Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kui

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tegutseb R. N. füüsilisest isikust ettevõtjana ja on registreeritud äriregistris FIE-na S talu ärinimetuse all, reg.kood xxxxxxxx. 04.01.2005.a. sõlmisid x AS ja R. N. lepingu nr.xxxxx-xx, mille kohaselt x AS kohustus müüma S talule teraviljakombaini C (edaspidi kombain) müügihinnaga 2 450 000 krooni koos käibemaksuga. Lepingu p.2.1. kohaselt pidi kauba kvaliteet vastama valmistaja tehase poolt ettenähtud tehnilistele tingimustele. 29.03.2005.a. sõlmisid AS N ja S talu (esindaja R. N. ) liisingulepingu nr.xxxxxxxx, mille kohaselt S talu liisib eespoolnimetatud x AS-i poolt müüdud kombaini. 21.07.2005.a. koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel annab x AS S talule üle kombaini C. Üleandmise ja vastuvõtmise aktiga koos anti üle ka kombaini garantiitingimused, hooldusraamat ja muud dokumendid. 21.07.2005.a. sõlmisid S talu ja x AS tehnilise teenindamise lepingu nr.A-xxxxx-xxx, mille p.4.1 kohaselt andis teenindaja seadmele garantii pikkusega 12 kuud. Lepingu p.4.3 kohaselt teenindaja teostab seadme kõik tehnilised hooldused, mis on ekspluatatsiooni juhendi järgi vajalik teostada hooldusspetsialisti poolt. 21.07.2005.a. toimetati x AS volitatud esindaja M S poolt kombain S tallu, kus pärast dokumentidele allakirjutamist selgus, et kohaletoimetatud ja üleantud kombain ei vasta üleandmisdokumentatsioonile, st. kohale oli toodud vale kombain. Kuna selgus, et S talu poolt ostetud kombain oli viidud teise tallu V maakonnas, siis lepiti kokku, et kombainid vahetatakse ümber. 26.07.2005.a. anti õige kombain S talule üle. Kombaini üleandmisel selgus, et üleantud kombain oli töötanud 8 tundi. Vastavalt tehnilisele juhendile tuleb kombainile teha peale 10 tunnist töötamist rattapoltide pingutus. R. N. küsis müüja esindajalt, kas ja mil viisil on korraldatud rattapoltide pingutamine peale 10 tunnist töötamist. X AS esindaja teatas, et kombain vastab ekspluatatsiooni nõuetele ja peale 10 tunnist töötamist ei ole vajalik tellida kohale tehnilise hoole teostajat rattapoltide täiendavaks pingutamiseks. Tehniline hool on ettenähtud, kui kombain on töötanud 100 tundi. 15.08.2005.a. alustas S talu kombainer A. A. viljalõikust. 16.augustil 2005.a. enne töötamise algust teostas ta kombainil rattapoltide visuaalse kontrolli ning kontrollis rattapoltide pingutust kombainiga kaasas oleva veljevõtmega. Samal päeval peale koristustööde lõpetamist, sõites kombainiga põllult ära, tuli kombainil alt ära parempoolne esiratas, mille tõttu tuli teostada kombaini põhjalik remont. Kombaini remonttööd teostas X AS ajavahemikul 17.august 2005.a.-26.august 2005.a..Vastavalt kostja ja hageja kokkuleppele andis kostja 19.augustil 2005.a. S talule asenduskombaini, mis töötas talu põldudel kuni 22.augustini 2005.a. Asenduskombaini kasutamise eest pidi hageja kostjale tasuma arve 92205 alusel 70 037.10 krooni. 09.09.2005.a. esitas X AS S talule arve nr.xxxxx kombaini remonttööde kohta summas 215 591 krooni. Kuna ratta äratuleku põhjused polnud selged, tasus S talu tasaarvelduskokkuleppe alusel esitatud arve. E AS hüvitas tekkinud kahjust 164 489.87 krooni. Seega on kombaini rikkega tekkinud S talule kahju summas 51 101.13 krooni. Lisaks tasus hageja 2005.a. augustikuu eest ehk aja eest, mil ta ei saanud kombaini kasutada, kombaini liisingmakseid summas 43 993.42 krooni. Seega on hageja saanud kombaini rikke tagajärjel otsest materiaalset kahju summas 165 131.65 krooni.

