lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-2817/2

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 10.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-2817/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1071
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-2817 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Väino Loidi vastu 115 372,93 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Marko Kutman, kostja Väino Loit ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Väino Loidilt 115 372,93 krooni ja viivis 29,31% tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Jätta Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Väino Loidi vastu tagastamata intressi summalt viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Väino Loit võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0603824/96kt. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 50 000.- kr krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,25% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on võlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 59 590,33 kr. Lepingu raames on hageja ja võlgnik sõlminud 2 kokkulepet lepingutingimuste muutmise kohta. Viimasena sõlmitud kokkuleppega nr 2 suurendati krediidisummat

ning muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppega nr 2 kinnitas võlgnik, et kokkuleppe nr 2 sõlmimise seisuga on võlgnikule täitmata rahalised kohustused hageja ees 161 212,89 kr, sh krediidisumma 77 673,47 kr, intress 83 539,42 kr, millest eelnimetatud intress 83 525,42 kr ulatuses annulleeriti. Kokkuleppe nr 2 alusel suurendati võlgniku kasutuses olevat krediidisummat 10 014.- kr võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on võlgniku kasutuses olevaks krediidisummaks 87 687,47 kr. Kokkuleppe nr 2 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 29.12.2006 loeti uueks intressimääraks 29,31% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 101 547,03 kr. Kokkuleppe nr 2 kohaselt kohustus krediidisaaja tasuma lepingu muutmise tasu 300.- kr, mis tasaarvestati krediidisummast. Poolte kokkuleppel kohaselt kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjatele tasulised meeldetuletuskirjad. Kostja ei reageerinud sellele ega asunud lepingulisi kohustusi täitma. Hageja ütles lepingu üles ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 87 687,47 kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 18.06.2007 kirjaliku teatega kostjale lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 12.07.2007 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma 84 798,04 kr, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi 12 616,85 kr, viivise 61,79 kr, leppetrahvi 16 959,61 kr ja muud võimalikud kohustused 900.- kr. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 78 390,34 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 4781,55 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 12.07.2007 oli lepingu alusel

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 61,79 kr. 25.01.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 15 241,43 kr. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjatelt viivis 29,31% sissenõutavaks muutunud tasumata intressilt aastas kuni intressi täieliku tasumiseni Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 16 959,61 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Kutman palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 115 372,93 kr, millest 78 390,34 kr on tagastamata krediidisumma, 4781,55 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 241,43 kr viivis, 16 959,61 kr leppetrahv 2) viivis 29,310% tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; 3) viivis 29,31% tagastamata intressi summalt kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni.. Kostja vastuväited Kostja V.Loit kohustus kohtule kirjalikult vastama nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud.

12.03.2008. Kostja kohtule

Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja