R.L. hagi AS XX vastu kahju 183 500 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja R.L. (isikukood xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja Maia Ploom (kontaktaadress xxx) Kostja AS XX (registrikood xx, asukoht xxx Kostja esindaja Hedit Kalmiste (kontaktaadress Liivalaia 12,
esindajad
15039 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg
06. märts 2008. a.
Kohtuistungil osalenud isikud
-
hageja R.L.
-
hageja lepinguline esindaja Maia Ploom
-
kostja esindaja Hedit Kalmiste
RESOLUTSIOON
Jätta R.L. hagi AS-i XX vastu kahju 183 500 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud R.L. kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 26. märtsil 2008. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.30.07.2007. a esitas R.L. Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i XX vastu tekitatud kahju 183 500 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.08.2000. a
kasutusrendilepingu nr 007732L sõiduauto Audi A6 rentimiseks. Kogu lepingujärgne rendimaksumus vastavalt kostja poolt hagejale üleantud ja poolte poolt allkirjastatud maksegraafikule oli kokku 14 949.06 EUR-i. Hageja täitis kõik lepingutingimused ja tasus kogu ostusumma ning tal tekkis vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-ile 2.6. vara väljaostu eesõigus.16.06.2004. a. teatas hageja tähtaegselt kostjale soovist kasutada auto väljaostu eesõigust. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt lähtutakse vara väljaostu eesõiguse kasutamisel vara ostuhinnast, milleks oli peale kasutusrendi tasumist 0.00 krooni ning kostja kohus oli tagada, et müüja sõlmib hagejaga vara ostu-müügilepingu. Seda kohustust kostja ei täitnud, keeldudes organiseerimast auto müüki hagejale lepingus toodud tingimustel ning soovides, et hageja tasuks kostjale veel mingi ostuhinna, mis ei ole aga kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga. Seega keeldus kostja põhjendamatult oma lepingujärgseid kohustusi täitmast. 09.05.2005. a võttis kostja hagejalt ebaseaduslikult oma esindaja kaudu sõiduauto ära ning hageja andmetel on auto praeguseks edasi müüdud. Auto müümise organiseerimisest keeldumise ja auto ebaseadusliku äravõtmisega hageja valdusest tekitas kostja hagejale alljärgnevat kahju: • materiaalne kahju 91 000 krooni. Kostja sai hagejalt raha ning hageja pidanuks saama auto omanikuks. Auto hind, mille hageja oleks endale saanud kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oli 2005. a II kvartalis, kui auto hagejalt ära võeti, 91 000 krooni ning seega tekitas kostja hagejale 91 000 krooni ulatuses materiaalset kahju; • hageja poolt autole paigaldatud lisaseadmete maksumus 51 500 krooni. Vastavalt lepingu p-le 4.2 oli hagejal õigus paigaldada autole lisavarustust ning hagejal oli õigus need esemed tagasi saada juhul kui autot temale ei müüda. Hageja paigaldas autole haagisekonksu maksumusega 10 000 krooni, signalisatsiooni maksumusega 4 000 krooni, CD boxi Pioneer maksumusega 6 000 krooni, originaal valuveljed maksumusega 18 000 krooni, praktiliselt uued (5 päeva sõidetud) rehvid maksumusega 5 000 krooni, Audi originaal stereo CD boxi juhtimisega maksumusega 6 000 krooni, automaattulede bloki maksumusega 2 500 krooni. Kokku on hageja poolt autole paigaldatud ja hagejalt äravõetud esemete maksumus 51 500 krooni; • rendiauto kasutamisest tulenev materiaalne kahju 21 000 krooni. Alates 10.05.2005. a kuni 10.08.2005. a (so kuni uue auto ostmiseni) oli hageja sunnitud oma tööülesannete täitmiseks rentima autot, mille rendimaksumus oli 21 000 krooni. Renditasu suuruses summas tekkis hagejale materiaalne kahju, mis tuleb süüdlasel, kostjal hagejale hüvitada; • materiaalne kahju 20 000 krooni. Kostja edastas krediidiinfole andmed, nagu oleks hageja kostjale võlgu. Hageja täitis kõik poolte vahelise lepingu tingimused ning seega oli kostja poolt edastatud info vale. Kuna kostja süülise tegevuse tõttu oli hageja krediidiinfos võlglasena kirjas, ei saanud hageja teostada vajalikku tehingut ning kaotas otsese kahjuna käsiraha. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista kahjusumma 183 500 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt esitas hageja kostjale 27.07.2000. a liisingutaotluse, millega soovis kasutusrendi korras liisida endale sõiduauto Audi Avant A6. Hageja poolt välja valitud vara maksumuseks oli 229 000 krooni koos käibemaksuga. Hageja soovis esimese osamaksena tasuda kostjale 15% vara maksumusest, liisinguperioodi pikkuseks 48 kuud ning vara jääkväärtuseks 25%. Seega avaldas hageja ise soovida leping tingimustel, kus vara jääkväärtuseks on 25%, olles teadlik, et lepingu perioodi lõppedes ei ole vara jääkväärtus mitte 0 krooni, vaid vastavalt hageja enda poolt avaldatud soovile 25% vara ostuhinna maksumusest. Kasutusrendi tüüpi lepingute põhimõttest tulenevalt ei sõlmita kasutusrendi lepinguid kunagi 0% väljaostumaksega, sest kasutusrendi eesmärk ja põhimõte on võimaldada liisinguvõtjale vara väljaostu eesõigust. Kui pooled oleksid kokku leppinud lepingu perioodi lõppemisel 0%-lises jääkväärtuses, oleks tegemist olnud kapitalirendi tüüpi lepinguga, kus
liisinguvõtja oleks automaatselt pärast kõikide lepingust tulenevate liisingumaksete tasumist saanud vara omanikuks. Hageja ja kostja vahel oli 02.08.2000. a sõlmitud kasutusrendileping, mille üldtingimuste p-des 2.6 ja 2.6.1 leppisid pooled kokku, et pärast kõikide lepingujärgsete maksete nõuetekohast tasumist on hagejal vara väljaostu eesõigus ning juhul kui hageja ei teavita kostjat ettenähtud tähtaegadel väljaostueesõiguse kasutamise soovist, on ta kohustatud vara kostjale tagastama. Lepingust nähtuvalt oli lepinguobjektiks oleva vara soetusmaksumus 12 403.16 EUR-i ehk 194 067.28 krooni ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 229 000 krooni). Lepingu lisaks olevast maksegraafikust nähtuval tasus hageja lepingu sõlmimisel esimese osamaksena 1 974.76 EUR-i ehk 30 898.31 krooni. pärast esimese osamakse tasumist jäi vara soetusmaksumusest lepingus sätestatud korras kostjal hüvitada veel 163 169.49 krooni käibemaksuta. Viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 15.08.2004. a ning nimetatud kuupäevaks oli hageja poolt kostjale tasutud vara soetusmaksumusest 114 652.54 krooni ilma käibemaksuta. Seega jäi vara soetusmaksumusest kostjale hüvitamata veel 48 516.95 krooni ilma käibemaksuta, mis on 25% vara soetusmaksumusest peale esimese osamakse tasumist. Vara tegelik jääkväärtus ehk väljaostuhind oli seega 48 516.95 krooni. Kostja endise töötaja eksimuse tõttu trükiti lepingu esilehel vara väljaostumaksena „eurot ja 00 senti“. Pärast eksimuse avastamist saatis kostja hagejale posti teel parandatud lepingu esilehe, kus vara käibemaksuta ostuhinnana oli näidatud 3 100.79 EUR-i ning palus hagejal parandatud ostuhinnaga lepingu esileht allkirjastada ning posti teel kostjale tagastada, kuid kostja nimetatud esilehte ei tagastanud. Pärast seda, kui hageja oli teavitanud kostjat vara väljaostueesõiguse kasutamise soovist, väljastas kostja hagejale 13.08.2004. a väljaostuarve nr 8155400625 summale 48 516.95 krooni, millele oli lisatud käibemaks 16 871.19 krooni, kokku seega 65 388.14 krooni, tähtajaga 27.08.2004. a. Hageja nimetatud kuupäevaks väljaostuarvet ei tasunud, mistõttu saatis kostja hagejale 02.12.2004. a teatise, kohustades hagejat väljaostuarvest tuleneva võlgnevuse tasumiseks 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest arvates või tagastama vara valdus hagejale. Hageja väljaostuarvet ei tasunud ega vara ei tagastanud ning 10.05.2005. a taastas kostja oma koostööpartneri abil vara valduse. 23.05.2005. a saatis kostja hagejale meeldetuletuskirja, milles palus hagejat teatada, kas hageja soovib oma väljaostueesõigust kasutada või kostja võõrandab vara omal äranägemisel kolmandale isikule. Poolte vahel toimusid kuni oktoobrini 2005. a läbirääkimised, mille tulemusena pakuti hagejale vara välja osta 50% odavamalt selle tegelikust jääkmaksumusest ehk hinnaga 32 694.06 krooni. Kompromissi siiski ei allkirjastatud ning 11.08.2005. a võõrandas kostja vara kolmandale isikule hinnaga 90 000 krooni koos käibemaksuga. Kuivõrd hageja on olnud koguaeg teadlik, et lepingu esilehel olev vara väljaostumaksumus „eurot ja 00 senti“ oli ekslik ning tegelik vara jääkväärtus oli 48 516.95 krooni, siis on hageja väited, et kostja pidi võõrandama hagejale vara hinnaga 0 krooni alusetud ja tõele mittevastavad. Kostja pakkus hagejale korduvalt võimalusi vara väljaostueesõiguse kasutamiseks, olles nõus ka alandama väljaostuhinda 50% võrra, kuid hageja pakutud võimalusi ei kasutanud. Seega on see, et hageja ei saanud vara omanikuks tingitud hageja enda käitumisest ning hageja nõue 91 000 krooni hüvitamiseks alusetu. Hageja väited varale hageja poolt paigaldatud lisavarustuse kohta 51 000 krooni väärtuses on tõendamata. Hagejal oli õigus vastavalt lepingule paigaldada varale vaid varustust, mida sai seda kahjustamata eraldada. Hageja ei ole kostjale esitanud enne vara müüki taotlust hageja poolt nimetatud esemete kättesaamiseks ega ka seda, et sellised esemed sõidukile üldse paigaldatud olid. Asjaõigusseaduse kohaselt on asja valdajal õigus nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud varale tema poolt väidetud väärtuses kulutuste vajalikkust. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1042. VÕS § 1042 lg 2 p 1 kohaselt ei ole kulutuste tegijal õigust nõuda kulutuste hüvitamist, kui isik, kelle esemele kulutused tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik. Käesoleval juhul sisaldus kostja nõue pärastlepingu lõppemist hageja poolt tehtud parendused varalt eemaldada lepingu punktis 4.2. kuivõrd hageja nimetatud parendusi ise ei eemaldanud, siis ei ole hagejal alust nõuda parenduste hüvitamist ka kostjalt. Lisaks eeltoodule kuuluvad VÕS § 1042 alusel hüvitamisele kulutused vaid osas, mille ulatuses on isik, kelle varale parendused
tehti, alusetult rikastunud. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja poolt tehtud väidetavate parenduste arvelt rikastunud. Hageja poolt tööülesannete täitmiseks auto rentimise vajadus hinnaga 21 000 krooni on alusetu. Kuivõrd vastavalt lepingule kuulus väljaostuarve tasumata jätmisel vara kostjale tagastamisele, siis ei saa hageja tugineda sellele, et kostja süü läbi oli hageja sunnitud endale tööülesannete täitmiseks auto rentima. Kostja ei saa kuidagi vastutada selle eest, kui hageja ise lepingu tingimusi ei täida ning seetõttu vara väljaostueesõiguse kaotab. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tema tööülesannete täitmine on seotud auto kasutamise vajadusega või et rendiauto kulud 3 kuu eest summas 21 000 krooni olid vajalikud ja põhjendatud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta rendileandjale reaalselt nimetatud summa üle kandis ja väide et ta on tasunud rendileandjale 21 000 krooni tõendamata. Hageja ei ole tõendanud ka oma väiteid selle kohta, et kostja poolt Krediidiinfole võlgnevuse kohta info edastamine tekitas hagejale otsest kahju saamata jäänud tulu näol ning nimetatud nõue on alusetu. Eeltoodu alusel leiab kostja, et hageja nõue on alusetu, põhjendamata ja tõendamata, mistõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata, hageja menetluskulud ja kostja võimalikud menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.20.12.2007. a esitas hageja vastuse kostja kirjalikule vastusele. Vastuse kohaselt ei ole hageja taotlus, isegi kui ta selle allkirjastas, leping. Auto liisimise lepingu sõlmimisel lähtus hageja kostja poolt hagejale esitatud lepingutingimustest ja maksegraafikust. Mingid muud tingimused ei oma asjas tähtsust. Ka ei ole hageja veendunud, et kostja