Hageja esindaja avaldab, et kombaini rikkes ja tekkinud kahjus on süüdi otseselt müüja (masina tehniline teenindaja) X AS. Esindaja seletab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud tehnilise teenindamise lepingu p.4.1 kohaselt annab tehniline teenindaja seadmele 12 kuulise garantii; p.4.2 kohaselt vahetab ta välja garantii ajal seadme ekspluatatsioonis käigus ilmnenud defektiga detailid ja kõrvaldab ilmnenud puudused, lepingu p.4.3 kohaselt teostab seadme kõik tehnilised hooldused, mis on ekspluatatsiooni juhendi järgi vajalik teostada hooldusspetsialisti poolt. Rattapoltide pingutamine kuulub vaieldamatult teostamisele tehnilise hoole käigus. Kuna müüja esindaja avaldas, et kombain vastab tehniliselt esitatud nõuetele, müüja ei ole mitte kunagi teostanud kombaini rattapoltide pingutuse kontrolli peale 10 töötunni möödumist, esimene tehniline hool – rattapoltide pingutus tuleb teostada, kui kombain on töötanud 100 töötundi, seega võttis müüja endale vastutuse ja andis garantii, et kombaini rattaid ei ole vajalik ettenähtud korras pingutada, mitte enne kui kombain on töötanud 100 töötundi. Hageja esindaja leiab, et kuna kombaini ratta poldid tulid lahti juba teisel tööpäeval, siis kombainil ei olnud neid omadusi, mida ostja eeldas ja müüja esindaja ostjale kinnitas. Sellega võttis müüja endale riski võimalike kahjude osas, mis võivad tekkida kombainiga töötamisel enne 100 töötunni möödumist. Vastuväitena kostja esindaja poolt avaldatule, et ratta poldid tulid lahti seetõttu, et kombainer ei pingutanud neid pärast 10 töötunni möödumist, avaldab hageja esindaja, et kombaini ratas ei saanud alt ära tulla kombaineri poolt rattapoltide mittenõuetekohasest pingutamisest, kuna kaasasoleva rattavõtmega pingutades ei ole võimalik kontrollida, kas poldid said pingutatud vastavalt nõuetele. Kui eeldada, et kombaineri poolt rattapoltide pingutamine kuulub kombaineri ülesannete hulka, tekib õigustatud küsimus, miks on ettenähtud kombaini rattapoltide pingutuse kontroll tehnilise hoole korras. Eeltoodust tulenevalt võib teha ainult ühe järelduse, et rattapoltide pingutuse kontrolli on võimalik teostada ainult spetsiaalsete töövahenditega tehnilise hoole käigus. Hageja esindaja märgib, et hageja eeldas 8 töötundi töötanud kombaini vastu võttes, et kostja on pingutanud rataste mutrid etteantud pöördemomendiga 8 töötunni järel ning arvas õigustatult, et järgmine rattamutrite pingutamine etteantud pöördemomendiga on vajalik pärast esimese 100 töötunni möödumist. Kõike eeltoodut arvestades leiab hageja esindaja, et hagejale tekkinud kahjus on otseselt süüdi müüja (kombaini tehniline hooldaja) X AS, süü seisneb müüja poolt ostjale kasutamiseks mittevastava kauba üleandmises, kaubal ei olnud neid omadusi, mida hageja eeldas ja mida kostja esindaja hagejale kinnitas. Hageja esindaja märgib, et hagejal oli tahe omandada kostjalt kvaliteetne kombain, millega on võimalik häireteta koristada vilja saja esimese töötunni vältel. Antud juhul ei olnud üleantud kombainil omadusi, mis võimaldaks ostjal häireteta koristada vähemalt ühe hooaja teraviljasaagi (VÕS §217 lg.1). VÕS §221 lg.1 p.2 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Antud juhul oli müüja teadlik asjaolust, et kombain oli üleandmise momendiks töötanud 8 töötundi. Müüja oleks pidanud ostjat teavitama vajadusest teostada tehnilise hoole korras kombaini rattapoltide pingutuse kontroll peale kombaini kahe tunni töötamist ostja juures. Müüja ei hoiatanud ostjat sellest tulenevate võimalike tagajärgede eest. Peale 16 tunnist kombainiga töötamist tekkis kombainil rike, mille tõttu kombain vajas põhjalikku remonti. Seega ei olnud kombainil kokkulepitud omadusi. Kuna müüja

