2-17-110007
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28.09.2017. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-17-110007
Tsiviilasi
Mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi Kxxxx Pxxxxxxxx vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1277,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond (registrikood 80206477; asukoht Mustamäe tee 46, Tallinn 10621); Hageja lepinguline esindaja: Jüri Aava (e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxx Pxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Menetlustoiming
Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-110007 menetlus Mittetulundusühingu Eesti Liikluskindlustuse Fond hagis Kxxxx Pxxxxxxxx vastu kahju hüvitamise nõudes.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas 18.05.2017. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxx Pxxxxxxxxxx 1277,38 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2017. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitasid tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 06.06.2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.06.2017. a esitas Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond Tartu Maakohtule oma nõude Kxxxx Pxxxxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond taotles hagis, et kohus mõistaks Kxxxx Pxxxxxxxxxx hageja kasuks välja tema poolt tekitatud kahju ja kahju käsitluskulud kokku summas 1277,38 eurot. Kohus võttis hagi 28.06.2017. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja Kxxxx Pxxxxxxx esitas 17.07.2017. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. 18.09.2017. a pidas kohus asja arutamiseks kohtuistungi. Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi, mis vormistati kirjalikult. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi kinnitamata jätmise aluseid. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskuluna pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o summas 100 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 155 eurot. Kokku on hageja tasunud nõudelt riigilõivu summas 200 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.