1.AS Kohtla-Järve Soojus hagi A K vastu jätta rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Hageja nõue
1.Hageja esitas 24. septembril 2007.a. Viru Maakohtusse hagi kostja vastu soojusenergia võlgnevuse 1535 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata temale kuuluvas korteris asukohaga Kohtla-Järve linn xxx tarbitud soojusenergia eest perioodil oktoober 2002 kuni mai 2004. Soojusenergia arvestus ja laekumine on kajastatud hagile lisatud arvestuses. Hageja on saatnud kostjale igakuiselt arved, milles on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.08.2007 on kostja hagejale võlgu 1535 krooni. Tulenevalt korteriomandi seaduse § 13 kohaselt palub hageja kohtul võlgnevuse kostjalt välja mõista (tl 1-7). II Kostja vastus 1(4)
3.Kostja oma 15. oktoobril 2007.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 13) hagi õigeks ei võtnud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostjal oleks võlgnevus hagejale. Võlgnevuse arvestus on tehtud AS Eesti Energia, mitte hageja poolt. Kostja leiab, et hageja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel aegunud ning palub jätta hagi rahuldamata.
III Hagiavalduse täpsustus
4.09.11.2007.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses (tl 16-17) hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Hageja selgitas, et kuna hageja kasutab AS Eesti Energia programmi, on arvestuse koondtabeli koostajaks AS Eesti Energia, kuid arve esitajaks ja teenuse osutajaks on siiski AS Kohtla-Järve Soojus. Hageja saatis kostjale iga kuu arve, milles on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja leiab, et nõue pole aegunud, kuna kostja rikkus oma kohustust tahtlikult.
IV Kohtuistung 25. märtsil 2008
5.Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud hagiavalduse ja kirjalike seisukohtade juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja esindaja selgitas, et kostja majas mõõdeti tarbitud soojust ühe soojusmõõturiga, mille andmetega on tõendatud võlgnevuse tekkimise perioodil majja tarnitud soojusenergia kogus. Soojuskulude arvestamise aluseks olid mõõturi näidud, Energiaturu Inspektsiooni poolt kinnitatud hind ja elamu korterite suurused. Kostja korteris olid radiaatorid välja lõigatud, mistõttu Kohtla-Järve Linnavolikogu 11.11.1998 määruse nr 44 alusel arvestati kostjale soojuskulu 15 % korteri üldpinnast. Hageja ja kostja vahel lepingut ei olnud sõlmitud, hagejal oli leping sõlmitud majavalitseja OÜ-ga Kohtla Elamu. Hageja nõue ei ole esitatud lepingu alusel. Hageja ei teadnud korteri omaniku vahetumisest, mistõttu arved esitati endise omaniku N K nimele. Hageja palus hagi rahuldada.
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja seletuse kohaselt on tal korteris gaasiküte ja ta oli teadlik volikogu 1998.a määrusest. Et määrusega ettenähtud 15 % määra vaidlustada, oleks ta pidanud tellima ekspertiisi. Kostja läks sel eesmärgil hageja juurde, kuid talle öeldi, et Ida-Virumaal sellist ekspertiisi teostavaid firmasid ei ole. Hageja saatis arved korteri endise omaniku N K nimele. Kuna arved ei olnud kostjale adresseeritud, hävitas kostja arved ära. Kostjale pole selge, mille alusel nõue on esitatud. Arvetel on nõude alused erinevad. Ühe arve kohaselt leping puudub, teisel juhul tuleneb Kohtla Elamu ja hageja vahel sõlmitud lepingust.. Kostja andmetel on korteris kaugkütte jääkväärtus 4,7 %.
V Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära kohtuistungil hageja esindaja ja kostja seletused, leiab, et antud asjas tuleb kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata.
8.Hageja tugineb oma nõudes korteriomandiseaduse §-le 13, mille kohaselt omanik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused.
9.Kohus tuvastas, et kostja on korteriomandi, asukohaga Kohtla-Järve linn xxx, omanik alates 06.08.2002.a. Korteriomandi reaalosa suuruseks on 51,2 m2 (tl 6). Hageja on saatnud alates 07.11.2002.a. kuni 03.06.2004.a. arveid aadressil xxx N K nimele (tl 18-31). Arvetel on kostja köetava pinna suuruseks märgitud 7,68 m2.
10.Hageja väitel tuleneb arvetel märgitud köetava pinna suuruse arvestus Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusest 11.11.1998.a. nr 44. Nimetatud määruse punkti 11 kohaselt oli 2(4)
ümberehitatud kütte ja sooja-veevarustusega korteri omanik kohustatud maksma hoone valdajale üldkasutatavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojatorustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15% keskmisest 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest.
11.01.07.2003.a. jõustus Kaugkütteseadus, mille § 5 kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Paragrahv 5 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires.