andis kombainile garantiitähtajaks 1 aasta ja kombaini rike tekkis enne 1 aastase tähtaja möödumist, siis peab remondikulud kandma müüja (VÕS §230). Kõike eeltoodut arvestades palub hageja esindaja hagi rahuldada ning välja mõista kostjalt kahju summas 165 131.65 krooni. Kuigi hagejal on õigus VÕS §94 ja §113 lg.1 alusel nõuda viivist, loobub hageja heast tahtest tulenevalt seadusest tulenevate viiviste nõudest. Hageja esindaja palub panna kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja – X AS esindaja hagi ei tunnista ning peab seda terves ulatuses põhjendamatuks. Kostja esindaja on seisukohal, et kombainiga toimunud õnnetusjuhtumi, ratta lahtituleku, põhjustas hagejapoolne hooletus. Kostja käitumises puudub õigusvastases kui vastutuse alus. Kostja esindaja märgib, et hageja ja kostja vahel puudub vaidlus selles, et õnnetusjuhtumi põhjuseks oli kombaini rattapoltide ebapiisav kinnitus, mille tulemusena tuli kombaini 24-ndal töötunnil kombaini ratas alt ära, põhjustades sellega kombainile kahju. Kostja esindaja märgib, et kombaini kasutusjuhendit nähtub, et kombaini rattapoltide pingutamine toimub pärast esimest 10 töötundi, pärast 100 töötundi ja vajadusel. Kostja on seisukohal, et ainsaks isikuks, kes teab või peab teadma nii kombaini 10. ja 100. töötunni saabumist, kui ka rattapoltide pingutamise vajaduse saabumist, on hageja. Kostjal on absoluutselt võimatu teada, millal ja kui palju kostjalt kombaini ostnud isik oma kombaini kasutab – iga kombaini ostja peab ise jälgima oma kombaini korrasolekut ja kui ilmnevad asjaolud, mille puhul on vajalik teostada tehnohooldustöid, siis peab kombaini omanik ise võtma vastu otsuse, kas ta teostab need tööd ise või esitab tööde teostamiseks tellimuse kostjale. Hageja ei esitanud kostjale tellimust rattapoltide pingutamiseks ei 10 töötunni möödudes ega ka siis, kui rattapoltide pingutamiseks tekkis reaalne vajadus. Kostja esindaja märgib, et täiesti põhjendamatu on hageja seisukoht, mille kohaselt eeldas hageja, et kuna kostja ei teavitanud hagejat, et kombaini ratta mutreid tuleb ilmtingimata pingutada vastavalt juhendile peale kahe tunni töötamist, siis eeldas hageja, et kombainiga on võimalik häireteta töötada vähemalt 100 töötundi. Kostja esindaja märgib, et vaidlusalust kombaini ei andnud hagejale üle kostja vaid isik, kellega hageja poolt ostetud kombain läks ekslikult vahetusse. Mõlemad kombainid olid vahetuse hetkeks töötanud kaheksa töötundi. Kostja esindajat kombainide vahetuse juures ei viibinud. Hageja eeldus, et kui 8-ndal töötunnil olid rattapoldid pingutatud, siis polnud vaja polte pingutada enne 100-nda töötunni saabumist, on täielikult põhjendamatu. Kostja rõhutab veelkord, et rattapoltide pingutamine vaidlusalusel kombainil pidi toimuma vastavalt kasutusjuhendile vajaduse tekkimisel. Seega asub kostja esindaja seisukohale, et hageja tuginedes oma alusetutele eeldustele ei täitnud kombaini kasutusjuhendist tulenevaid nõudeid, mistõttu tekkiski olukord, kus kombaini ratas tuli alt ära ja hagejale tekkis kahju. Kahju tekkimise põhjuseks sai ainuüksi olla hageja tegevusetus ja oma hoolsuskohustuse mittejärgimine. Kostja tegevuse ja kahju vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Vastuväitena hageja esindaja poolt avaldatule, märgib kostja esindaja, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kombainiga kaasasoleva rattavõtmega oleks kombainer rattapolte pingutanud. Esindaja märgib, et kombainiga kaasas olev rattavõti võimaldab tavapärasel kasutamisel kombaini valdajal kombaini rattamutreid pingutada ülemäärast jõudu rakendamata nii, et kombaini oleks võimalik ohutult kasutada, olenemata, kas pingutamisel on täpselt saavutatud pöördemoment 700 nm või on saavutatav pöördemoment nimetatud määrast mingis ulatuses kõikuv. Seega

