ebaõige asukoht, ei õigusta kostja kahjustavat tegevust hageja vara suhtes. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hagejal tekkinud kahju, mille kostja peab hüvitama. Hageja taotleb kahju hüvitamist summas 1336,80 eurot. Kohus leiab, et kostja peab hüvitama hagejale piirdeaia taastamise maksumuse 826,80 eurot. Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt on piirdeaia taastamise maksumus on koos käibemaksuga 826,80 eurot (t.lk 113). Summa sisaldab aiamaterjali (võrk), aiaposte, kinnitusvahendeid, betooni ja paigaldust. Kostja ei ole tõendanud, et piirdeaia taastamise maksumus võiks olla väiksem. Hageja esitatud hinnapakkumise kohasel on haljastuse taastamise maksumus 510 eurot (peenar suurusega 9x1,3 meetrit koos taimematerjaliga, t.lk 114). Kohtu hinnangul kuulub kahju selles osas hüvitamisele 100 euro ulatuses. Vaatluse käigus leidis tuvastamist, et hageja on osad lilled ümber tõstnud uude peenrasse, samuti on osaliselt uude peenrasse ümber tõstetud peenras olnud muld. Ka on nö vanas peenras taimi, mis ei ole hävinud, kuid mida ei ole ümber tõstetud ja mida saaks hageja sel moel säilitada. Ka ei ole kohtule eluliselt usutav, et 9 x1,3 m peenrasse mahtus lisaks muudele erinevatele suvelilledele kasvama väidetavalt hävinud 200 tulpi, 30 nartsissi ja 8 pojengi. Lillepeenra hävinud osa ei ole nii suur, et seal võiks kasvada sedavõrd suur kogus erinevaid taimi ja lilli. Kuna hageja on peenras olnud mulla kasutanud uue peenra rajamiseks, samuti on uude peenrasse tõstetud vanu taimi, siis maksimaalselt saab olla hävinud taimi 100 euro väärtuses, millise summa peab kostja hagejale hüvitama.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi 69% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 69% ulatuses ja kostja menetluskulud hageja kanda 31% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 200 eurot, millest tuleb kostjal hüvitada, arvestades hagi rahuldamise ulatust, summa 138 eurot. Hagejale on antud tsiviilasjas nr 2-15-16464 26.11.2015 määrusega riigi õigusabi korras esindaja. Riigi õigusabi on antud kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Eesti Advokatuur määras tema esindajaks vandeadvokaat Leino Biini. Kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses RÕS § 23 lg 1 kohaselt. 17.11.2016 esitas vandeadvokaat Leino Biin kohtule taotluse riigi õigusabi eest tasu väljamõistmiseks summas 260 eurot + km, kokku 312 eurot. Taotluse kohaselt on kulutanud määratud esindaja antud tsiviilasja menetlusega kokku 6,5 tundi, mis seisnes tsiviilasja materjaliga, sh kostja vastustega ja tõenditega tutvumises, probleemi analüüsis, kodukülastuses, et selgitada välja õiguskaitse võimalus, hageja täiendavate tõenditega tutvumises, hagi tervikteksti koostamises, 20.04.2016 istungil osalemises, 18.05.2016 paikvaatlusel osalemises, kostja 15.06.2016 ja 23.09.2016 menetlusdokumendiga tutvumises, hageja 03.10.2016 menetlusdokumendi koostamises. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 järgi on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 22 lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lg 3 kohaselt, riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta. Justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 on kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“. Määrus jõustus 01.08.2016, kuid määrusega ei ole lahendatud küsimust, millistest normidest peab selleks hetkeks lahendamata riigi õigusabi asjades menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma. Riigikohtu üldkogu 26. aprill 2016 otsuse nr 3-2-1-40-15 p 67 kohaselt, tuleb kuni põhiseaduse nõuetele vastava regulatsiooni kehtestamiseni kulud, mis kuulunuks hüvitamisele nende punktide järgi, kindlaks määrata RÕS alusel, kohaldades vajadusel analoogiat.

Vastavalt RÕS § 22 lg 7 lausele 1, riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Maakohus leiab, et hageja esindaja poolt kirjeldatud toimingud vastavad toimikumaterjalile ja toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. 6,5 tunni kulutamist kirjeldatud õigusabitoimingutele ei pea kohus ülemääraseks. Esindaja on oma töös olnud efektiivne. Kooskõlas RÕS § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 312 eurot, summa sisaldab käibemaksu. RÕS § 24 lg 1 lause 1 järgi kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur. RÕS § 26 lg 1 kohaselt, isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise otsuse või määruse saadab kohus valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt, riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kostjal tuleb, arvestades hagi rahuldamise ulatust, hüvitada hageja õigusabikuludest 69% ehk 215,28 eurot. Ülejäänud õigusabikulud summas 96,72 eurot tuleb hüvitada hagejal. Kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul tsiviilasjas nr 2-15-16464 kohtulahendi jõustumisest arvates. RÕS § 26 lg 3 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lahendi täitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole otsust täitnud lahendis märgitud tähtajaks. TsMS § 179 lg 7 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kostja menetluskulud Kostja menetluskuluks on taotluse kohaselt kulud õigusabile summas 700 eurot. Kostja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele kokku 7 tundi, millest tsiviilasja materjaliga tutvumisele, analüüsile ja vastuse koostamisele 2 tundi ja 30 minutit, täiendava seisukoha esitamisele ja kliendikonsultatsioonile 30 minutit, 19.04.2016 menetlusdokumentide uurimisele, istungiks ettevalmistumisele ja sellel osalemisele kokku 2 tundi, paikvaatlusel osalemisele 1 tund ja täiendava kostja selgituse koostamisele 1 tund. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot tund. Maakohus leiab, et kostja esindaja poolt kirjeldatud toimingud vastavad toimikumaterjalile ja toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. 7 tunni kulutamist kirjeldatud õigusabitoimingutele ei pea kohus ülemääraseks. Esindaja on oma töös olnud efektiivne. Kuna

kostja menetluskulud jäävad hageja kanda 31% ulatuses, tuleb hagejal hüvitada kostja menetluskuluna 217 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.