Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-10271
Tsiviilasi
AZ hagi VK vastu võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. augusti 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
11 689,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): AZ (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja (apellant): VK (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Keelduda VK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kaebuse elektroonilise esitamise tõttu pole vaja seda tagastada. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda, kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
toimus
muudatus
kanti
äriregistrisse
hageja hakkas laenu väljaandmisega viivitama. novembris 2015 kandis hageja kostja arvele 500 eurot ja detsembris 2015 veel 100 eurot; jaanuaris 2016 teatas hageja, et on nõus väljastama ainult 8 000 eurot. Kuna kostja oli juba 600 eurot kätte saanud, leppisid pooled kokku, et kontole laekub veel 7 400 eurot. Hageja soovis intressi väljastatud summalt 0,1% päevas; kostja allkirjastas võlatunnistuse, kuid raha ei ole kostja kontole laekunud. Kostja ootas raha laekumist kuni 2017. aasta jaanuari lõpuni, siis sai aru, et koostööd ei tule. Koostöö lõpetamiseks tegi kostja hagejale ettepaneku välja osta kostjale kuuluv osa firmast, hageja sellega nõustus. Sularaha ei ole kostja hagejalt saanud.
2 (4)
laenulepingu olemasolu ega seda, et võlatunnistuses tunnustanud võlga ei ole või et see on lõppenud.
3 (4)
jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kostja väidetele. Ringkonnakohus koostas kostjale sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.