Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-33242
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS EMT hagi T R vastu võlgnevuse 10 315 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
AS EMT (RK 10096159, asukoht: Valge 16, 19095 Tallinn)
Hageja esindaja:
Katrin Verma (volikirja alusel) (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn)
Kostja:
T R (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista T R`lt AS EMT kasuks võlgnevus 10 315 (kümme tuhat kolmsada viisteist) krooni, millest põhivõlg on 5 158 krooni ja viivis 5 157 krooni. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
Kohtuotsus on teatavaks tehtud 26 märtsil 2008 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavaldus ja selle põhjendused AS EMT esitas Viru Maakohtule hagi T R vastu 10 315 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 03.07.2004 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Kostja põhivõlg hageja ees on 5158 krooni. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani so 24.08.2007 arvestusega 7,74 krooni päevas. Kostja on viivituses olnud 700 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 5418 krooni. Hageja on huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses , so summas 5157 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 5, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1. Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja võlgnevuse koos viivisega 10 315 krooni ning esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja vastus Kostja esitas 26.09.2007 kohtule vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Vastuse kohaselt leppisid pooled liitumislepingu sõlmimisel kokku erikrediidi limiidi osas summas 800 krooni kuus. EMT esindaja selgitas kostjale, et üle krediidilimiidi kuus kõnelda ei saa, telefon blokeeritakse ja siis tuleb teha ettemaks. Kostja nõustus nende tingimustega. 30.07.2005.a saadeti kostjale arve summas 5158 krooni. Kostja järelpärimise peale arve suuruse üle, vastati infotelefonis, et neil ei töötanud On-Line süsteem. Kostja oli nõus tasuma hagejale vastavalt lepingule 800 krooni. EMT esindaja soovitas kostjal lugeda EMT teenuste kasutamise üldtingimusi kui lepingu lahutamatut osa. Üldtingimusi kostjale lepinguga kaasa ei antud. Kostja viitab VÕS § 38, mille kohaselt kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte eraldi kokkulepitud tingimustega, kehtib eraldi kokkulepitud tingimus (erikrediidi limiit 800 krooni) ja VÕS § 42 lg 1, vastavalt millele on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, poolte huvisid ja muid olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüpleping ei vasta headele kommetele. Kostja leiab, et talle kui lepingu nõrgemale poolele on tehtud ülekohut.
Kohtuistung 10. märtsil 2008 Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõuete juurde. Hageja esindaja selgitas, et lepingu punkti 3.2.3 all on sätestatud kliendi kohustus jälgida krediidi limiiti, lepingu punkt 3.2.4 ütleb, et klient on kohustatud tegema ettemakseid krediiti ületanud summas ja punktis 5.5. on lahti kirjutatud krediidilimiidi põhimõte. Punkt 6.4.2 sätestab küll võimaluse piirata krediiti ületavat limiiti, kuid see on EMT õigus, mitte kohustus. Kostja on andnud allkirja, et on tutvunud ja nõustunud tüüptingimustega. Kui klient on välismaal, siis krediidi limiiti ei piirata, sest isikul ei ole võib-olla võimalik ettemaksu tasuda, siis saadetakse SMS limiidi ületamise teatega. Kui kostja oleks soovinud telefoni väljalülitamist krediidi lõppemisel, oleks temaga sõlmitud „Saldo stop“ leping. Välismaale sõites sealt helistamiseks klient eraldi teenust tellima ei pea. Krediidilimiit ei ole teenus, mis piirab teenuse kasutamist, krediidilimiit on sätestatud EMT kaitseks juhuks, kui klient ei ole eelnevatel perioodidel korrektselt arveid maksnud. Kostjale selgitati, et lepingu lahutamatu lisana kehtivad üldtingimused.
Kostja hagi ei tunnistanud ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja teadis, et sõlmis lepingu, mille kohaselt 800-kroonise krediidi limiidi ületamisel lülitatakse telefon välja. SMS-i krediidi limiidi ületamise kohta EMT kostjale saatnud ei ole. 2005.a juunikuus oli kostja 2 nädalat Venemaal. Kostjal kahtlust krediidi limiidi ületamise kohta ei tekkinud. Kostja on nõus tasuma vaid reaalselt tehtud kõnede eest. Kostja leiab, et hageja on lepingu sõlmimisest peale valesti käitunud. Kostja leiab, et temal oli sõlmitud leping ning EMT tehniliste rikete eest kostja ei vastuta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja hinnanud tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväiteks hagile on, et poolte olid liitumislepingus pooled kokku leppinud erikrediidi limiidi osas, mis on 800 krooni kuus ning see oli kostja poolt ületatud hageja On-Line süsteemi mittetöötamise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja AS EMT vahel on 03.07.2004.a sõlmitud liitumisleping, mille alusel AS EMT osutas kostjale mobiilside teenuseid (tl 9 - 10). Oma allkirjadega lepingul kinnitasid lepingu pooled muuhulgas, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks oleva EMT teenuste kasutamise Üldtingimusi. Üldtingimuste 1.peatükis (tl 1415) on sätestatud osapoolte suhtluses kasutatavate mõistete tähendused, sh krediidilimiidi mõiste, milleks on EMS hinnakirjas sätestatud rahaline piirsumma, milleni klient võib kasutada EMT teenuseid võlgu ühe (1) kalendrikuu jooksul, konkreetsele kliendile kehtestatud krediidilimiidist erinevat rahalist piirsummat nimetatakse erikrediidi limiidiks. Üldtingimuste 3. peatükis (tl 15) on loetletud kliendi (kostja) kohustused, kus punktidest 3.2.1 ja 3.2.2 tuleneb kostjale kohustus täita lepingut ja tasuda õigeaegselt teenuste arveid vastavalt Üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale, mida omakorda reguleerib Üldtingimuste 5. peatükk (Arvelduste kord, tl 16-17). Üldtingimuste punktide 3.2.3 ja 3.2. 4 kohaselt kohustus kostja ise järgima krediidilimiidi või erikrediidi limiidi piirsummat, nimetatud piirsumma ületamist käsitlevad osapooled lepingu rikkumisena ning tegema EMT-le ettemakseid jooksva kuu krediidilimiiti ületavate teenuste eest. Punkti 5.5 kohaselt osutatakse kliendile teenuseid krediidipõhimõttel, s.t. kliendil on õigus kasutada arveldusperioodi kestel teenuseid krediidilimiidi ulatuses ja klient (kostja) kohustub tasuma teenuste eest tagantjärele vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele ning punkti 5.6 kohaselt EMT-l on õigus võimaldada kliendile hinnakirjas fikseeritust suuremat krediidilimiiti või osutada teenuseid ilma rahaliste piiranguteta. Punkti 5.10 kohaselt loetakse arve tasutuks, kui kogu arvel esitatud summa on EMT-le laekunud. Õigusleksikon sätestab krediidi määratud ajal tagasi annab.