tuleb hageja väited, mille kohaselt kombaini rattapoltide pingutamine vajalikul määral ei olnud võimalik, jätta tähelepanuta. Kostja esindaja avaldab, et hageja ja kostja vahel on vaidlus selles, kellel oli kohustus teostada kombaini osas tehnohooldust. Hageja ei ole kordagi esitanud põhistatud väidet, mille kohaselt ei oleks kombain vastanud pooltevahelise lepingu tingimustele. Asjaolu, et hageja poolse rattapoltide mittepingutamise tõttu tuli kombaini ratas ära, ei tähenda, et kombain poleks vastanud pooltevahelise müügilepingu tingimustele. Kostja esindaja avaldab, et hageja ei võtnud kahju ärahoidmiseks midagi ette. Kui hageja seisukohalt oleks rattamutrite pingutamist pidanud teostama kostja, on arusaamatu, miks jätkas hageja kombaini kasutamist, hoolimata rattamutrite pingutamata jätmisest. Hageja selline käitumine on vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Seega on eeltoodust tulenevalt kombainiga toimunud õnnetusjuhtum otsuses põhjuslikus seoses hageja hooletu käitumisega ehk kombaini rattamutrite pingutamata jätmisega selleks vajaduse tekkimisel. Seega põhjustas hageja väidetava kahju ise. Lisaks märgib kostja esindaja, et hageja nõue kombaini liisingumaksetena tasutud 43 993.42 krooni hüvitamiseks on alusetu. Kostja märgib, et nimetatud nõue on alusetu ka seetõttu, et liisingulepingu puhul ei ole tegemist rendilepinguga, mille puhul võiks olla mõeldav rendiobjekti mittekasutamise korral rendileandjalt tasutud rendimaksete tagasi nõudmine. Liising on oma sisult järelmaksuga müügileping ning liisingumaksete tasumisel väheneb liisinguobjekti väljaostuhind. Seetõttu on hageja nõue selles osas täiesti põhjendamatu. Kõike eeltoodut arvestades palub kostja esindaja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et R. N. hagi X AS vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja nõudeks on kostja poolt hagejale ostu-müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Asja materjalidega /tl.10/ on tõendatud, et 04.01.2005.a. sõlmiti poolte vahel kokkulepe (leping) nr.xxx-xx, mille kohaselt kohustus X AS müüma S talule teraviljakombaini C müügihinnaga 2 450 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhtel (ostumüügi) põhinev kohustus, mistõttu tuleb käesoleva asja lahendamisel kohaldada „Võlaõigusseaduse“ (VÕS) (RT 60/02-374) sätteid. 29.03.2005.a. sõlmisid AS N ja S talu (esindaja R. N. ) liisingulepingu nr.xxxxxxxx, mille kohaselt S talu liisib eespoolnimetatud X AS-i poolt müüdud kombaini. 21.07.2005.a. sõlmisid S talu ja X AS tehnilise teenindamise lepingu nr.A-xxxxx-xxx, mille p.4.1 kohaselt annab teenindaja seadmele garantii pikkusega 12 kuud. Lepingu p.4.3 kohaselt teenindaja teostab seadme kõik tehnilised hooldused, mis on ekspluatatsiooni juhendi järgi vajalik teostada hooldusspetsialisti poolt. Materiaalõiguslik regulatsioon

Pooltel on vaidlus selle üle, kas müügilepingu ese, s.o. kombain C, vastas müügilepingu tingimustele. Müüja oluliseks kohustuseks on anda asi üle poolte poolt kindlaksmääratud seisundis. VÕS §218 lg.1 järgi on just asja lepingutingimustele mittevastavus aluseks müüja võimalikule vastutusele. Seega on asja lahendamisel esmane küsimus, kas müüja on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes üle lepingutingimustele mittevastava asja. Tuvastades müüjapoolse müügilepingu rikkumise, tuleb lahendada küsimus, kas müüja vastutab lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise eest. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §217 lg.1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg.1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. VÕS §217 lg.2 p.1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Poolte vahel 04.01.2005.a. sõlmitud kokkuleppe p.2.1 kohaselt peab kauba kvaliteet vastama valmistaja tehase poolt ettenähtud tehnilistele tingimustele /tl.10/. 21.juulil 2005.a. koostatud üleandmise ja vastuvõtmise aktist nähtub, et kostja esindaja andis hagejale üle teraviljakombaini C. Üleandmise- ja vastuvõtmise aktiga anti üle ka kombaini garantiitingimused, hooldusraamat ja muud dokumendid. 21.juulil 2005.a. toimetas X AS kombaini S tallu, kus pärast dokumentidele allakirjutamist selgus, et kohaletoimetatud ja üleantav kombain ei vasta üleandmisdokumentatsioonile, st. kohale oli toodud vale kombain. Hagejale müügiks kuuluv kombain oli viidud V maakonnas asuvasse teise tallu. Vastavalt hagejaga saavutatud kokkuleppele otsustas kostja esindaja kombainid ümber vahetada. Hageja seletustega ja tunnistaja A. A. kohtuistungil antud ütlustega /tl.147p/ on tõendatud, et 26.07.2005.a. toimus kombainide vahetus. Vahetus toimus kahe talu vahel – tee peal, ning kombainide vahetuse juures oli A. A. kui S talu kombainer, teise talu kombainer ja ülemus. Müüja esindajat kombainide vahetuse juures ei olnud. Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud ka tunnistaja M. S. poolt kohtuistungil antud ütlustega /tl.172p/, mille kohaselt ta vahetusse läinud kombainide üleandmise-vastuvõtmise juures ei viibinud, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Asja materjalide ja tunnistaja A. A. ütlustega on tõendamist leidnud asjaolu, et 26.07.2005.a. üleantud kombainil küll põllutöötunde kirjas ei olnud, kuid kombain oli selleks ajaks sõitnud kokku 8 tundi. Tunnistaja M. S. avaldab, et kombainide vahetamise ajaks pidi mõlemal kombainil olema kogunenud umbes 5-6 sõidutundi. Samas möönab, et sõidutunde võis olla ka ca 8 tundi. Seega asub kohus seisukohale, et nii hageja kui ka kostja esindaja olid teadlikud, et üleandmise hetkeks oli kombain töötanud 8 tundi. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kuna müügilepingu esemeks oli uus kombain, siis hinnates uue kombaini vastavust lepingutingimustele tuleb seda hinnata erinevatest kriteeriumidest lähtuvalt võrreldes sellega, kui tegemist oleks olnud kasutatud kombainiga (kasutatud kombaini müük). Kuna lepingu kohaselt pidi müüja müüma ostjale uue asja, aga ostja sai enda valdusesse asja, mis oli üleandmise hetkeks juba töötanud 8 tundi, asub kohus seisukohale, et tegemist ei olnud asjaga, mille omadustes ja kvaliteedis pooled kokku leppisid, vaid asjaga, mille väärtus ei vastanud enam ostja poolt tasutud ostuhinnale (ostuhind tasuti uue kombaini eest, mitte kasutatud kombaini eest). Kuna pooled olid kokku leppinud, et ostja ostab ja müüja müüb ostjale uue kombaini, kuid ostjale anti üle juba kasutatud kombain (kombain oli töötanud 8 tundi), siis on tõendamist leidnud asjaolu, et müüja rikkus ostumüügilepingut, andes ostjale üle lepingutingimustele mittevastava asja.

