Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt 8703,52 euro suuruse võlgnevuse ja viivise väljamõistmist. Võlgnevus koosneb põhivõlast 8180 eurot ja 05.07.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivistest 523,52 eurot ning TsMS § 367 alusel taotleb hageja edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlatunnistuses sätestatud määras (0,1% päevas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda: riigilõiv 600 eurot, esindajatasu 180 eurot; ning kohustada kostjat maksma menetluskuludelt viivist. Hagiavalduse kohaselt kostja allkirjastas 04.01.2016 võlatunnistuse, milles tunnistab hageja eest 8180 eurost võlgnevust, mille kostja kohustus tagastama 3 kuu jooksul võrdsete osamaksetena 2726 eurot kuus hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks perioodil 02.02.2016-01.05.2016. Mitteõigeaegse võlgnevuse tagastamise korral kohustus kostja tasuma hagejale viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole võlgnevuse tagastamiseks teinud ühtegi makset. Nõude tõendamiseks esitas hageja kostja poolt antud võlatunnistuse (lk 9, tõlge lk 10). Hageja selgitas, et võlatunnistus kajastab mitte laenu vaid kostja poolt tekitatud kahju. Kahju tekitas kostja börsil väärtpaberitehingutega – kostja ületas etteantud (kokkulepitud) tingimuste reegleid ja piire. Väärtpaberitehinguid tegi kostja xxxxOÜ alt. Tehinguid tegi kostja hagejalt kui füüsiliselt isikult saadud rahaga. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Kostja kirjutas võlatunnistuse alla. Kostja alustas uut tegevust, mis on seotud finantskonsultatsioonidega ja finantsturgudega. Hagejaga sai kostja tuttavaks 2015 veebruaris. Kostja tegi hagejale ja poolte tutvustajale xxxx oma äriideest presentatsiooni. Mõlemad olid kostja ideest väga huvitatud, kostja küsis nendelt laenu 10 000 eurot. Hageja oli nõus, aga soovis garantiid. Lepiti kokku, et hageja ja xxxx saavad müügi tulemusena hageja firma kaasomanikeks. Notariaalne tehing toimus 24.06.2015, muudatus kanti äriregistrisse septembris 2015. Peale seda jäi kostja ootama kokkulepitud laenu. Hageja hakkas laenu väljaandmisega viivitama, lõpuks sai kostja raha oma arvele aga oodatust vähem. Novembris kandis hageja kostja arvele 500 eurot. Hageja küsis kostjalt ülejäänud summa kohta, hageja vastas, et laen väljastatakse osade kaupa, tervet summat praegu pole. Kostja nõustus sellega. Pooled alustasid koostööd, kostja samal ajal konsulteeris hagejat ja xxxx finantsküsimutes ja esitas neile oma analüüsi finantsturgudest. Detsembris 2015 kandis hageja kostja kontole veel 100 eurot. Jaanuari 2016 kokkusaamisel teatas hageja, et on nõus väljastama ainult 8000 eurot. Kuna kostja oli juba 600 eurot kätte saanud, leppisid pooled kokku, et kontole laekub veel 7400 eurot aga hageja soovib intressi väljastatud summalt 0,1% 600lt eurolt kolme kasutatud kuu eest, kokku 180 eurot. Hageja soovis võlakirja, kostja selle väljastas. Raha ei ole kostja kontole laekunud. Kostja ootas raha laekumist kuni 2017 jaanuari lõpuni, siis sai aru, et koostööd ei tule. Ka sai kostja teada, et hageja tööpartner Xxxxon karistatud rahapesu eest. Kostja otsustas, et enam hagejaga tööd ei tee. Koostöö lõpetamiseks tegi kostja hagejale ettepaneku välja osta kostjale kuuluv osa firmast, hageja sellega nõustus. Sularaha ei ole kostja hagejalt saanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Arvestades hageja poolt esitatud hagiavaldust ja seisukohtu kohtuistungil, tõendit ning kostja poolt esitatud vastust hagile ja kohtuistungil esitatud seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.