mõistena
usaldust kellegi vastu, et ta laenatud väärtused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 37 lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kuigi kostja on oma vastuses viidanud, et talle liitumislepingu sõlmimisel tüüptingimusi ei antud, on ta liitumislepingus kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud EMT teenuse kasutamise üldtingimustega. Seega pidi kostja tüüptingimuste sisust teadlik olema.
Kostja on oma vastuväidetes viidanud VÕS §-ile 38, mis sätestab, et kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus. Samas pole kostja konkretiseerinud, millise Üldtingimustes sätestatud tüüptingimusega on liitumislepingus sätestatud erikrediidi limiit 800 krooni vastuolus. Kohus, hinnanud liitumislepingu punktid ja üldtingimuste sisu, leiab, et Üldtingimuste punktid 1.2; 3.2.1; 3.2.2; 3.2.3; 3.2.4; 5.5; 5.6; 5.10; 5.13 ja 6.4.2 ei ole kokkuleppega erikrediidi osas vastuolus, vaid täiendavad seda. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kostja ei ole konkretiseerinud, millist Üldtingimustes sätestatud tüüptingimust ta tühiseks peab ning kuidas nimetatud tüüptingimus teda kahjustab või on vastuolus heade kommetega. . Kohus, hinnanud üldtingimusi, leiab, et üldtingimustes olevad tüüptingimused ei ole VÕS § 42 lg 3 nimetatud tühiste tüüptingimuste loetelus, mis on igal juhul tühised. Kuna kostja pole piisavalt oma vastuväidet põhistanud, puudub kohtul ka võimalus tema vastuväidet ka konkreetse tüüptingimuse osas kontrollida. Kohus asjaolusid, mis annaksid alust väita, et Üldtingimused kahjustavad kostjat ebamõistlikult, samuti, et tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja kasuks oluliselt rikutud või, et tüüptingimus ei vasta headele kommetele, ei tuvastanud. Kostjal on tasumata kõneteenuste eest summa 5 158 krooni. Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena arve ja võlanõude (tl 11-12), millised on saadetud Üldtingimuste p. 3.4 ja 5.9 kokkulepitud korras kostja aadressil. Kohtuistungil nõustus kostja tasuma reaalselt teostatud kõnede eest. Seega kuulub kostjalt vaheja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 5 158 krooni. Kohus tuvastas, et EMT teenuste kasutamise Üldtingimuste (tl. 16) p. 5.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamisel on kostja olnud võlgnevuse tasumisega viivituses 700 päeva. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkus 30 päeva ja aasta pikkus 360 päeva (0,15%/päevas x 5158 krooni = 7,74 krooni päevas; 7,74 krooni x 700päeva = 5418 krooni). Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitamata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04 selgitanud, et viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Samuti on Riigikohus oma otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 leidnud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on
arvestatud kui seadusjärgses suuruses, muudel juhtudel aga peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik. Hagiavalduse esitamisel oli hageja põhinõude suuruseks 5 158 krooni. Põhinõude tasumisega viivitamise eest on hagejal lepingust ja seadusest tulenev õigus nõuda viivist. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja nõuda viivise 5157 krooni. Seega ei ületa viivisenõue põhivõla suurust ning tulenevalt Riigikohtu viidatud otsusest peab viivisenõude vähendamise aluseid tõendama võlgnik. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et esineksid viivisenõude vähendamise alused, sh , et viivis on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav. Asjaolud, et hageja ON-Line süsteem väidetavalt ei töötanud ning, et kostja tunneb oma õiglustunnet riivatud olevat, ei anna iseenesest alust viiviste vähendamiseks või nende väljamõistmata jätmiseks. Viivisenõude on hageja esitanud juba 30. augustil 2005 esitatud arves, hagi aga esitas hageja 03. septembril 2007. Seega on hageja viivisenõude kohtuväliselt esitanud peaaegu koheselt pärast sissenõutavaks muutumist. Kohus leiab, et puudub alus viiviste mitte väljamõistmiseks ning tekkinud viivised tuleb võlgnikult välja mõista. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud.
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.