Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

keelumärke äriühingule kuuluvatele sõidukitele. Seega, maksuhaldur jätkab paralleelselt ka ise korralduses nimetatud summa sundtäitmist koos kohtutäituriga. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur maksuvõla sundtäitmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri poolt § 130 lg 1 p 6 ( sissenõude pööramine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele) alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. MKS 130 lg-s 2 sätestatud eeldus antud juhtumil puudub, kuna maksuhaldur on saanud Hansapangas asuvalt pangaarvelt järjepidevalt rahasummasid ja maksusumma põhivõlg on suures ulatuses tasutud. Põhimaks täitmisavalduse kohaselt on 78 464 krooni, sisuliselt moodustab täidetava nõude maksuintress. Täitedokumendiks olevast korraldusest ei selgu muuhulgas ka intressi arvestamise periood. Lisaks eelpooltoodule on kaebaja esitanud maksuhaldurile korduvalt taotluse maksuvõla ajatamiseks. Nimetatut kinnitas ka maksuhalduri esindaja 13.09.2007.a. kohtutäituri büroos. Ajatamise taotluse vaidluses ei ole lõplikku jõustunud kohtulahendit, asi on kohtus kokkuleppe läbirääkimiste alustamise staadiumis. Küll aga on MKS § 117 lg 2 kohaselt maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Kaebaja on ka vastava taotluse maksuhaldurile esitanud. MKS § 128 lg 2 p 3 kohaselt on maksuvõla täitmine lubatud juhul, kui maksuvõlg ei ole ajatatud. Antud juhul toimub vaidlus maksuhalduri ja kaebaja vahel maksuvõla ajatamise osas ning maksuvõla sundtäitmine kohtutäituri poolt staadiumis, kus ei ole jõustunud lõplikku otsust ajatamise osas ning samaaegselt toimub ka maksuhalduri enda poolne sundtäitmine (viimane laekumine maksuhaldurile oli 28.08.2007.a.- täitmisavaldus on koostatud 27.08.2007, seega ei saa väita, et maksuhalduri enda toimingud pangaarve arestimisel ei ole tulemust andnud) on vastuolus MKS §-des 128 ja 130 lg 2 sätestatud nõuetega. Puudus täitemenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks vajalik eeldus- maksuhalduri enda täitetoimingute ilmne perspektiivitus (MKS § 130 lg 2) ja TMS § 2 p 12 nõuetele vastav haldusakt maksukohustuse sundtäitmise kohta. Täitmisavaldusest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt on arestitud OÜ K pangakonto Hansapangas. 13.09.2007.a. kohtutäituri büroos toimunud kohtumisel kinnitasid sissenõudja esindajad, et pangakonto on juba arestitud ja kontole laekuvad summad lähevad inkasso kaudu Maksu- ja Tolliametile. Sissenõudja on avaldanud, et TMS § 115 lg 1 kohaselt ei soovi ta sel põhjusel pöörata sissenõuet OÜ K Hansapangas asuvatele arvetele. Seega, maksuhaldur jätkab paralleelselt ka ise korralduses nimetatud summa sundtäitmist koos kohtutäituriga. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse üle ei ole jõustunud kohtulahendit ja täituri tasu osas pangakonto arestimine sellises olukorras ei ole põhjendatud. TMS § 46 lg 2 p 1 alusel võib kohtutäitur peatada täitemenetluse kui kohtutäituri tegevuse peale on esitatud kaebus. Täituri asendaja jättis kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. Rahuldamata jätmist ei ole põhjendatud. Kaebaja leiab, et sundtäitmise peatamine on igal juhul õigustatud vähemalt seni, kuni on jõustunud kohtulahend täidetava võlgnevuse ajatamise kohta, mille üle vaidlevad sissenõudja ja võlgnik Tallinna Halduskohtus.

TMS § 45 alusel võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada, kui menetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane. Kaebaja leiab, et antud olukorras, täitemenetluse peatamata jätmine on ebaõiglane, kuna kaebaja on põhimaksu tasunud, intresside suuruse ja ajatamise osas käib kohtuvaidlus ning kaebaja on vaidlustanud ka kohtutäituri tasu otsuse. MKS § 128 lg 2 p 3 kohaselt on maksuvõla täitmine lubatud juhul, kui maksuvõlg ei ole ajatatud. Juhul, kui maksuvõla ajatamise osas jõustub kas kokkulepe või kohtulahend, saaks võtta lõpliku seisukoha täitmise jätkamise osas. Seega palub kaebaja Harju Maakohtul täitemenetlus peatada. Kaebaja palub tühistada kohtutäituri asendaja Silva Kulagina poolt 26.11.2007.a. tehtud otsus täiteasjas nr 022/2007/7604 ja teha uus lahend, millega tühistada 16.10.2007 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ja 22.10.2007.a. täitekulu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2007/7604 ja peatada täiteasja nr 022/2007/7604 menetlus kuni haldusasjas nr 3-07-1969 lõpliku lahendi jõustumiseni. Asjast huvitatud isiku kohtutäituri Elin Vilippuse seisukoht Tulenevalt Harju Maakohtu 8.01.2008 asja menetlusse võtmise määrusest tsiviilasjas nr 2-07-51462, mille kohtutäitur sai kätte 14.01.2008, leiab kohtutäitur, et OÜ K7.12.2007 kaebus kohtutäituri asendaja 26.11.2008 otsusele täiteasjas nr 022/2007/7604 tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on OÜ K vastu alustatud täiteasi maksuvõla summas 650717.00 krooni sissenõudmiseks. Täitemenetluse aluseks on TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta, ehk siis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.05.2007 korraldus maksuvõla tasumiseks nr 13-2.1/12843 (lisa 1) ning sissenõudja 27.08.2007 täitmisavaldus. Kohtutäitur on võlgniku vastu alustanud täitemenetluse TMS § 2 lg 1 p-st 12 tuleneva täitedokumendi täitmiseks – täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.05.2007 korraldus maksuvõla tasumiseks nr 13-2.1/12843. TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõue, mis tuleneb maksuhalduri haldusaktist maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Kohtutäitur leiab, et on alustanud täitemenetluse põhjendatult, täitedokumendi alusel, mis on märgitud TMS § 2 lg-s 1 sätestatud lahendite loetelus, täitedokument on koostatud pädeva organi – maksuhalduri – poolt, esitatud täitmiseks pädeva organi poolt TMS §-st 23 täitmisavaldusele esitatavaid nõudeid järgides, täitedokument on jõustunud, selle täitmist ei ole ajatatud ega peatatud TMS-st ega muudest seadustest tulenevatel alustel. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima üksnes seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Lähtudes ülaltoodust on täitemenetluse alustamise tingimused täidetud. Täitedokumendist nähtuva võlasumma kujunemise asjaolud, millele kaebaja oma kaebuses viitab, puudutavad täitedokumendi sisu ning selle osas on kaebajal seadusest tulenev õigus maksuhalduri haldusakt vaidlustada, mida kaebaja ei ole kohtutäituri andmetel seni teinud. Kohtutäituril on õigus teha võlgnikult võla sissenõudmiseks vajalikke TMS-st tulenevaid täitetoiminguid, sealhulgas võlgniku pangakontode arestimine krediidiasutustes. Käesoleval ajal on võlgnikult sissenõutava rahasumma suurus kokku 718239.23 krooni, milles sisalduvad täitekulud, sh kohtutäituri tasu ja mille summa eraldivõetuna on 67522.23 krooni. TMS § 115 lg 1 kohaselt võib sissenõuda pöörata võlgniku kontole. Sissenõudja palus täitmisavalduses pöörata sissenõude võlgniku varale, väljaarvatud võlgniku pangaarvele Hansapangas, kuna Hansapangas asuv pangaarve on arestitud maksuhalduri poolt MKS § 130 lg 1 p 6 alusel. Tulenevalt sissenõudja avaldusest arestis kohtutäitur võlgniku pangaarve Hansapangas üksnes täitekulu ulatuses. Vastavalt KTS § 21 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 23 lg 1 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Võlgnik on täitmisteate kätte saanud 6.09.2007. Seega on

täitekulu, sh kohtutäituri tasu, osas sissenõude pööramine võlgniku Hansapangas asuvale pangaarvele põhjendatud. Sissenõudja on täitmisavalduses märkinud, et ei soovi sissenõude pööramist võlgniku pangaarvele Hansapangas. Nimetatud märkusega ei saa välistada kohtutäituri õigust seadusest tulenevale tasule ja võimalust tasu täitetoimingut (näiteks pangakonto arestimine) sooritades sisse nõuda. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on TMS § 2 lg 1 p-st 16 tulenevalt TMS-s ettenähtud korras täidetav dokument. Käesoleval ajal on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus OÜ K vastu alustatud täitemenetluses kehtiv ja võlgnikule kättetoimetatud täitmisteatega samal ajal ning kuigi nimetatud otsus on kaebaja poolt kohtus vaidlustatud, ei ole käesoleval ajal tasu sissenõudmise peatamiseks alust. Kohtutäitur on teinud järelepärimised ka teistele krediidiasutustele peale Hansapanga, saates nendele vastavad arveldusarvete arestid. Kohtutäituril on seadusest tulenev õigus ja kohustus välja selgitada võlgnikule kuuluv vara. Kohtutäituri vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktis (16.10.2007, lisa 3) on selgelt sõnastatud lause: “Täitetoimingu läbiviimise aluseks on täitemenetluse seadustiku § 115 ja krediidiasutuste seaduse § 88 lõike 5 punkt 3 ja § 89 lõige 8”. Kohtutäitur ei ole seadust ebaõigesti kohaldanud. Nimetatud paragrahvid § 21 ja § 64, 70, 71, 74, 75, millele kaebaja viitab, ei ole täitetoimingu, s.o antud juhul pangaarve arestimise, läbiviimise aluseks. MKS § 130 lg 2 kohaselt täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Maksuhaldur ei ole kohustatud kohtutäituri poole pöördumisel maksuhalduri poolt seatud keelumärkeid ja areste tühistama. Seadus ei piira kohtutäituri õigust ega takista kohtutäiturit tegemast täitemenetluse läbiviimiseks vajalikke TMS-st tulenevaid täitetoimingud ka siis, kui maksuhaldur on võlgniku varale seadnud keelumärkeid või selle arestinud. MKS § 130 lg-s 1 on sätestatud toimingud, mida maksuhalduril on õigus sooritada võla sundkorras sissenõudmisel. Kaebaja ei ole haldusaktis näidatud kohustust tasuda rahasumma täitnud täies ulatuses, seega on sissenõudja pöördumine kohtutäituri poole õigustatud. Vastavalt MKS § 128 lg 2 p-le 3 on maksuvõla täitmine lubatud juhul, kui maksuvõlg ei ole ajatatud. Kohtutäituri andmetel ei ole täitmisel olev maksuvõlg ajatatud. Lisaks annab TMS § 221 võlgnikule võimaluse vältida sundtäitmist. Kui võlgnik leiab, et täitemenetlus on alusetu, siis võib ta esitada kohtule sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 sätestatud korras ja taotleda ühtlasi esmase õiguskaitse vahendina täitemenetluse peatamist. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 46 lg 2 p 1 alusel võib kohtutäitur täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul. Käesoleval ajal ei ole OÜ Kvastu alustatud täitemenetluse peatamiseks mõjuvaid põhjuseid. Võlgniku erinevad kaebused, sealhulgas käesolevas vastuses käsitletav, tuginevad väidetel, mille kohaselt võlgniku arvates puudub täitemenetluse aluseks olev dokument. Täitemenetluse aluseks olev maksuhalduri haldusakt – 18.05.2007 korraldus maksuvõla tasumiseks – ei saa võlgniku arvates olla täitedokumendiks, kuna võlgnikule ei ole selge, kuidas sissenõutav võlasumma on kujunenud. Nimetatud küsimus lahendamine ei kuulu kohtutäituri pädevusse, vaid tulnuks lahendada vaidlustades haldusakt seaduses ettenähtud korras ja ajal. Kohtutäitur palub jätta kaebus rahuldamata. Sissenõudja Maksu- ja Tolliameti seisukohad Maksukorralduse seaduse § 10 lg 2 p 3 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. PMTK andis 18.05.2007 OÜ-le K korralduse nr 13-2.1/12843 maksuvõla tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega. Korralduse andmise tingis asjaolu, et maksukohustuslane jättis täitmata MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustuse tasuda maksusumma ja maksu kõrvakohustustest tulenevad summad selleks määratud pangakontole maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Kõnesoleva korralduse kohaselt oli maksukohustuslase