poolt esitatud liisingutaotlus on hageja poolt allkirjastatud. Hagejale jääb arusaamatuks kostja üldteoreetiline arutelu kasutusrendilepingust. Hageja lähtus rendilepingu sõlmimisel hagejale kostja poolt pakutud lepingutekstist tasudes kõik graafikujärgsed maksed ning kostja lepingute üldteooria ei oma asjas tähtsust. Kostja väidab, et hageja tasus ainult 114 652.54 krooni. Tegelikult tasus hageja 233 852.42 krooni. Kostja esitas kohtule mingi maksegraafiku, millega hageja ei ole seotud – hageja ei ole seda näinud ega allkirjastanud. Töötaja ja kostja vahelised suhted hagejat ei puuduta. Hageja lepingu puhul ei olnud tegemist mingi eksimusega vaid hageja ja kostja vahelise tahtega leping just sellistel tingimustel sõlmida. Tundub, et hageja soovis peale hageja poolt kogu ostuhinna tasumist rohkem raha ja saatis ka täiendava arve. Hageja ostutingimusi nõus muutma ei olnud ja ei ole ka nüüd ning ei näe mingit põhjust, miks oleks hageja pidanud peale lepingujärgse summa tasumist mingi muu täiendava summa kostjale tasuma. Hageja käitumine ei saa ka olla pahatahtlik, kui ta täpselt lepingutingimusi täidab. Hageja saab lisavarustuse paigaldamist autole tõendada. Absurdne on kostja väide, et mis hageja enne auto üleandmist ei eemaldanud ja endist olukorda ei taastanud, kui kostja koostööpartner võttis auto kostjalt ilma kehtiva volituseta vägivaldselt käest ära. Seega ei antudki hagejale võimalust auto varustust vahetada. Lepingu tingimuste p 4.2 kohaselt oli hagejal õigus lisavarustust paigaldada järelikult oli hagejal õigus see ka autot kahjustamata ära võtta. Kostja võttis hagejalt hageja poolt täielikult väljaostetud auto omavoliliselt ja ootamatult ära ning loomulikult tekkis hagejal vajadus enda tööks vajalik auto asemele rentida. Seega on hageja kulutused igati põhjendatud. Hageja on firma müügimees ning tema töö eelduseks on auto olemasolu.
4.11.01.2008. a esitas kostja kohtule omapoolsed kirjalikud selgitused hageja vastusele. Selgituste kohaselt leiab kostja, et kõiki kostja poolt esitatud tõendeid kogumis hinnates on leidnud kinnitamist, et hageja oli teadlik ja soovi kasutusrendi tingimustega lepingu sõlmimist just sellistel tingimustel, nagu kostja oma vastuses hagile kirjeldas ning nagu on tõendatud ka hageja poolt kostjale esitatud sooviavaldusega lepingu sõlmimiseks. Kõiki olemasolevaid tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et pooltel oli tahe sõlmida leping kostja poolt kirjeldatud tingimustel (kasutusrent, jääkväärtuse %-ga 25). Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole liisingutaotlust allkirjastanud. Hageja väide, et kostja töötaja eksimus ei puuduta hagejat ning
kõnealuse lepingu puhul ei olnud tegemist mitte eksimusega vaid kostja tahtega leping just sellistel tingimustel sõlmida, ei vasta tõele, samuti hageja väide, et ta ei olnud nõus kostjaga kompromissi sõlmima. Hageja esindaja Priit Kirss on kinnitanud oma 17.06.2005. a e-kirjas valmisolekut kompromissi sõlmimiseks, mis kinnitab, et poolte vahel käisid läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks ja hageja oli ka kompromissi sõlmimisega nõus. Kostja ei ole väitnud, et hageja on kostjale makseid teinud ainult 114 652.40 krooni ulatuses – nimetatud ulatuses on hageja teinud kostjale põhiosamakseis vara väärtuse hüvitamiseks. Muud kostja poolt tehtud maksed olid avansiline makse, intressimaksed, lepingutasu ja käibemaks. Hageja väited 51 000 krooni väärtuses lisavarustuse paigaldamise kohta on endiselt tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema poolt varale väidetavalt paigaldatud lisavarustus maksis kokku 51 000 krooni. Kuivõrd hagejal oli kohustus tagastada kostjale vara koos rehvidega, siis on rehvide hinna hüvitamise nõue ilmselgelt alusetu põhjendamatu, muus osas on hageja väited tehtud kulutuste osas tõendamata. Muus osas jääb kostja oma esialgses vastuses toodu juurde.
