Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

kustutamisest enne täituri tasu kohta arve saamist. KTS § 21 lg. 1 kohaselt kuuluvad tasustamisele ainult täituri tehtud toimingud. Kohtutäitur algatas täitemenetluse, rikkudes KTS § 29 lg. 1 sätteid kutseid ta võlgnikule ja sissenõudjale ei saatnud ega mingit tähtaega kohustuse vabatahtlikult täitmiseks ei määranud. Igakuiseid makseid kohtutäitur võlgnikule ei pannud. Kohtutäitur ei teinud mingeid ametitoiminguid ka võlgniku asukohas. Seega mingeid ametitoiminguid kohtutäitur ei teinud ja alus täituri tasu ja kulutuste kohta arve esitamiseks puudub. Kohtutäitur oma vastuses kaebusele kinnitab, et ta on saatnud kaebaja aadressil 16.02. ja 15.04.2002.a. täitekutse, kuid kaebaja ei ole täitekutseid saanud. Jõhvi Postkontori teatis seda üksi ei tõenda. 07.05.2002.a. sai võlgnik ainult arve kohtutäituri tasu maksmiseks, aga arve ei ole põhjendatud, sest täitur pole toiminguid teinud. Kaebaja palub tunnistada kohtutäitur A.Kloren’i tegevus asjas 168/2002/124 ebaseaduslikuks kaebajale arvete esitamisel kohtutäituri tasu eest summas 4 000 krooni ja täitekulude eest summas 156 krooni 10 senti. Kohtutäitur A.Kloren oma vastuses kaebusele teatab, et algatas 16.02.2002.a. Narva Maksuameti 22.02.2002.a. avalduse alusel täitemenetluse kaebuse esitajalt 143 893 krooni sissenõudmiseks riigituludesse. 25.03.2002.a. saatis täitur TMS §-le 29 vastava täitekutse ja AS Eesti Post Jõhvi Postkontori 23.05.2002.a. teate nr. 381 kohaselt on see väljastatud postkontori Narva 3 nimekasti nr. 641. Täitekutse saatmine on fikseeritud ka registrites ja ärakiri kutsest on toimikus. 15.04.2002.a koostas täitur korduvkutse ja koos sellega ka arve kohtutäituri tasu ja täitekulude tasumiseks. Need dokumendid andis täitur isiklikult üle 07.05.2002.a. kaebuse esitaja töötajale Narvas Linda tn. 4 maja ees, kuna täiturit ei lubatud ettevõtte territooriumile. Ajalehekuulutusega kutsumist täitur põhjendatuks ei pea. Täitur selgitab, et KTS § 22 lg. 1, § 23 lg. 1, § 26 alusel nõuab täitur tasu ja kulutuste hüvitamist ning teatab, et täitemenetlus lõpetatakse TMS § 35 lg. 1 p. 4 alusel, kui need summad on tasutud. II. Asja kohtulik menetlus ja kaebuse arutelu. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 23.01.2008.a. määrusega võttis tsiviilasja nr. 2-02-175 OÜ Bower Bolts kaebuses kohtutäitur Aleksander Kloren’i tegevuse peale menetlusse hagita asjana Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, määras korraldada kohtuistung, kutsus kohtuistungile kaebuse esitaja ja puudutatud isikuna kohtutäituri ning hoiatas menetlusosalisi TsMS § 411 järgi, et kui nad kohtuistungile ei ilmu, vaadatakse asi läbi ilma nendeta.. Tegemist on hagita asjaga TsMS § 475 lg. 1 p. 15 järgi. TsMS § 477 lg. 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg. 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kui kohus peab hagita asja läbi vaatamiseks kohtuistungi, siis kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Menetlusosalised kohtusse ei ilmunud. Kohtutäitur A.Kloren on ametist vabastatud justiitsministri 31.03.2003.a. käskkirjaga nr. 225-k sel ajal kehtinud KTS § 11 lg. 7 alusel. Sama käskkirja kohaselt täitur A.Kloren’i menetluses olnud toimikud oli A.Kloren kohustatud üle andma kohtutäitur Andrei Krek’ile. A.Krek on täitetoimiku 168/2002/124 saatnud Narva Linakohtule 29.06.2006.a. Justiitsministeeriumi järelevalve ja õigusteeninduse talituse referendi e-kirja kohaselt täitemenetluse registris kajastub, et täitetoimik nr. 168/2002/323 on sisestatud 16.02.2002.a., avaldus täitemenetluse alustamiseks, samal päeval on täitmisteade, 15.04.2002.a. täitekutse (korduv), 15.05.2002.a. täitekulu väljamõistmise otsus ja samal päeval vara (pangakonto) arestimisakt. Täitetoimikus nr. 168/2002/124 sisalduvad samad andmed. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja on esitanud kirjaliku avalduse asja läbivaatamiseks ilma kaebuse esitaja osavõtuta. Kaebaja palub kaebus rahuldada ja arvestada seejuures Riigikohtu selgitusi lahendis nr. 3-1-1-78-03, kus on märgitud, et kolleegiumi arvates ei tulene