poolt seisuga 17.05.2007.a täitmata maksukohustusi kogusummas 1 559 471 krooni, maksuvõlad koosnesid kinnipeetud tulumaksu põhimaksu intressi summast 40 krooni, sotsiaalmaksu intressi summast 1504 krooni; käibemaksu põhimaksu summast 292 231 krooni ning intressi summast 162 346 krooni; ettevõtte tulumaks erisoodustustelt põhimaksu summast 694 987 krooni ning intressi summast 408 363 krooni. 27.08.2007 kohtutäiturile esitatud täitmisavalduses toodud summad on kujunenud 18.05.2007 korralduses toodud summadest, millest on maha arvatud äriühingu poolt maksuhalduri kontole üle kantud summad. Täitmisavalduse vormistamise seisuga nähtus maksukohustuslaste registri andmetest, et 18.05.2007 korraldus on täitmata kogusummas 650 717 krooni, maksuvõlad koosnesid kinnipeetud tulumaksu põhimaksu intressi summast 40 krooni, sotsiaalmaksu intressi summast 1504 krooni; käibemaksu intressi summast 162 346 krooni; ettevõtte tulumaks erisoodustustelt põhimaksu summast 78 464 krooni ning intressi summast 408 363 krooni. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et täitmisavalduses peab nähtuma, kuidas on kohtutäiturile edastatud võlg kujunenud. Täitmisavalduses näidatakse ära nõude suurus. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument ja sissenõudja vastavasisuline avaldus, on täitur kohustatud algatama täitemenetluse. Täitmisele saadetud summast ning maksuvõla kujunemisest peab või pidi OÜ K teadlik olema, kuna äriühing omab ülevaadet pangakontol toimuvast, osaühingul on võimalus kontrollida maksuvõla seisu e-maksuametist (leping sõlmitud 25.01.2001). Ka kõnesolevas korralduses teavitas maksuhaldur maksukohustuslast, et tulenevalt MKS § 14 lasub maksuhalduril selgitamis-ja teavitamiskohustus. Maksukohustuslasel on õigus saada oma maksuvõla kujunemise kohta üksikasjalikumat teavet, selleks tuleb maksukohustuslasel pöörduda kas otse kõnesoleva korralduse koostaja või piirkondliku maksu-ja tollikeskuse teenindusbüroo poole. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks maksuhaldur jätkab paralleelselt kohtutäituriga maksuvõla sundsissenõudmist AS-s Hansapank äriühingule kuuluvate kontode arestimisega ning keelumärke seadmisega äriühingule kuuluvatele sõidukitele. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 2 säteastab, et täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Seega ei ole maksuhalduril kohustust kõrvaldada seatud tõkendeid. Arestid ning keelumärked kõrvaldatakse 18.05.2007 korralduse nr 132.1/12843 täitmisega OÜ K poolt. Kaebajale jääb selgusetuks, miks pöördus maksuhaldur maksuvõla sundtäitmiseks kohtutäituri poole, kui maksuhalduri enda sundtäitmise toimingud andsid tulemusi (MKS § 130 lg 2). PMTK leiab, et kuna OÜ K pangaarvete arestimise tulemusena ei laekunud maksuhaldurile 18.05.2007 korraldusega nr 13-2.1/12843 tasumisele kuuluv maksuvõlg täies ulatuses äriühingu poolt jäi tasumata maksuvõlg kogusummas 650 717 krooni, oli õigustatud täitemenetluse algatamise avalduse esitamine kohtutäiturile sissenõude pööramiseks äriühingu muule varale TMS sätestatud korras. OÜ K vaidlustab asjaolu, et täitedokumendist ei nähtu intresside arvestust ning leiab, et seega täitemenetluse alustamiseks puudub seaduse nõuetele vastav dokument. Maksuhaldur toonitab, et antud vaidluses puudub alus intressivõla teket analüüsida, kuna OÜ K ei ole vaidlustanud 18.05.2007 korraldust nr 13-2.1/12843. Kõnesolevas korralduses teavitas maksuhaldur maksukohustulast, et vastavalt MKS § 137 lg 1 ja 3, § 138 lg 1 sätestatust on menetlusosalisel õigus 30 päeva jooksul esitada vaie Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse kaudu Maksu- ja Tolliametile ja taotleda otsuse kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue otsuse väljaandmist. MKS § 151 lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline 30 päeva jooksul pöörduda Tallinna Halduskohtu poole ka vaiet esitamata. Vaiet/kaebust OÜ Kei esitanud, tänaseks päevaks on 18.05.2007 korraldus jõustunud, vastuväited korralduse sisule tuleb jätta tähelepanuta.