12.Kooskõlas Kaugkütteseaduse §-ga 5 kehtestas Kohtla-Järve linnavolikogu määruse nr 44 asendanud määruse nr 88 (jõustus 27.12.2004.a.) § 2.1. Kohtla-Järve kaugküttepiirkonnaks linna administratiivpiiridesse jääv maa-ala Järve (v.a. Käva asum) ja Ahtme linnaosa. Määruse nr 88 § 9.1. kohaselt on majasisesest võrgust eraldunud ja alternatiivküttele korteri üleviinud korteriomanik, kelle korter on varustatud soojusega kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad), kohustatud maksma tarvitatud soojuse eest üldjuhul kuni 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, sõltumata korteri asukohast elamus. Konkreetse protsendimäära kindlaksmääramiseks on litsentseeritud firma või spetsialisti poolt tehtud ja tarbijapaigaldise omanikuga, valdaja või valitsejaga kooskõlastatud arvestused. Vastava nõude mittetäitmisel on omaniku või tarbijapaigaldise valdajal õigus nõuda kaudsete kulude tasumist 15% ulatuses. Kui tarbijapaigaldise omanik või valdaja kahtleb temale kooskõlastamiseks esitatud arvestuste õigsuses, võib tarbijapaigaldise omanik või valdaja tellida muult pädevalt isikult uued arvestused ja esitada need tarbitud soojuse koguste jaotamiseks korteriomanike vahel.
13.Eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve linnas on kaugküttesüsteemiga hõlmatud elamus ka alternatiivküttele üleläinud korteriomanik kohustatud tasuma soojusenergia eest, seda nn.kaudse soojuse eest 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, välja arvatud kui ta ei ole kooskõlastanud soojusfirmaga litsentseeritud firma või spetsialisti poolt koostatud arvestusi selle kohta, et ta kaudse kütmise puhul tarbib keskküttesoojust üldnormist väiksemal määral või üldse ei tarbi. Kostja pole vastavat kooskõlastatud arvestust kohtule esitanud, mistõttu kohus peab kostja vastuväidet kaudse kütte puhul 4,7 % kasutamise kohta mittetõendatuks.
14.Eeltoodule vaatamata kohus leiab, et hagi tuleb jätta aegumise kohaldamise tõttu täielikult rahuldamata. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007 tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata.
15.Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud ning kostja palub kohtul aegumist kohaldada. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest ja vastavalt sama paragrahvi lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
16.Hageja poolt nõude alusena esitatud arvetest ajaliselt viimase arve (nr 450275 03.06.2004.a.) maksetähtpäevaks on märgitud 25.06.2004.a. (tl 31) mistõttu tehingust tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega arvesse võttes (TsÜS § 146 lg 1) tulnuks hagi esitada hiljemalt 25.06.2007.a. Hageja esitas hagi 24.09.2007.a., so pärast nimetatud tähtaega.
3(4)
17.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna kostja on kohustust tahtlikult rikkunud ning kostja kohustus tuleneb seadusest ning seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 (kümme) aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
18.Kohus selle seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 10 ptk 2 jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine).
19.Kohus leiab, et kuigi hageja nõue võib mingil määral tuleneda ka seadusest (KOS § 13), on selle puhul eeskätt tegemist tehingust tuleneva nõudega. Hageja on ka ise märkinud, et kohustus kütta elamut xxx tuleneb elamu haldaja ja hageja vahel sõlmitud lepingust (tl 16). Viide nimetatud lepingule nr 2833 on ka hageja poolt kostja aadressil saadetud arvetel (tl 18-31), mis kinnitab hageja poolt soojusenergia tarnimise kohustuse tehinglikku iseloomu.
20.Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks arvete tasumise kohustust rikkunud tahtlikult, mis võimaldaks rakendada tehingust tuleneva nõude puhul 10-aastast aegumise tähtaega (TsÜS § 146 lg 4). VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus võlasuhte täitmisel õigusvastase tagajärje soovimine. Kohus leiab, et õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusest ei saa rääkida siis, kui isikul on oma teo õigusvastasuse suhtes kahtlusi. Kostja selgituse kohaselt ei ole ta arveid tasunud, kuna need ei olnud esitatud mitte tema, vaid korteri endise omaniku N K nimele. Lisaks sellele juhib kohus tähelepanu, et kostja võlgnevus N K nimele esitatud arvetest ühemõtteliselt ei nähtu. Hageja arvestuste kohaselt on kostjale väljastatud arveid summas 1535 krooni, mis on jäänud tasumata, kuid N K nimele esitatud arvete kohaselt kuulus seisuga 03.06.2004.a. tasumisele 3700,88 krooni (tl 31). Lisaks sellele on kostja vaidlustanud korteri suhtes kaudse kütmise puhul 15 % määra rakendamise. Seega kostja seisukohtade kohaselt jättis ta arved tasumata eeskätt seetõttu, et tema arvates tal vastavat kohustust ei lasunud, mistõttu kohustuste tahtlikust rikkumisest tema puhul ei ole põhjust rääkida.
21.Kohus selgitab, et aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki. Mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisvaide esitamisel jääda rahuldamata.
22.Eeltoodu alusel kohaldab kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jätab hagi rahuldamata.
VI Menetluskulud
23.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
Viktor Brügel Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.