seadusest võlgniku kohustust kanda kohtutäituri täitekulusid ja hüvitise tasumist siis, kui maksta kohtutäituri tasu, kui võlgnik on täitnud nõuded enne esimest täitetegevust. Võlgnevuse tasumisel enne täitekutse saamist võlgniku poolt ei teatatud, et tema suhtes võidakse teha täitetoiminguid, mistõttu ta ei pea kandma tasuriske, mis tulenevad põhjendama täitetoimingutest. Kaebaja täitis vabatahtlikult Maksuameti 17.12.2001.a. ettekirjutise nr. 05/03/14-1564 ja sissenõudja teatas sellest kohtutäiturile. Kohtutäituri ainsaks tegevuseks oli ainult arvete esitamine, muud täitetoimingud on põhjendamata ning kaebaja ei pea kandma maksuriski. Kaebaja palub kaebuse rahuldada. III. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. põhjendused. Kohtutäituri tegevuse peale edasikaebamise korra sätestas TMS § 77, mille lg. 1 kohaselt kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib kohtutäituri otsuse peale kümne päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. TMS § 42 kohaselt on täitekuludeks sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimiseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas õigusabikulud. Sama paragrahvi lg. 2 järgi kannab täitekulud võlgnik ja need nõutakse sisse kohtutäituri otsuse alusel, ning lg. 8 järgi täitekulude sissenõudmise otsusega mittenõustumisel võivad võlgnik ja sissenõudja esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtule. KTS § 21 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 23 lg. 1 järgi kohtutäituri tasu nõutakse võlgnikult sisse koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude summaga ja lg. 5 kohaselt on kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks kohtutäituri otsus. Sellest sättest tuleneb, et kohtutäitur peab võlgnikule teatama, millised summad üheskoos temalt väljamõistmisele kuuluvad. KTS § 28 kohaselt kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri büroo asukoha järgsele maa- või linnakohtule ühe kuu jooksul talle kohtutäituri otsuse esitamisest. Sellist kaebust esitatud ei ole. Kaebus on esitatud kohtutäituri tegevuse peale, kes väidetavalt ebaõiglaselt nõuab täituri tasu ja kulude hüvitamist. Seega KTS § 28 ja TMS § 42 lg. 6 kohaselt kehtib kohtutäituri tasu ja täitekulude osas vaidlustamise erikord ning kaebaja on ekslikult vaidlustanud kohtutäituri tegevust lähtudes TMS §-st 77. Täitetoimikust nähtuvalt on sissenõudja Maksuameti avaldus menetlusse võetud 16.02.2002.a. ja toimik kajastab täitetoiminguid, mille kohaselt esmane täitekutse vormistati 16.02.2002.a. ja korduv 15.04.2002.a. Need andmed ühtivad A.Kloreni kirjalikus vastuses esitatuga, välja arvatud viide Maksuameti avalduse kuupäevale, mis ilmselt pärineb teises täiteasjas tehtud vastuskirjast. Samas ei nähtu täitetoimigust, kas, millal või kuidas toimetati täitekutsed võlgnikule. Toimikus on olemas kaks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust, üks 16.02.2002.a. summale 4 000 krooni ja teine 25.03.2002.a. samuti summale 4 000 krooni. Samas täitetoimingus olevast toimingute loetelust nende otsuste tegemine ja võlgnikule edastamine ei kajastu. Kohus, hinnanud tsiviiltoimikus olevaid dokumente leidis, et õige on kaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-78-03, mille kohaselt „Kolleegiumi arvates ei tulene seadusest võlgniku kohustust kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist, st esmase täitekutse üleandmist. Võla tasumisel või sissenõudmisel enne täitekutse saamist ei ole võlgnikule teatavaks tehtud, et tema suhtes võidakse teha täitetoimingud, mistõttu ei pea ta kandma ka põhjendamatutest täitetoimingutest tulenevat makseriski.“ Nii kaebaja kui ka täitur on teatanud kirjalikult, et maksuvõlgnevus tasuti ja seda otse Maksuametile. Tulenevalt TMS §-dest 23 ja 24 algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel võlgniku kohta täitetoimiku avamisega. Täitetoimiku avamine ei ole

käsitletav täitetoimingu tegemisena võlgniku suhtes. Esmaseks täitetoiminguks võlgniku suhtes on täitekutse saatmine võlgnikule TMS §-s 291 sätestatud korras. KTS § 21 lg. 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning seadus ei sätesta, mitu täitetoimingut peab tegema, et tekiks kohtutäituri tasu saamise õigus. Täituri õigus tasule ja TMS § 42 kohaselt ka täitekulude hüvitamisele tekib esimese täitetoimingu tegemisega ehk antud juhul pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Kohus on seisukohal, et täitekutset kaebajale üle ei antud ja ei saa ka lugeda, et täitekutse oleks olnud üle antud. TMS § 29 lg. 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Neist sätteist tulenevalt tuleb kutse üldjuhul üle anda allkirja vastu. Seega, kui võlgnik ei ilmu kutse peale kohtutäituri juurde või tema viibimiskohta ei teata, kuulub kohaldamisele TMS § 291 lg 2. TsMS § 28 lg. 2 - 8 ei anna võimalust kutse saatmist juriidilisele isikule lihtkirjaga muul kui registrisse kantud aadressil. Kohtutäituri enda teatel on ta edastanud kutse nimekasti postkontoris, mida ei saa lugeda võrdseks äriregistrisse kantud aadressile kirja saatmisega. Samuti ei saa lugeda kutse ja muude dokumentide juriidilisele isikule üleandmiseks nende andmist suvalise isiku kätte tänaval. Kuna täitekutse on võlgnikule üle andmata, siis on tegemata esmane täitetoiming ja tasu ning kulutuste nõudmine on põhjendamatu. Järelikult tuleb kaebus rahuldada ja kohtutäituri vastavad otsuses tasu ning kulutuste sissenõudmiseks tunnistada seadusevastaseks. Täitedokumendi kättetoimetamise problemaatikat on samaselt käsitlenud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma määruses nr. 3-2-1-7-03. Kohus lähtus tuvastatust ning juhindudes TMS §-de 29, 42, 77, KTS §-de 21, 23, 28, TsMS §-de 475 lg. 1 p. 15, 477, 661 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 15. aprillil 2008.a 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.