Kaebaja teatab, et on esitanud maksuhaldurile taotluse maksuvõla ajatamiseks ning ajatamise taotluse vaidluses ei ole lõplikku jõustunud kohtulahendit. Kaebaja rõhub sellele, et kuna antud juhul toimub vaidlus maksuhalduri ja kaebaja vahel maksuvõla ajatamise osas, on maksuvõla sundtäitmine vastuolus MKS § 128 ning 130 lg 2 sätestatud nõuetega. OÜ Kesitas maksuhaldurile maksuvõla ajatamise taotluse, mis jäeti Maksu-ja Tolliameti 10.07.2007 otsusega nr 13-1/230 rahuldamata, kuna maksuhaldur leidis, et äriühing ei ole rakendanud kõiki meetmeid maksuvõlgade kiiremaks likvideerimiseks ning ei esitanud ajatamise kinnitamiseks nõutud tagatist. Äriühing nimetatud otsusega ei nõustunud ning esitas 31.07.2007 maksuhaldurile väide 10.07.2007 otsuse nr 13-1/230 kehtetuks tunnistamise ja maksuvõla tasumise ajatamise nõudes. Kõnesolev kaebus jäeti maksuhalduri 11.09.2007 vaideotsusega nr 6-1/231-1 rahuldamata. OÜ K esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule maksuhalduri 10.07.2007 otsuse nr 13-1/230 tühistamise nõudes. Tallinna Halduskohus 16.10.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-1969 võttis kaebuse menetlusse. OÜ K esitas 17.01.2008 Tallinna Halduskohtule taotluse kaebuse loobumiseks ning palub menetluse kohtus lõpetada. Tallinna Halduskohus 28.01.2008 määrusega võttis vastu OÜ K kaebusest loobumise ning lõpetas haldusasja nr 3-07-1969 menetluse. MKS § 128 lg 2 sätestab tingimused, millal on sundsissenõudmine lubatud. Täitmisavalduse esitamiseks olid kõik sundsissenõudmiseks vajalikud tingimused täidetud (kohustuse täitmise tähtpäev oli saabunud ning nõue oli sissenõutav; haldusakt oli maksukohustuslaste teatavaks tehtud; maksuvõlga ei olnud ajatatud, ei olnud aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; haldusakti täitmist ei peatatud - haldusakti täitmist võib peatada vaiet lahendav asutus MKS 14. peatükis sätestatud vaidemenetluse korral). Kaebaja leiab esitatud kaebuses, et kohtutäitur on põhjendamatult alustanud täitemenetlust ja seetõttu on täituri poolt läbiviidavad toimingud (kohtutäituri sissenõude pööramine võlgniku pangaarvele täitekulu ulatuses AS-s Hansapank) õigusvastased, täitemenetlusega kaasnev täitekulu ei ole põhjendatud ning õiguspärane ei ole ka nimetatud täiteasjas kohtutäituri tasu. Kuna OÜ Kpoolt jäi 18.05.2007 korraldus maksuvõla tasumiseks täitmata, esitas maksuhaldur 27.08.2007 kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse nr 13-5.1/31313 maksuvõla sissenõudmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument ja sissenõudja vastavasisuline avaldus, on täitur kohustatud algatama täitemenetluse. Kui kohtutäitur hakkaks otsustama talle esitatud täitedokumentide sisulise seadusele vastavuse üle, muutuks ta dokumentide täitjaks vaidluse kohtueelseks (või-jargseks) lahendajaks. Kuna kohtutäitur ei ole kohtu suhtes kõrgemalseisev organ, ei ole mõeldav panna kohtutäiturile kohustust kontrollida dokumendi täitmisele saatmise õigustatust. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitementluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 12 kuulub PMTK 18.05.2007 korraldus nr 13-2.1/12843 täitmisele. Tulenevalt eeltoodust on täitemenetluse alustamise tingimused OÜ Ksuhtes täidetud. Kuna täitemenetluse alustamiseks kõik vajalikud TMS-st tulenevad tingimused on täidetud ning käesoleval ajal ei ole täitemenetlust peatatud, siis on kohtutäituril õigus teha võlgnikult võla sissenõudmiseks vajalikke TMS-st tulenevaid täitetoiminguid, sealhulgas sissenõude pööramine võlgniku pangakontole. PMTK andis AS-le Hansapank 24.07.2007 korralduse nr 13-2.2/16718 OÜ Kpangakontode arestimiseks. Maksukorralduse seaduse § 130 lg 2 säteastab, et täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Seega ei ole maksuhalduril kohustust kõrvaldada seatud tõkendeid. Täitmisavalduses maksuhaldur avaldas, et TMS § 115 lg 1 kohaselt ei soovi pöörata sissenõuet võlgniku AS-s Hansapank asuvale hoiusele või pangaarvele. Asjaolu, et maksuhaldur on arestinud võlgniku pangaarve AS-s Hansapank, ei võta kohtutäituril õigust pöörata sissenõuet võlgniku pangaarvele täitekulu ulatuses TMS § 115 lg 1 ettenähtud korras. Seega, maksuhaldur leiab, et kohtutäituri tegevus pangaarvete arestimisel on seaduslik ning aresti tühistamiseks puudub alus.

TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitementluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas isiku-ja varaandemete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud ning täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud. Kohtutäitur on 22.10.2007 täitekulu väljamõistmise otsuses märkinud, milliste vajalike kulutuste kohta on koostatud täitekulu väljamõistmise otsus. Seega, tulenevalt TMS § 37 lg 1 on täitekulu väljamõistmine kohtutäituri poolt põhjendatud. Kuna kohtutäitur on täitnud kõik TMS-st tulenevad täitemenetluse alustamise tingimused ja täitemenetluse alustamine on olnud eeltoodud asjaoludele tuginedes õiguspärane, siis on sellest tulenevalt õiguspärane ka nimetatud täiteasjas väljamõistetud kohtutäituri tasu. Kohtu põhjendused TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri otsuste peale. Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, sissenõudja ning kohtutäituri kirjalike vastuväidetega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 16.10.2007.a. on täitur koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (tl 36-37) ja 22.10.2007.a. täitekulu väljamõistmise otsuse (38-39). OÜ Kleidis, et kohtutäitur on põhjendamatult alustanud täitemenetlust ja muuhulgas seetõttu on ka täituri poolt läbiviidavad toimingud õigusvastased. 16.10.2007.a. arestimise otsusega on täitur arestinud 67 522.23 krooni. OÜ Kleidis, et nimetatud summa arestimine ei ole põhjendatud, muuhulgas ka seetõttu, et OÜ Kon nii täituri tasu kui ka täituri toimingud vaidlustanud kohtus. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur on põhjendamatult alustanud täitemenetlust. TMS § 23 lg 1 alusel algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see määruses kirjas on. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Ka Riigikohus on mitmes lahendis (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2002. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27, 304) ja 8. oktoobri 2004. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-104-04 (RT III 2004, 25, 277) käsitlenud täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi olemust. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt on täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Täitedokumendiks on käesolevas asjas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.05.2007.a. korraldus maksuvõla tasumiseks nr 13-2.1/12843. Sellest tulenevalt leiab kohus, et täitemenetlus on alustatud põhjendatult sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel, mis on märgitud TMS § 2 lg 1 p-s 12, samuti on täitedokument koostatud pädeva organi – maksuhalduri – poolt. Seega olid täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ja täitemenetlus algatati õiguspäraselt. Eeltoodu tõttu on ka põhjendamatu avaldaja väide, et talle jääb ebaselgeks,