Vaidlus puudub selle, et kostja allkirjastas dokumendi, mida hageja peab võlatunnistuseks ja kostja laenulepinguks (lk 9, tõlge lk 10). Arvestades dokumendi sõnastust ja vormi on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mitte laenulepinguga. Dokumendis kohustub kostja tagastama hagejale 8180 eurot 3 kuu jooksul (01.02.2016 kuni 01.05.2016) võrdsete osamaksetena 2726 eurot iga kuu 15.kuupäevaks. Juhul kui ei tagasta õigeaegselt kohustub kostja tasuma 0,1% viivist päevast. Dokumendile on alla kirjutanud 04.02.2016 vaid kostja. Hageja allkiri puudub. Seega on tegemist ühepoolse tehinguga. Kuivõrd laenuleping on kahepoolne tehing, millele peavad alla kirjutama nii laenuandja kui laenusaaja, puudub alus lugeda dokumenti laenulepinguks nagu väidab kostja. Kostja on kirjutanud ja allkirjastanud hageja ees võetud kohustuse maksta hagejale 8180 eurot perioodil 01.02.2016-01.05.2016. Kostja poolt allkirjastatud võlatunnistust ei saa tõlgendada kellegi teise kui kostja kohustusena hageja ees. Kostja ei ole millegagi tõendanud poolte vahel laenulepingu olemasolu. Võlatunnistuse eesmärgiks ja tulemuseks ei saa olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (Riigikohtu otsus asjas 3-2-1-25-15, p 13). Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on eeskätt tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt võlatunnistuses tunnustanud võlga ei ole või et see on lõppenud. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ning jätab seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § alusel määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hageja menetluskulud hageja kasuks kostjalt välja. Menetluskulud Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 29.05.2017 ning taotleb menetluskuludena välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 600 eurot ning õigusabikulud 810 eurot. Hageja esindamiseks on erinevatel aegadel kaks esindajat teinud järgmised toimingud: - Materjalidega tutvumine, analüüs, konsultatsioonid - ajakulu 2h; - Hagiavalduse koostamine – ajakulu 2h; - 25.08.2016 seisukoha koostamine – 4 h; - Hageja esindamine 25.05.2017 kohtuistungil – ajakulu 1h. Kokku on ajakulu 9h, tunnihind 90 eurot koos käibemaksuga, hageja ei ole käibemaksukohuslane ja kõik märgitud kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2-16-10271. Hageja taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise menetluskuludelt otsuse jõustumisets kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 30.05.2017 esitas kostja vastuväited hageja menetluskuludele. Kostja arvates ei ole menetluskulud 1410 euro ulatuses täielikult põhjendatud. Kuna hagiavaldus ei ole menetluslikult keeruline dokument ning see on sisuliselt 1,5 lk pikk, millele lisandub resolutsioon (mh puudub vajadus nõude tõendamiseks ja selleks tarviline tõendite kogumiseks), on kostja hinnanul põhjendatud hagiavalduse koostamise ajakulu 1 tund ja 30 minutit. 25.08.2016 koostatud seisukoha koostamise põhjendatud kuluks võiks olla 2 tundi. Kokku on hageja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 4,5 tundi, millele lisandub riigilõiv 600 eurot. Hageja põhjendatud menetluskuluks on kokku 1005 eurot koos käibemaksuga (sh riigilõiv 600 eurot). Kohus kostja vastuväidetega hageja menetluskulude suurusele täies ulatuses ei nõustu. Vaidluse all on hageja õigusabikulud. Kohus ei nõustu kostjaga sellest, et arvestades hagiavalduse pikkust, võiks selle koostamise ajakulu olla vaid 1,5 tundi. Kohtu arvates kulub eelduslikult lühema menetlusdokumendi koostamiseks rohkem aega kui pika ja laialivalguva dokumendi

koostamiseks. Lühema dokumendi koostamine eeldab dokumenti kirjapandavate seisukohtade põhjalikumat läbimõtlemist ja analüüsimist. Kohus loeb hagiavalduse ja 25.08.2016 seisukoha koostamiseks kulutatud aja põhjendatuks 6 tunni ulatuses. See aeg sisaldab ka materjalidega tutvumist ja analüüsimist ja konsultatsioone (eelduslikult hageja ja tema esindaja konsultatsioonid). Seega vähendab kohus ajakulu 2 tunni võrra. Istungi ajaks kulunud aeg vastab protokollile ja seda ei ole kostja vaidlustanud. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 600 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1230 eurot (7x90+600).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.