Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja KÜ liige. Hageja korter asub elamu viimasel korrusel ja 2000 aastal sai hageja teistelt korteriomanikelt nõusoleku maja pööningu osaliseks väljaehituseks korterina. Selleks on väljastatud ehitusluba nr 26557, 07.11.2001 korteri nr 19

2-07-43838 ümberehituseks ja pööningu osalikeks väljaehitamiseks. Siiani käivad juurdeehitusel tööd ning seda ei ole vormistatud elamispinnana. Alates augustist 2005 maksab hageja pööningu kasutamise eest 856,70 krooni kuus vaatamata sellele, et korteriomanike otsust selle kohta ei ole ning see summa võetakse KÜ-s kasutusele kui remondi, hoolduse ja halduse maksuna. Veebruaris 2007 oli hageja arvele juurde lisatud põhjendamatult 3006 krooni üüri tasuna pööningu kasutamise eest. Hageja pöördus ühistu juhatuse poole avaldusega tühistada põhjendamatu üüritasu määramine. Vastust hageja sellele ei saanud. 17.07.2007 toimunud kostja üldkoosoleku otsuse punktiga 4 võeti vastu otsus, millega kinnitati hagejale tasu pööningu ruumide kasutamise eest 30kr/m2 kohta, millele lisanduvad hooldus, haldus ja remondifondi tasu määrad. Tulenevalt KÜS 151 lg 1 palub hageja tühistada üldkoosoleku 17.07.2007 otsuse punkt 4 haldus, hooldus ja remondifondi maksude määramise osas, kuna hageja kasutuses olev pööningu osa ei kuulu eluruumi üldpinna hulka ja sellelt ei saa nõuda majandamiskulusid. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda. 07.01.2008 esitatud avalduses märgib hageja, et ei ole keeldunud pööningu kasutamise eest maksmast, hageja on maksnud selle eest alates 2005. Hageja taotles, et kostja vormistaks tasumise seaduse nõuetele vastavalt, s t, et hageja maksaks üüri, mitte halduse, hoolduse ja remondi eest. Kohtuistungil esitas hageja avalduse hagi eseme muutmiseks ning taotles vaidlustatud otsuse p 4 kehtetuks tunnistamist haldus, hooldus ja remondifondi maksude määramise osas. Vastuvõetud otsus on vastuolus KÜS § 151 lõikega 1. Pööninguruumi majandamiskulusid ei pea keegi maksma, majandamiskulusid makstakse eluruumi – korteri üldpinna eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hagejale pööningu väljaehitamiseks ei andnud nõusolekut kõik ühistu liikmed, mida on selgesti näha hagiavalduse lisast 1. Ehitusloa saamise hetkeks oli hageja teinud juba omavolilisi ümberehitusi pööningul. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et 6 aastat tagasi välja antud ehitusluba oleks veel kehtiv. Veel ei ole hageja selle aja jooksul esitanud ehituse kohta kinnitatud projekti. Arusaamatu on hageja põhjus, mille alusel ta eeldab, et tal on õigus kasutada kaasomandis olevat asja tasuta ja ainuisikuliselt. Samuti on arusaamatu, miks ei loe hageja enda ümberehitatud pööningupinda eluruumiks, kui nimetatud ruum vastab Vabariigi Valituses 26.01.1999 määrusele nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded”. Ka Riigikohus 3-2-1-153-05 lahendis on jõudnud järeldusele, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asjaolu, et hageja peab vaidlustatud üldkoosoleku otsust ebaõiglaseks, sest tema nägemusel ta ei pea maksma kaasomandis oleva pööningu isikliku kasutamise eest, ei anna alust otsuse tühistamiseks või oma kohustuse täitmise loobumiseks, mis tuleneb KÜS § 13 lg 4. 17.07.2007 üldkoosolekul tegi hageja kaasomanikele ettepaneku osta välja pööningu osa, mis on tema kasutuses, kuid kaasomanikud sellega ei nõustunud. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist.

2-07-43838

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kohtule hagi, milles vaidlustab kostja üldkoosoleku otsuse selle vastuolu tõttu seadusega. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased kostja väited pööningu väljaehitamise asjaolude kohta ja Põhja-Tallinna Valitsuse Hoonete Haldusosakonna 23.12.1999 kiri (lk 42). MTÜS § 24 lg 1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hageja leiab, et kostja 17.07.2007 üldkoosoleku otsuse p 4, millega otsustati, et hageja peab maksma pööninguruumide asutamise eest 30 krooni m2 eest ning hooldus, haldus ja remondifondi tasu, on vastuolus KÜS § 151 lõikega 1. Kostja leiab, et hageja kohustus maksta pööningu kasutamise eest tuleneb KÜS§ 13 lõikest 4. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kostja poolt viidatud KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuid seda vaid juhul, kui need on kooskõlas seaduste ja ühistu põhikirjaga ning kui kohus ei ole nende tühisust tuvastanud või neid kehtetuks tunnistanud. Vaidlus puudub selle üle, et pööninguruum, mille kasutamise eest üldkoosoleku otsusega pandi hagejale kohustus tasuda 30 krooni ruutmeetri eest ning hooldus, haldus ja remondifondi tasu, ei ole hageja korteriomandi osa, vaid on korteriomanike kaasomandis mõttelise osana. Kuna ruum, mille eest üldkoosolek määras hagejale hooldus, haldus ja remondifondi tasu maksmise kohustuse, on korteriomanike kaasomandis ja ei ole hageja omandis reaalosana, ei saa kaasomanikud hagejalt KÜS § 151 sätestatud makse nõuda. AÕS § 75 järgi on nimetatud maksude tasumise kohustus kõigil kaasomanikel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 293 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Ka sellest sättest ei tulene hageja kohustust tasuda talle vaidlustatud üldkoosoleku otsusega määratud hooldus, haldus ja remondifondi tasu pööninguruumi, mille suurus ületab temale langeva mõttelise osa suuruse, kasutamise eest. Kostja poolt viidatud Vabariigi Valituses 26.01.1999 määrus nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded” ei puutu ülalmärgitud põhjendustel asjasse (tegemist ei ole tasu määramisega hagejale kuuluva eluruumi osalt) ning Riigikohus lahendist nr 3-2-1-153-05 käesolevas vaidluses kostja poolt esile toodud viisil juhinduda ei saa, tegemist on käesolevast asjast erinevate asjaoludega.

2-07-43838

Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ning tunnistada kehtetuks kostja 17.07.2007 üldkoosoleku otsuse p 4, millega pandi hagejale kohustus tasuda mõttelistes osades kaasomandis oleva pööninguruumi kasutamise eest hooldus, haldus ja remondifondi tasu. Küll aga on kaasomanikel õigus nõuda hagejalt kaasomandis oleva pööninguruumi kasutamise eest üüri arvestades kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade suurust. Kuna hageja nõue vaidlustatud koosoleku otsusega määratud üüri vähendamiseks on eraldatud eraldi menetlusse, siis käesolev otsus üüriküsimust ei käsitle. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.