Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.04.2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-40129
Tsiviilasi
AS B( registrikood xxx, xxx) hagi H G ́i ( isikukood xxx, xxx) vastu 231 690 krooni nõudes
Asja läbivaatamise aeg
12.03.2008.a., avalikul kohtuistungil
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja T Friedenthal Kostja lepinguline esindaja M Adamson
isikud
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses AS B kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 10.03.2008.a.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE 29.12.2006.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ C28.10.2002.a. laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 130 000 krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2003.a. intressiga 12%. 01.12.2002.a. sõlmisid hageja ja kostja teise laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 167 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 31.12.2003.a. intressiga 12% aastas. Seega laenas hageja kostjale kokku 297 000 krooni. Kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 236 659 krooni, mille palub hageja kostjalt välja mõista.
Kostja OÜ C kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnistanud ja märkis, et hageja on nõudeõiguse kostja vastu loovutanud H G vastavalt 01.10.2003.a. nõudeõiguse loovutamise lepingule. 31.12.2003.a. tasaarvestuse kokkuleppe alusel on hageja ja H G tasaarvestanud nõudeõiguse loovutamise lepingust ja varasematest laenulepingutest tulenevad nõuded. 18.05.2007.a. kohtule esitatud hagi aluse muutmise ja kostja asendamise avalduse kohaselt suunas hageja nõude uue kostja H G vastu. Hageja käsutuses ei olnud esialgse kostja poolt kohtule esitatud nõude loovutamise dokumente, mille kohaselt on hageja endise juhatuse liikme AV isikus loovutanud nõude kostja vastu H G . 01.10.2003.a. nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas hageja H G normaalhinnaga oma nõude kostja vastu täies ulatuses. Hageja ja H G vahel on sõlmitud 01.10.2003 a. nõudeõiguse loovutamise leping (edaspidi leping), millega hageja loovutas H G oma nõude OÜ C vastu. Lepingust ja 31.12.2003 a. tasaarvestuse kokkuleppest nähtuvalt oli loovutatava nõude hinnaks 231’690.00 krooni, seega oli tegemist tasulise nõude loovutamisega ning H G lasus kohustus tasuda nõude hind hagejale. Hageja on seisukohal, et H G ei ole täitnud võetud kohustust hageja ees, kuivõrd 31.12.2003 a. tasaarvestuse aluseks olevad väidetavalt hageja ja H G vahel sõlmitud laenulepingud ei ole kehtivad hageja suhtes, kuivõrd need on allkirjastatud isiku poolt, kes ei olnud õigustatud hagejat esindama. 28.10.2002 ja 01.12.2002 a. H G hageja nimel sõlmitud laenulepingud on allkirjastanud MV, kelle õigused tegutseda hageja seadusliku esindajana algasid hageja äriregistri kaardi vastava kande kohaselt 03.12.2002 a. Seega ei olnud MV õigustatud sõlmima laenulepinguid hageja nimel ning vastavatest laenulepingutest ei saanud tuleneda kohustusi hagejale. Hageja ei ole heaks kiitnud MV poolt laenulepingute sõlmimist hageja nimel, mistõttu on vastavad lepingud tühised. Hageja soovib täiendavalt selgitada, et hageja raamatupidamisest ei nähtu, et hagejale oleks üle antud 28.10.2002 ja 01.12.2002 a. laenulepingutes märgitud laenusummad. Vastavasisulisi kandeid ei ole toimunud pangaülekandega, samuti ei ole dokumente selle kohta, et laenusummad oleksid antud üle sularahas. Eeltoodu viitab täiendavalt asjaolule, et hageja ja H G vahel puudub laenulepingutest tulenev võlasuhe. Kuivõrd hageja hinnangul puudub laenulepingutest tulenev võlasuhe H G ja hageja vahel, siis ei omanud 31.12.2003 a. tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisel H G nõuet hageja vastu, mida tasaarvestamiseks esitada ning seega ei ole ka vastav tasaarvestuse kokkulepe kehtiv. Tasaarvestuse eelduseks on VÕS § 197 kohaselt kahe vastastikuse samaliigilise nõude olemasolu ning juhul, kui ühte nendest nõuetest ei eksisteeri, ei ole tasaarvestus teostatav. Hageja hinnangul on tal õigus nõuda H G Lepingust tuleneva nõude hinna tasumist, kuivõrd vastav H G kohustus ei ole lõppenud tasaarvestusega. Hageja palub kostjalt välja mõista AS B kasuks 231’690.00 krooni ja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Kostja H G oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub kohaldada hagi suhtes aegumist. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub tema vastu sissenõutav nõue järgmistel põhjustel. Hageja tugineb kostjale nõuete esitamisel AS B ja H G vahel 01.10.2003.a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingule. Kostja on seisukohal, et hageja haginõue on TSÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. Viimane hagi esitamise kuupäev võinuks olla 01.10.2006.a, kuid ka esialgselt vale kostja vastu esitatud hagi on kohtule esitatud detsembris 2006.a ehk peale igasuguse aegumistähtaja saabumist. Eelviidatud põhjusel soovib kostja haginõude suhtes aegumise kohaldamist TSÜS § 146 lg 1 alusel. Lisaks eeltoodule puudub hagejal nõue kostja vastu. Kostja on seisukohal, et tema on andnud laenu sularahas AS B , MV isiku kaudu, kellel oli selleks hageja juhatuse liikme volitus. Nimetatud isik sai raha kahes osas allkirja vastu. Poolte omavahelise kokkuleppe alusel otsustati 01.10.2003.a teha nõudeõiguse loovutamise leping, millega andis hageja kostjale nõudeõiguse üle. Kuna hageja ei olnud varasemate laenulepingute
alusel kostjale sentigi tagastanud, siis luges kostja vastastikused kohustused pärast OÜ C vastu suunatud nõudeõiguse loovutamist lõppenuks täitmisega. Kuna poolte vahel liikus raha varem, siis hilisema tasaarvestuse käigus ei pidanudki raha täiendavalt liikuma. Asjaolu, et hageja hindab hageja juhatuse ja nõukogu liikme MV käitumise volituseta tehtud tehinguks, ei oma TSÜS § 121 lg 1 mõistes praegu mingit tähendust, kuna MV esitas kostjale vastava volituse tehingu tegemise ajal. Kuna 01.oktoobriks 2003.a polnud nimetatud volitust tagasi võetud ja sama isik oli saanud hageja juhatuse liikmeks, puudub alus 01.10.2003.a nõudeõiguse loovutamise lepingu tühiseks tunnistamiseks. Keegi osapooltest ei ole TSÜS §-s 98 märgitud viisil tühistanud nõudeõiguse loovutamise lepingut, seetõttu ei saa hageja ühepoolselt lugeda laenulepingut tühiseks ja nõudeõiguse loovutamise lepingut alusetuks, sellest tulenevalt tasaarvestust mittetoimunuks. Seega on tehingud jõus ning vastastikused nõuded tasaarvestuse tulemusel lõppenud VÕS § 197 lg 2 alusel. Kõik laenulepingut kajastavad dokumendid peavad olema hageja käes, kuid kes ilmselge pahatahtluse tõttu ei ole neid kohtule esitanud. Hageja viitamine VÕS § 76 on ainetu, kuna ei ole tõendatud üldse hagejapoolse nõudeõiguse eksisteerimine kostja vastu. Kostja palub hageja nõudele kohaldada aegumist ja aegumise kohaldamata jätmisel jätta hagi rahuldamata haginõude puudumise tõttu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Kohtuistungil jäid pooled kirjalikult väljendatud seisukohtade juurde. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on aegunud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et AS B ja COÜ vahel on 28.10.2002.a. sõlmitud laenuleping summas 130 000 krooni tasumise tähtajaga 31.12.2003.a. ja 01.12.2002.a. laenuleping summas 167 000 krooni tasumise tähtajaga 31.12.2004.a. H G ja AS B vahel on 01.12.2002.a. sõlmitud laenuleping summas 167 000 krooni ja 28.10.2002.a. summas 130 000 krooni tasumise tähtajaga 31.12.2003.a. H G ja AS B vahel on 01.10.2003.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, millega AS B loovutas H G oma nõudeõiguse summas 231 690 krooni. COÜ vastu. 