Eesti Vabariigi nimel tagaselja
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
01. aprill 2008 Haapsalu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-5978
Hagi ese
AS SEB Ühisliising hagi V K vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja AS SEB Ühisliising (Tornimäe 2, Tallinn 10150 registrikood 10281767), esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid (Rävala pst. 5, Tallinn 10143 Lindorff Eesti AS), kostja V K ()
Asja läbivaatamise kuupäev
kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista V Klt (K) AS SEB Ühisliising kasuks võlg summas 61 480(kuuskümmend üks tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni ja 65 senti ja viivis 9923 (üheksa tuhat üheksasada kakskümmend kolm) krooni 53 senti. Välja mõista V Klt AS SEB Ühisliising kasuks viivis protsendina põhinõudest (61 480,65 EEK) hagi esitamisest alates 15. 02. 2008 kuni põhinõude täitmiseni 0, 03 % päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, otsuse teinud kohtule.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja AS SEB Ühisliising (edaspidi hageja) ja kostja V K (edaspidi kostja) 17. juunil 2005 liisingulepingu (edaspidi leping), mille kohaselt kostja kohustus tasuma liisingu eseme, sõiduauto Mazda 323 1,5, 2001, eest liisingumakseid vastavalt lepingule ja maksegraafikule. Kostja ei tasunud kõiki lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt, mistõttu hageja lõpetas lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. Seisuga 14. veebruar 2008 on kostja võlgnevus 61 480,65 krooni, s.h. osaliselt tasumata rendimakse summas 1956,41 krooni, tasumata rendimaksed 15. 12. 2005 kuni 15. 02. 2006 summas 6381,40 krooni, Salva liikluskindlustus 16. 12. 2005 kuni 15. 06. 2006 summas 809,00 krooni, lepingu ülesütlemise teatise tasu 118.00 krooni, sõiduki hooldus ja remont 7000,50 krooni, sõiduki hooldus ja remont 4143,00 krooni, notariaalse volikirja tellimine 305,62 krooni, kindlustuse arve 2042,14 krooni, käibemaks 1041,15 krooni, teisaldustasu 2950,00 krooni, duplikaatpassi vormistamine, auto poleerimine, sisekoristus 1036,00 krooni, kahjum müügist summas 26 222,43 krooni, müügiteenuse summa 2475,00 krooni, leppetrahv 5000,00 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 5, 8 lg-st 2, 76 lg. 1, 101 lg 1 p-dest 1, 3 ja 6, § 108 lg 1 , § 113, 115 lg. 1, 127 lg. 1, 367 ja TsMS § 2,3 lg. 1, 9 lg. 1, 11 lg. 1, 79 lg. 1, 124 lg. 1, 133 lg. 1 ja 2, 138 lg. 1 ja 2, 144, 162 lg. 1 ja 2, 163 lg. 1, 173 lg. 1 ja 3, 174, 363 ja 367 taotleb hageja: Võlgnevuse kokku summas 61480,65 Eesti krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 9923,53 krooni väljamõistmist V Klt. Hageja taotleb V Klt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni 0,03 % päevas.
Kostja hagile ei vastanud.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01. märtsil 2008.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest.
Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on 17. juunil 2005 sõlminud Liisinglepingu nr. 200508273 /t.l.6/ sõiduautole Mazda 323 netohinnaga 105 000.00 krooni. Krediidisummaks oli 138 686,60 krooni, intress 5,9 %. Lepingueseme eest kohustus kostja hagejale tasuma liisingumakseid 60 kuu jooksul, vastavalt graafikule /t.l.14/. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 14. 02. 2008 põhivõlana 61 480,65 krooni, mistõttu hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. VÕS § 101 lg. 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles, p.6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on viivise määraks leppinud kokku 0,03 % päevas. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 9923,53 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina põhinõudest (61 480,65 EEK), mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.