Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Gerda Kabrits (e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood: xxxx, elukoht xxxx) 31.08.2017 Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits Kostja Xxxx
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Osaühing Aktiva Finants hagi Xxxx vastu võla nõudes. Menetluskulude jaotus
2.Menetluskulud jätta hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.
3.Kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
4.Hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 697,73 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 72,76 eurot ja viivised alates 06.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.24.11.2014 sõlmisid Tele2 Eesti Aktsiaselts ja kostja liitumislepingu nr xxxx ja 23.11.2014 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel Tele2 Eesti Aktsiaselts pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust ning esitas igakuiseid arveid teenuse kasutamise eest. Hageja väidab, et kostja ei saanud vaidlusaluseid lepinguid sõlmida ilma isikut tõendavat dokumenti esitamata. Kostja sõlmis 24.11.2014 liitumislepingu Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esinduses Pärnu mnt 160 ning esitas selleks oma isikut tõendava dokumendi nr XXXX. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuse kasutamise üldtingimusi. Kostja kasutas Tele2 Eesti Aktsiaselts teenuseid nende eest tasumata. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.02.2015 ühepoolselt üles.
3.Tele2 Eesti Aktsiaselts loovutas 10.12.2015 kostja vastase põhinõude summas 697,73 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 701,18 eurot, milles on maha arvestatud arvel nr xxxx kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summa 3,83 eurot. Sellest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 697,73 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka võlgnevuse sissenõudmise kulusid summas 144,61 eurot, mis on märgitud arvel nr xxxx ja mille tasumise kohustus tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks lisaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist 4,8. Lisaks sisaldab kostja põhivõlgnevus ka leppetrahvi, mis tuleneb tähtajalise kohustuse ennetähtaegsest lõpetamisest ning mille tasumise kohustus tuleneb teenuspaketi tingimustest.
5.Hageja viivisenõue tuleneb Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise üldtingimustest, mille kohaselt juhul, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti Aktsiaselts hakkas arvestama viivist pärast lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast.
6.Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lõike 2 alusel, kuna hageja esindaja on kohtuvälises menetluses kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi saatnud, kuid vaatamata sellele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Kostja vastuväited
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata. Kostja väidab, et hageja nõude aluseks oleval 24.11.2014 liitumislepingul nr xxxx ei ole tema allkiri ning tal ei ole kunagi olnud nõude aluseks olevat Samsungi telefoni. Lisaks ei ole hageja talle kordagi saatnud arveid tema kodusele aadressile, kuhu ta on sisse registreeritud ja kus ta alaliselt elab. Võlgnevuse olemasolust sai ta esmakordselt teada hagiavalduse materjalidest. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
9.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõike 4 esimest lausest, mis sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõude aluseks oleva 24.11.2014 sõlmitud liitumislepingu ja 23.11.2014 sõlmitud järelmaksulepingu on sõlminud Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga kostja või mitte. Hageja on seisukohal, et vaidlusaluseid lepinguid ei saa sõlmida ilma isikut tõendavat dokumenti esitamata ning kostja sõlmis 24.11.2014 liitumislepingu Tele2 Eesti Aktsiaseltsi esinduses Pärnu mnt 160 esitades selleks oma isikut tõendava dokumendi nr XXXX (tlk 74). Kostja väidab, et viidatud lepingul olev allkiri ei kuulu talle (tlk 65).
15.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu 24.11.2014 sõlmitud liitumislepingule ja 23.11.2014 sõlmitud järelmaksulepingule. Kohus leiab, et kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel ei ole viidatud lepingute sõlmimised tõendatud. VÕS § 11 lõike 4 esimese lause kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Käesoleval juhul on kostja vastu vaielnud, et vaidlusalused lepingud on allkirjastatud kostja poolt. Kohus on Rahvastikuregistri päringu alusel tuvastanud, et 24.11.2014 sõlmitud liitumislepingus märgitud kostja isikut tõendav dokument numbriga XXXX ei kuulu kostjale (tlk 89, 91). Sellega loeb kohus kostja väited, et ta ei
ole sõlminud 24.11.2014 liitumislepingut ega 23.11.2014 järelmaksulepingut (tlk 71, 88), tõendatuks. Kuivõrd 24.11.2014 sõlmitud lepingu puhul on kohus tuvastanud, et selle sõlmimise aluseks esitatud isikut tõendav dokument ei kuulu kostjale ning kostja on väitnud, et viidatud lepingutel olev allkiri ei kuulu talle, leiab kohus, et tõendatud ei ole ka 23.11.2014 sõlmitud järelmaksulepingu sõlmimine kostja poolt.
16.Kohtu hinnangul ei võimalda andmed 24.11.2014 sõlmitud liitumislepingus järeldada, et selle on sõlminud kostja. Hageja ei ole tõendanud ka järelmaksuarvete edastamist kostjale, seega ei kinnita ka lepingu sõlmimisele eelnev ja järgnev aeg lepingu sõlmimist kostjaga. Kostja kohtuistungil antud seletuse kohaselt sa ta võlgnevuse olemasolust esmakordselt teada hagiavalduse materjalidest.
17.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole sõlminud Tele2 Eesti Aktsiaseltsiga 24.11.2014 liitumislepingut ega 23.11.2017 järelmaksulepingut, mistõttu ei ole ta lepingupooleks ning tal puuduvad lepingust tulenevad kohustused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahuldamata. Kohus märgib, et TsMS § 405 lg 5 võimaldab lihtmenetluses kohtul kõrvale kalduda tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, lg 8 võimaldab koguda tõendeid omal algatusel. Menetluskulud
18.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel on hagihinnaks 866,51 eurot.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus kõik menetluskulud täielikult hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, siis ei kuulu hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele ja kohus ei analüüsi neid.
22.Kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud, märgib kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
23.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib
edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.