31.12.2003.a. H G ja AS B vahel sõlmitud tasaarvestuse kokkuleppe kohaselt on pooled tasaarvestanud H G nõude AS B vastu summas 297 000, mis tuleneb 28.10.2002.a. ja 01.12.2002.a. laenulepingutest ning AS B poolt H G 01.10.2003.a. nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutatud nõudeõiguse COÜ vastu summas 231 690 krooni koos kõrvalnõuetega alates 31.12.2003.a. Nimetatud lepingu p 2.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et vastastikused nõuded on rahuldatud ning vastastikku puuduvad mistahes nõuded. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on 01.10.2003.a. poolte vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust tulenev maksekohustus hageja ees. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja peab tõendama, et kostjal on 01.10.2003.a. poolte vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingust tulenev makskohustus hageja ees. Kohus on seisukohal, et hageja seda teinud ei ole. Hageja viide nimetatud lepingu punktile 3.4, mille kohaselt lepingu punktis 3 toodud summat vähendatakse summa võrra, mille võlgnik on nõude eest tasunud nõude loovutajale peale lepingu jõustumist. Võlgnikuna on antud lepingu p-s 1.1 käsitlenud pooled COÜ . Antud lepingu punkt 3 sätestab poolte muud kohustused ega käsitle mingit summat. Kohus leiab, et lepingu punktist 3.4 ei saa teha järeldust, et kostja oleks pidanud hagejale tasuma loovutatava nõudeõiguse eest nõude summa ehk 231 690 krooni. Kohus on seisukohal, et punktis
3.4 nimetatud summat tuleb tõlgendada kui summat, mille võrra kostjal tulevikus väheneb nõudeõigus COÜ vastu, kuivõrd selles käsitletakse võlgniku ehk COÜ poolt võla võimalikku tasumist nõude loovutajale pärast lepingu jõustumist. Käsitletava lepingu p 5.1 alusel jõustus leping selle allakirjutamise momendist. Seega väheneb kostja nõudeõigus COÜ vastu pärast 01.10.2003.a. viimase poolt hagejale tehtavate maksete võrra. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja seadusele ning VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub rahalist kohustust. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole tekkinud antud lepingust tulenevat maksekohustust hageja ees, mille täitmist oleks hagejal alus kostjalt nõuda. Lisaks eeltoodule on pooled sõlminud 31.12.2003.a. tasaarvestuse kokkuleppe, mille kohaselt on pooled tasaarvestanud kostja nõude hageja vastu summas 297 000 krooni, mis tuleneb 28.10.2002.a. ja 01.12.2002.a. laenulepingutest ning hageja poolt kostjale 01.10.2003.a. nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutatud nõudeõiguse COÜ vastu summas 231 690 krooni koos kõrvalnõuetega alates 31.12.2003.a. Nimetatud lepingu p 2.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et vastastikused nõuded on rahuldatud ning vastastikku puuduvad mistahes nõuded. Kohus leiab, et nimetatud nõudeõiguse loovutamise lepingust ja tasaarvestuse kokkuleppest tulenevad hageja võimalikud nõuded kostja vastu on aegunud. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Alates 01.07.2002.a. kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TSÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on vastavalt TSÜS § 146 lg 1 kolm aastat. TSÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TSÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagi kostja H Gi vastu on kohtule esitatud 21.05.2007.a. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue kostja vastu aegunud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse käesolevas vaidluses aegumise katkemise ja peatumise kohaldamiseks. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Aegumise tagajärjel kaotab isik TSÜS § 142 lg 1 alusel õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta ja ei anna hinnangut hageja poolt esitatud teistele sisulistele väidetele ja tõenditele, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hinnangu andmiseks esile toodud muid vastuväiteid.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
TsMS § 173 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.