Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-32075
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
26.03.2008, Tallinn
Kohtuasi
CIOÜ ( registrikood xxx, asukoht xxx) hagi A I (isikukood xx, elukoht xxx) vastu 459 000 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja CIOÜ: lepinguline esindaja: V Kosteitšuk, seaduslik esindaja F H ( ik xxx) Kostja A I Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista kostjalt A I hageja CIOÜ kasuks 322 000 krooni.
Kohtukulude jaotus. Jätta asja menetluskulud: riigilõiv ja õigusabikulu täies ulatuses kostja A I kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 30.01.2007 laenuleping, hageja andis kostjale laenu summas 230 000 krooni tähtajaga 01.03.2007 intressiga 20% kuus. Kostja kohustus tasuma leppetrahvi juhuks kui maksekohustust ei täideta tema poolt tähtajaks, vastavalt lepingu punktile 3.1 ning viivist 1% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud. Hageja põhinõue on
230 000 krooni, intress 92 000 krooni, leppetrahv 230 000 krooni ja viivis 350 000 krooni. Hageja vähendab kõrvalnõuete summat ja palub välja mõista põhivõlgnevuse 230 000 krooni ja 229 000 krooni kõrvalnõuete eest. Kostja vastuväited. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal, et laenuleping on võltsitud, reaalne laen oli 30 000 krooni, millest on tehtud 230 000 krooni. Kostja leiab, et tegemist on väljapressimisega. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool ( laenuandja) teisele poolele (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Vastavalt lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. loetleb tõendid, lg 1 kohaselt on tõendiks muuhulgas tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Asjas on tõendatud, et pooled sõlmisid 30.01.2007 laenulepingu, poolte vaidlus seisneb laenusumma suuruses. lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid ühegi tõendiga kinnitanud, et lepingu summaks oli 30 000 krooni, mitte 230 000 krooni nagu lepingu punktis 1 on märgitud. Tähtsust ei oma ka, et lepingus on hageja andmed osaliselt täidetud. Kohtuistungil viibis hageja seaduslik esindaja, kelle ärakuulamist taotles kostja. F H selgitas, et CIOÜ esindajana andis ta kostjale sularahas laenu 230 000 krooni Xxx tänavas asuvas kontoris, mida kostja kinnitas oma allkirjaga. Tema seletuse kohaselt on lepingul laenusaaja andmed kirjutatud kostja poolt ning muud andmed kandis lepingusse hageja esindaja. Asjaolu, et lepingus märgitud laenuandjat esindas F H ning laenusaaja andmed märkis kostja oma käega, kostja ei vaidlusta. Samuti kinnitas 04.12.2007 toimunud kohtuistungil kostja sularahas laenu üleandmist, küll 30 000 krooni ulatuses. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Kohus asub seisukohale, et esitatud
laenulepinguga on piisavalt tõendatud laenulepingu sõlmimine ning märgitud rahasumma üleandmine kostjale. Lepingu punktis 1.2 on pooled kokku leppinud, et laenusumma ülekandmine toimub sularahas või ülekandega. Kostja on kohtuistungil küll väitnud, et mingi osa on tagasi maksnud, kuid ühtegi dokumentaalset tõendit selles osas ei ole esitanud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenul tuleb maksta intressi, muu laenulepingu korral tuleb maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu punktis 1.1 määratlenud intressi 20% kuuintressina. Hageja palub välja mõista kahe kuu intressi 92 000 krooni, mille osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-108-02 leidnud, et põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Tuginedes lepingus kokkulepitule peab kohus esitatud nõuet põhjendatuks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lepingu punktis 4.1 on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja ei tasu intressi ega tagasta laenu ettenähtud korras, tasub ta ühekordset trahvi 100% laenusummast ning viivist 1% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Selle punkti alusel palub hageja välja mõista leppetrahvi 230 000 krooni ja viivise, kuid vähendab kõrvalnõuded summale 229 000 kroonini. Hageja on arvestanud sanktsioonilisena nii ühekordse trahvi kui viivise. VÕS § 162 lg 1 annab kohtule võimaluse leppetrahvi vähendada, mida kohus käesoleva nõude puhul peab mõistlikuks. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus arvestab, et esitatud põhinõue kuulub rahuldamisele ning leiab, et kohtukulud tuleb täies ulatuses jätta kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.