VÕS § 220 lg.1 kohaselt, peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja sai teada vahetusse läinud kombaini üleandmise hetkel, et kombain ei vasta lepingutingimustele, kuid ta ei teavitanud sellest müüjat/kostjat. VÕS §220 lg.3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Samas on hageja aga viidanud VÕS §221 lg.1 p.2, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Hageja on avaldanud, et müüja esindaja M.S ei andnud talle piisavalt informatsiooni selle kohta, kas ja millal tuleb teostada esimene tehniline hool, kui kombain on töötanud 8 töötundi, sest esimene tehniline hool tuleb dokumentide kohaselt teostada 10 töötunni järel ja tehnilise hoole tellimus tuleb esitada 2 tööpäeva ette. Hageja sõnul avaldas müüja esindaja, et kombain vastab tehniliselt esitatud nõuetele, müüja (tehnilise hoole teostaja) ei ole mitte kunagi teostanud kombaini rattapoltide pingutuse kontrolli peale 10 töötunni möödumist. Hageja avaldab, et tuginedes müüja esindaja kinnitusele, et 10 töötunni möödumise järel ei ole vaja tellida tehnilist hoolt rattapoltide pingutamiseks (kuna seda pole mitte keegi mitte kunagi teinud), ta seda ei teinud, eeldades, et rattapolte on pingutatud enne kombaini üleandmist ning, et kombain vastab kõikidele tehnilistele nõuetele. Lisaks kinnitab hageja, et kombainer kontrollis rattapoltide kinnitust ise kombainiga kaasasoleva veljevõtmega. Vaatamata sellele, tuli põllul töötaval kombainil esiratas alt ära ning sellega tekitati hagejale kahju. Kohus asub seisukohale, et tõendamata on hageja väide, et kostja/müüja teades asja lepingutingimustele mittevastavusest ja sellega seotud asjaoludest (vajadusest tellida tehniline hool rattapoltide pingutuse kontrollimiseks esimese 10 töötunni möödumisel) ei avaldanud seda hagejale/ostjale. Kohus asub seisukohale, et hageja väide on ümber lükatud tunnistaja M.S kohtuistungil antud ütlustega /tl.172/, mille kohaselt 21.07.2005.a. toimunud kombaini üleandmisel selgitas ta hagejale, et esimene rattapoltide pingutamine peab toimuma pärast esimest 10 töötundi, sest tegemist on uue masinaga, mille rattad on värvitud ning põllule minnes tekib hõõrdumine ja värv hakkab kuluma, mille tulemusena rattapoldid hakkavad liikuma. Tunnistaja seletab, et hageja küsis ka, kes peab rattapolte pingutama. Tunnistaja seletab, et ta selgitas hagejale, et esimene tehniline hool, mis hõlmab kombaini üle vaatamist, tuleb teha esimese 10 töötunni möödudes, sealhulgas tuleb pingutada rattapolte. Ta selgitas hagejale, et temale ei ole teada ühtegi juhtumit, et pärast esimese 10 töötunni möödumist oleks rattapolte pingutanud X AS. Samas kinnitab tunnistaja, et kindlasti ei ole ta hagejale öelnud, et rattapolte pole vaja pingutada. Tunnistaja märgib, et kõikides tehnilise poole asjades tuleb juhinduda kombainiga kaasa antud kasutusjuhendist. Vastates kohtu küsimustele avaldab tunnistaja, et tehnilise hoole kohta tema juhendeid ei andnud, kuna tehnilise hoole juhendid saab ostja liisingulepingu sõlmimisel ning tehnilise hoolega tegelesid teised inimesed, see ei kuulunud tema töökohustuste ja –pädevuse hulka. Vastates kohtu küsimusele avaldab tunnistaja, et talle teadaolevalt tuleb tehnilist hoolt teha korra aastas, esimese 100 töötunni järel on sissetöötamisehooldus ja tema meelest 500 töötunni järel on

järgmine hooldus. Kuna kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, siis loeb kohus tõendatuks asjaolu, et müüja esindaja selgitas 21.07.2005.a. hagejale, et kasutusjuhendist lähtudes tuleb kombainil pärast esimese 10 töötunni möödumist, teostada tehniline hool, mille käigus kontrollitakse ka rattapoltide pingutust. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et olenemata sellest mitu töötundi kombain oli enne kombainide ümbervahetamist töötanud, tuli rattapoltide pingutust kontrollida pärast esimese 10 töötunni möödumist, s.t käesoleval juhul pärast 2 töötunni möödumist. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tunnistaja lähtus omapoolsete juhiste andmisel kombaini kasutusjuhendist. Seega asub kohus seisukohale, et tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, millest nähtuks, et müüja esindaja teades asja lepingutingimustele mittevastavusest ja sellega seotud asjaoludest (rattapoltide pingutuse kontrolli vajadus pärast kombainide ümbervahetamist 2 töötunni möödumisel) ei avaldanud seda hagejale. Järgmisena kuulub tuvastamisele asjaolu, kes pidi rattapolte pingutama pärast 10 töötunni möödumist, kas selleks pidi olema tehniline teenindaja või ostja. 21.juulil 2005.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel tehnilise teenindamise leping nr.Axxxxxx-xxx, mille p.4.1 kohaselt annab teenindaja seadmele garantii pikkusega 12 kuud. Lepingu p.4.3 kohaselt teenindaja teostab seadme kõik tehnilised hooldused, mis on ekspluatatsiooni juhendi järgi vajalik teostada hooldusspetsialisti poolt. 29.03.2005.a. sõlmitud liisingulepingu nr.xxxxxxxx juurde kuulub lisa nr.1 kombaini suhtes tehtavate hooldustööde kohta /tl.17-18/. Lisas märgitu kohaselt tuleb pärast esimest 100 töötundi teha mitmesuguseid hooldustöid, sealhulgas rattapoltide pingutuse kontroll. Asja materjalide juurde on esitatud ka kombaini kasutusjuhend /tl.133/, millest nähtub, et rattapolte tuleb pingutada pärast esimest 10 töötundi, pärast esimest 100 töötundi ja vastavalt vajadusele. Kohus asub seisukohale, et liisingulepingust ja viimase lisast nr.1 tulenevalt oli hageja kohustatud tagama kombainile tehnilise hoolduse pärast esimese 100 töötunni möödumist, sest vastasel juhul oleks ta rikkunud liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Kasutusjuhendist tulenevalt pidi aga rattapolte pingutama pärast esimest 10 töötundi, pärast esimest 100 töötundi ja vastavalt vajadusele. Kohus asub seisukohale, et kasutusjuhend töötatakse välja valmistajatehase poolt ning selles märgitakse asja kasutamise tingimused, millede nõuetekohasel järgmisel on võimalik tagada asja nõuetekohane töö ja korrasolek. Seega leiab kohus, et asja korrektse käsitlemise ja tehnilise korrashoiu tagamiseks peab asja valdaja järgima asja kasutusjuhendis märgitut, tehes seda piisava hoolsusega, heaperemehelikult ning õigeaegselt (rattapolte tuleb pingutada esimese 10 töötunni möödumisel, esimese 100 töötunni möödumisel ja vajadusel). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kostjapoolne rikkumine tuvastatud, kuna kostjal ei lasunud kohustust kontrollida, millal täitus kombainil 10 või 100 töötundi. Samuti kinnitab kostjal vastava kohustuse olemasolu puudumist asjaolu, et hageja pidi vähemalt kaks päeva ette teatama tehnilise hoole vajadusest. Kohus asub seisukohale, et ainsaks isikuks, kes teadis või sai teada nii kombaini 10 ja 100 töötunni täitumisest, kui ka rattapoltide pingutamise vajaduse saabumisest, oli hageja ning hageja kohustuseks on asjaolude ilmnemisel, mille puhul on vajalik teostada tehnohooldustöid, võtta vastu otsus, kas ta teostab need tööd ise (tööd, mis ei ole keelatud) või esitab tööde teostamiseks tellimuse kostjale. Asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja ei esitanud kostjale tellimust rattapoltide pingutamiseks ei 10 töötunni möödudes ega ka siis, kui rattapoltide pingutamiseks tekkis reaalne vajadus. Kohus asub seisukohale, et ostja peab tagama kombaini nõuetekohase

