lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-10271/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-10271/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1330
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-10271

Tsiviilasi

AZ hagi VK vastu võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. augusti 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VK apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

11 689,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): AZ (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja (apellant): VK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

Keelduda VK apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kaebuse elektroonilise esitamise tõttu pole vaja seda tagastada. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda, kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.AZ (hageja) esitas 5. juulil 2016 Harju Maakohtule hagi VK (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnevus koosneb põhivõlast 8 180 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 523,52 eurot ning hagi esitamisest edasiulatuvast viivisest 0,1% päevas. Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:  kostja allkirjastas 4. jaanuaril 2016 võlatunnistuse (edaspidi „võlatunnistus“), milles tunnistab hageja ees 8 180 eurost võlgnevust;  kostja kohustus võla tagastama kolme kuu jooksul võrdsete osamaksetena (2 726 eurot kuus) hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks perioodil 2. veebruarist kuni 1. maini 2016. Mitteõigeaegse võlgnevuse tagastamise korral kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest;  kostja ei ole võlgnevuse tagastamiseks teinud ühtegi makset.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:  kostja alustas uut tegevust, mis on seotud finantskonsultatsioonidega ja finantsturgudega. Hagejaga sai kostja tuttavaks 2015. aasta veebruaris EM kaudu. Kostja tegi mõlemale oma äriideest presentatsiooni ja küsis neilt laenu 10 000 eurot. Hageja oli nõus, aga soovis garantiid. Lepiti kokku, et hageja ja EM saavad müügi tulemusena firma kaasomanikeks;  notariaalne tehing septembris 2015;

toimus

24.juunil 2015,

muudatus

kanti

äriregistrisse

 hageja hakkas laenu väljaandmisega viivitama. novembris 2015 kandis hageja kostja arvele 500 eurot ja detsembris 2015 veel 100 eurot;  jaanuaris 2016 teatas hageja, et on nõus väljastama ainult 8 000 eurot. Kuna kostja oli juba 600 eurot kätte saanud, leppisid pooled kokku, et kontole laekub veel 7 400 eurot. Hageja soovis intressi väljastatud summalt 0,1% päevas;  kostja allkirjastas võlatunnistuse, kuid raha ei ole kostja kontole laekunud. Kostja ootas raha laekumist kuni 2017. aasta jaanuari lõpuni, siis sai aru, et koostööd ei tule. Koostöö lõpetamiseks tegi kostja hagejale ettepaneku välja osta kostjale kuuluv osa firmast, hageja sellega nõustus. Sularaha ei ole kostja hagejalt saanud.

MAAKOHTU OTSUS

3.Harju Maakohus rahuldas 16. augusti 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 8 703,52 eurot (põhivõlg 8 180 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 523,52 eurot) ning viivise põhinõudelt 0,1% päevas alates 6. juulist 2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks hagejale hüvitatava summa. Maakohus leidis, et arvestades hageja esitatud dokumendi sõnastust ja vormi on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Dokumendile on alla kirjutanud 4. jaanuaril 2016 vaid kostja. Hageja allkiri puudub. Seega on tegemist ühepoolse tehinguga. Kuivõrd laenuleping on kahepoolne tehing, millele peavad alla kirjutama nii laenuandja kui laenusaaja, puudub alus lugeda dokumenti laenulepinguks. Kostja on kirjutanud ja allkirjastanud hageja ees võetud kohustuse maksta hagejale 8 180 eurot perioodil 1. veebruar kuni 1. mai 2016. Kostja allkirjastatud võlatunnistust ei saa tõlgendada kellegi teise kui kostja kohustusena hageja ees. Kostja ei ole millegagi tõendanud poolte vahel

2 (4)

laenulepingu olemasolu ega seda, et võlatunnistuses tunnustanud võlga ei ole või et see on lõppenud.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Kostja esitas vaidlustatud otsuse peale 15. septembril 2017 apellatsioonkaebuse (pealkirjastatud määruskaebusena), milles palub kohtuotsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja jääb selle juurde, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping, mida hageja ei täitnud. Kostja on saanud hagejalt ainult 600 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1 tulenevalt on laenuleping vähemalt kahepoolne tehing, st laenuandja kohustus on anda laenusaajale laen üle ja võimaldada laenusaajal laenu objektiks olevat vara kokkulepitud aja jooksul kasutada ning laenusaajal on kohustus laenuandjale laen kokkulepitud ajaks ja tingimustel tagastada. Võlatunnistuses on väljendatud kostja ühepoolne tahteavaldus, mida ei saa käsitleda laenulepinguna, kuna hageja ei ole nimetatud dokumendis endale ühtegi kohtustust võtnud. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja tahteks oli anda deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ja tulemuseks ei saa olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine. Kostja ei ole kaebuses ka osundanud, milliste maakohtule esitatud tõendite põhjal oleks maakohus saanud teha järelduse, et pooled sõlmisid laenulepingu. Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu 6. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21, ja selles viidatud 24. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-121-06, p 15; samuti aga hiljutisest praktikast nt 24. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10316, p 20 teine lõik). Maakohus on õigesti sedastanud, et kostja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud, st ei tõendanud, et võlatunnistusest nähtuvat võlga ei ole. Kostja kontoväljavõte teatavate summade laekumise kohta ei tõenda, et kostjal ei olnud niisugust kohustust, mille täitmiseks ta võlatunnistuse koostas ja allkirjastas. Hagejal ei ole kohustust esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse dokumendi. Võlatunnistuse sõlmimisega on kostja kinnitanud temal isiklikult lasuva kohustuse suurust ning siduvat kohustust hageja ees. Võlatunnistusest nähtub kostja kohustus, sh selle suurus ja täitmise tähtaeg piisava selgusega ning maakohus on need õigesti tuvastanud. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud ja kostjalt hageja kasuks välja mõistnud võlatunnistusest tulenev põhivõla 8 180 eurot ja viivise 0,1% päevas. Viivise arvutust kostja ei vaidlusta.
7.Ringkonnakohus hindas kõiki kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega,

3 (4)

jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kostja väidetele. Ringkonnakohus koostas kostjale sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.

8.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud kostja kanda, kuna hagi rahuldati. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
9.TsMS § 638 lg 10 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud. Käesolevas asjas esitas kostja kaebuse elektrooniliselt, mistõttu ei ole seda vaja tagastada. See ei mõjuta eelviidatud tagajärje saabumist.
10.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja