Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2008 Rapla, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-8549 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Raul Tiitsi vastu 122 358,80 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Inga Landõr, kostja Raul Tiits ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Raul Tiitsilt 121 777,23 krooni ja viivis alates 07.03.2008 24,92% tagastamata krediidisummalt 83 375,94 krooni aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Jätta Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Raul Tiitsi vastu intressilt viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 07.03.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700383/15st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 84 153,61 kr krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,91% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 208 639,88 kr. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Lepingus sisaldus ka eritingimus, mille kohaselt krediidilepingust nr 0500366/27st tulenevad krediidiandja nõuded krediidisaaja vastu moodustavad kokku 94 167,81 kr, millest 1) 84 153,61 kr, koosseisus krediidisumma 55 283,22 kr, tasumata intress 9406,33 kr, viivis 5935,64 kr, leppetrahv 12 826,46 kr ja võla sissenõudemenetluse tulemusena krediidiandja poolt tasutud inkassotasu 701,96 kr, tasaarveldatakse; 2) võla sissenõudemenetluse tulemusena tasumisele kuuluv inkassotasu summas 10 014,20 kr
tasutakse krediidiandjale vastavalt lepingu maksegraafikule. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad. Kostja ei ole hageja meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmisega reageerinud. Hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 84 153,61 kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 07.01.2008 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 04.02.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostja ei ole peale lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 83 375,94 kr, millest hagejale pole midagi tagastatud ning mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9130,83 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Antud juhul on lepingu järgselt viivise määraks sätestatud intressimäär 24,91% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 04.02.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 17,12 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 110 865,33 kr. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma, võla sissenõudmisega seotud kulude ja leppetrahvi tasumisega viivitamiselt, määraga 24,91% võlgnetavalt summalt aastas. 06.03.2008 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2362,64 kr. Üldtingimuste p 6.3 alusel on
tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 16 675,19 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma võla sissenõudemenetluse tulemusena tasumisele kuuluva inkassotasu summas 10 014,20 kr vastavalt lepingu maksegraafikule. Arvestades kostja poolt lepingu kehtivuse ajal inkassotasu katteks tasutud summas 3707,32 kr, tuleb üldtingimuste 5.3 ja seaduse alusel kostjalt välja mõista kostja poolt tasumata võla sissenõudmise kulud summas 6306,88 kr. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p-de 5.3 ja 9.3 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 800.- kr: kostjale 23.115.2007 saadetud sissenõudmiskirja, 07.01.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 04.02.2008 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Lepingust tuleneva võlgnevuse kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks algatas hageja kostja suhtes inkassomenetluse, kuid see ei olnud tulemuslik, mistõttu on inkassomenetlus lõpetatud. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 3707,32 kr inkassomenetlusega seotud kulude eest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja I.Landõr palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 122 358,80 kr, millest 83 375,94 kr on tagastamata krediidisumma, 9130,83 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2362,64 kr viivis, 16 675,19 kr leppetrahv ning 10 814,20 kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) mõista kostjalt välja alates 07.03.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,91% tagastamata krediidisummalt aastas; 3) mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24,91% viivist tagastamata intressi summalt aastas. Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 07.03.2007 tarbijakrediidilepinguga nr 0700383/15st loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale 84 153,61 kr krediiti. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. 07.01.2008 kirjaliku teatega loeb kohus tuvastatuks, et hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja sellele ei reageerinud. 04.02.2008 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Lepingu üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega leiab kohus, et hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3 alusel tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulude eest. Kostja ei ole peale lepingu ülesütlemist tasunud hagejale ühtegi makset. Seega on tagastamata krediidisummaks 83 375,94 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 9130,83 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid kuuluvad üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale
intressi 24,91% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab kostja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu ülesütlemisel 04.02.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 17,12 kr. Kostjalt ei kuulu väljamõistmisele viivis leppetrahvilt, kuna nii viivis kui ka leppetrahv on mõlemad õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise eest, leppetrahv ei ole rahaline kohustus VÕS § 113 sätte kohaselt. Samuti ei kuulu kostjalt väljamõistmisele viivis sissenõude kuludelt. Sissenõude kulud on reaalsed hageja kulud, mis kaasnevad seoses kostjalt võla sissenõudmisega, kuna kostja ei täitnud korrektselt lepingut. Kulusid ei oleks kaasnenud, kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud. Seega võla sissenõudmisega seotud kulud ei ole rahaline kohustus VÕS § 113 sätte kohaselt. Seega 03.09.2007 seisuga kuulub üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 17,12 kr ning viivis ajaperioodi eest 04.02.2008 kuni 06.03.2008, viivitatud päevade arv 31. 83 375,94 x 24,91% : 365 x 31 = 1763,95 kr. Kokku 1781,07 kr. Samuti ei kuulu kostjalt väljamõistmisele viivis tasumata intressi täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 16 675,19 kr, mis kuulub lepingu üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 alusel kostjalt väljamõistmisele. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud lepingu üldtingimuste p-de 5.3 ja 9.3 alusel vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 800.- kr: kostjale 23.11.2007 saadetud võla sissenõudmiskirja, 07.01.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 04.02.2008 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Inkassomenetluse kulud kuuluvad kostjalt väljamõistmisele summas 3707,32 kr lepingu üldtingimuste p-de 9.3 ja 5.3 alusel. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele inkassotasu summas 6306,88 kr lepingu üldtingimuste p 5.3 alusel. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.