kasutamise ja hoolduse ning jälgima, et kasutusjuhendist tulenevaid tehnilise hoole nõudeid täidetakse piisava hoolsusega. Seega asub kohus seisukohale, et esimese 10 töötunni möödumisel, pidi hageja, tulenevalt kombaini kasutusjuhendist, tagama kombaini rattapoltide pingutuse kontrolli, kas pingutades rattapolte ise või tellides tehniliselt teenindajalt rattapoltide pingutuse kontrolliks tehnilise hoolduse. Asjas on tõendamist leidnud tunnistaja A.A ütlustega, et pärast 10-12 töötunni möödumist tegi ta ära nõutava hoolduse, kuhu kuulus ka rattapoltide üle kontrollimine. Rattapolte kontrollis ta veljevõtmega, mis oli kombainiga kaasas. Ta seletab, et kontrollis rattapolte nii esimese pooliku tööpäeva järel kui ka järgmise päeva lõuna ajal. Õhtul, lõpetades kombainiga põllul töö, tuli kombainil ratas alt ära. Eeltoodust tulenevalt möönab kohus, et tõendamist on leidnud asjaolu, et hageja täitis kasutusjuhendist tulenevaid nõudeid, pingutades 10 töötunni möödumisel rattapolte, kuid tõendamata on asjaolu, kas rattapolte pingutati piisava hoolsuskohustusega. Kohus asub seisukohale, et kuna hageja pidi tagama kombaini nõuetekohase hoolduse ja tehnilise korrasoleku ning kui ta sai aru, et tema poolt kasutatavad tehnilised võimalused ei ole piisavad (kombainiga kaasaolev veljevõti ei võimalda pingutada rattapolte piisava pöördejõuga) kombaini tehnilise korrashoiu tagamiseks, oleks ta pidanud tellima tehniliselt teenindajalt rattapoltide pingutuse kontrolli. Seega asub kohus seisukohale, et hageja, jättes tagamata kombaini nõuetekohase hoolduse, rikkus sellega oma hoolsuskohustust ning võimaldas kahju tekkimise. Lisaks peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui asjas oleks leidnud tuvastamist, et tehase poolt olid kombaini ratastele paigaldatud mittenõuetekohased rattapoldid, või vale keermega rattapoldid, mida ei oleks saanudki nõuetekohaselt pingutada, siis oleks pidanud müüjas tekkima kahtlus tema poolt müüdava kauba nõuetekohasuse suhtes ja sellised asjaolud oleksid pidanud müüjat ajendama kauba kvaliteeti kontrollima. Käesoleval juhul sellised asjaolud asja menetlemisel tõendamist leidnud ei ole, mistõttu välistub müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et hageja võttis vastu puudustega asja (kombain oli töötanud 8 tundi) ning ei teavitanud kostjat asja mittevastavusest lepingutingimustele, on välistatud kostja/müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Samuti asus kohus eelpoolmotiveeritult seisukohale, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud VÕS §221 lg.1 p.2 tulenev ning hageja ei saanud tugineda erisustele asja lepingutingimustele mittevastavuses. Kuna asjas puuduvad müüja vastutuse alused, ei analüüsi kohus kahju suurust ega kahju hüvitamise kohustuslike elementide esinemist. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta hageja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Hele Ilisson kohtunik 11.04.2008.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.