milliste dokumentide alusel sissenõutava summani jõuti. Kohus nõustub Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, et täiteavalduses ei pea nähtuma, kuidas on täiturile edastatud võlg kujunenud, täiteavalduses näidatakse ära üksnes nõude suurus. Täitedokumendi sisu osas oli avaldajal õigus maksuhalduri haldusakt vaidlustada, mida avaldaja aga ei teinud. Avaldajale jääb arusaamatuks, miks maksuhaldur jätkab paralleelselt kohtutäituriga maksuvõla sundsissenõudmist AS-s Hansapank äriühingule kuuluvate kontode arestimisega ning keelumärke seadmisega äriühingule kuuluvatele sõidukitele. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 2 sätestab, et maksuhaldur võib maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui maksuhalduri poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel sooritatud toimingud ei ole andnud tulemusi. Kohus nõustub Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, et kuna OÜ Kpangaarvete arestimise tulemusena ei laekunud maksuhaldurile tasumisele kuuluv maksuvõlg täies ulatuses - äriühingu poolt jäi tasumata maksuvõlg kogusummas 650 717 krooni, oli õigustatud täitemenetluse algatamise avalduse esitamine kohtutäiturile sissenõude pööramiseks äriühingu muule varale TMS sätestatud korras. MKS § 130 lg 2 kolmanda lause sätestatu kohaselt täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima. Sellest tulenevalt ei ole maksuhalduril kohustust tühistada seatud tõkendeid. Kohus nõustub täituri arvamusega, et seadus ei piira kohtutäituri õigust ega takista kohtutäiturit tegemast täitemenetluse läbiviimiseks vajalikke TMS-st tulenevaid täitetoimingud ka siis, kui maksuhaldur on võlgniku varale seadnud keelumärkeid või selle arestinud. MKS § 130 lg-s 1 on sätestatud toimingud, mida maksuhalduril on õigus sooritada võla sundkorras sissenõudmisel. Arestid ning keelumärked kõrvaldatakse 18.05.2007 korralduse nr 13-2.1/12843 täitmisega OÜ Kpoolt. Avaldaja on esitanud ka maksuhaldurile taotluse maksuvõla ajatamiseks. Avaldaja soovis täitemenetluse peatamist kuni on jõustunud kohtulahend täidetava võlgnevuse ajatamise kohta. Vastavalt MKS § 128 lg 2 p-le 3 on maksuvõla täitmine lubatud juhul, kui maksuvõlg ei ole ajatatud. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et maksuhaldurile on esitatud taotlus seoses maksuvõla ajatamisega (tl 30-31), mis jäeti Maksu- ja Tolliameti 10.07.2007.a. otsusega nr 13-1/230 rahuldamata. 31.07.2007.a. esitas avaldaja maksuhaldurile vaide, mis jäeti maksuhalduri 11.09.2007.a. vaideotsusega nr 6-1/231-1 rahuldamata. Antud otsuse peale esitas avaldaja kaebuse Tallinna Halduskohtule (tl 32-34). Tallinna Halduskohus võttis 16.10.2007.a. määrusega kaebuse menetlusse (tl 35). 17.01.2008.a. esitas avaldaja Tallinna Halduskohtule taotluse kaebuse loobumiseks, kus palus menetlus lõpetada. Tallinna Halduskohus 28.01.2008.a. määrusega võttis kaebusest loobumise vastu ja lõpetas menetluse. Eeltoodust tulenevalt ei ole täitmisel olev maksuvõlg ajatatud. Lisaks nõustub kohus täituri seisukohaga, et TMS § 221 annab võlgnikule võimaluse vältida sundtäitmist. Kui võlgnik leidis, et täitemenetlus on alusetu, siis võis ta esitada kohtule sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 sätestatud korras ja taotleda ühtlasi esmase õiguskaitse vahendina täitemenetluse peatamist. Arvestades eeltoodut on kohtutäitur täitnud kõik TMS-st tulenevad täitemenetluse alustamise tingimused, mistõttu on olnud täitemenetluse alustamine eeltoodud asjaoludele tuginedes õiguspärane. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur vara arestimisel seadust rikkunud ning seetõttu ei ole ka põhjendatud kohtutäituri poolt täiteasjas nr 022/2007/7604 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti tühistamine. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et OÜ K kaebus kohtutäitur Elin Vilippus asendaja Silva Kulagina 26.11.2007.a. otsusele täiteasjas nr 022/2007/7604 tuleb jätta rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.