5.06.03.2008. a toimunud kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses toodu juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja on seisukohal, et ei saa tahta, et tavaklient teeb vahet kapitalirendilepingu ja kasutusrendilepingu vahel. Hageja sai aru kõigest, millele ta alla kirjutas, talle selgitati lepingu sisu, kuid et ta peab veel midagi maksma, seda talle ei selgitatud. Hageja on ka nõus tagastama asjad, mis ta ise autolt maha võttis. Kostja pidi teadma auto äravõtmisel, millised uued esemed auto küljes on, asjade nõudmisel oli vastus eitav. Kostja jäi kohtuistungi kirjalike vastuväidete juurde ning leidis, et hageja ei saa olla arvamusel, et kostja oleks pidanud talle vara tasuta üle andma. Kasutusrendileping oli sõlmitud ja jääkväärtus 25% välja toodud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • Hageja on esitanud kostjale 27.07.2000. a ON-Liisingu taotluse, milles taotles sõiduauto Audi A6 Avant 2,5 TDI, väljalaskeaastaga 1996, maksumusega 229 000 krooni kasutusrendile võtmist 48 kuuks avansiga 15% ning jääkväärtusega 25% vara maksumusest. Asjaolu on tõendatud R.L. allkirjastatud 27.07.2000. a ON-Liisingu taotlusega (tl 38-39). • Kostja on omandanud Hilvetec OÜ-lt 03.08.2000. a müügilepingu alusel sõiduauto Audi A6 2,5Tdsl Avant 229 000 krooni eest. Asjaolu on tõendatud AS-i Hansa Liising ja Hilvetec OÜ vahel 03.08.2000. a ostu-müügi lepinguga nr 007732L OM (tl 75) • 02.08.2000. a kasutusrendilepingu lepingu nr 007732L esemeks oleva sõiduauto Audi A6 2,5tdsl Avant omandas kostja hageja juhiste järgi. Asjaolu üle vaidlust ei ole. • Hageja ja kostja vahel on 02.08.2000. a sõlmitud kasutusrendi lepinguna pealkirjastatud leping nr 007732L (tl 11, 13-19). Asjaolu üle vaidlust ei ole. • Hageja kohustus tasuma kostjale 02.08.2000. a. kasutusrendi lepingu nr 007732L põhitingimuste kohaselt sõiduauto Audi A6 Avant kasutamise eest renti vastavalt maksegraafikule (tl 12). Asjaolu on tuvastatud 02.08.2000. a kasutusrendilepingu lepinguga nr 007732L (tl 11). • Rent on 02.08.2000. a kasutusrendi lepingu nr 007732L üldtingimuste järgi rentniku poolt rendileandjale lepinguosaliste vahel kooskõlastatud maksegraafiku alusel igakuiselt vara kasutamise eest tasutavad summad. Asjaolu on tuvastatud kasutusrendilepingu lepinguga nr 007732L (tl 13 pöördel). • Hageja on 16.06.2004. a dateeritud kirjaga teatanud kostjale, et soovib seoses liisingulepingu lõppemisega kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust (tl 10). Asjaolu üle vaidlust ei ole.
Kostja on esitanud hagejale 13.08.2004. a arve nr 8155400625 65 388.14 krooni (sisaldab 18% käibemaksu) tasumiseks 27.08.2004. a (tl 42). Asjaolu üle vaidlust ei ole. • Sõiduauto Audi A6 2,5Tdsl Avant oli hageja valduses ja kasutuses 02.08.2000 kuni 09.05.2005. a. Asjaolu üle vaidlust ei ole.
8.Käesolevas asjas leiab hageja, et kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, mille tõttu on hagejal tekkinud kahju. Kõigepealt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja täitis pooltevahelise lepingu p-idest 4.3 ja 7.2 tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul tuleb kõigepealt leida vastus lepingu tõlgendamise teel küsimusele, millise sisuga poolte vahelisest 02.08.2000. a kasutusrendi lepinguna pealkirjastatud lepingust tulenevad vaidlusalused kohustused hagejal olid ning seejärel saab hinnata, kas hageja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
9.Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-ist 29. Hageja väitel rentis ta kostjalt auto ning peale lepingu lisaks oleva graafiku järgi rendimaksete tasumist tema poolt, tekkis kostjal kohustus peale hageja poolt auto väljaostu eesõiguse kasutamist, anda hagejale auto omandiõigus 0 krooniga. Kostja väitel oli aga pooltel sõlmitud kasutusrendilepingu tingimustele vastav leping ning hageja pidi rendimaksete tasumise järgselt auto omandiõiguse saamiseks maksma kostjale ka vara jääkväärtuse (tl 33).
10.Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 7 tuvastanud, et hageja avaldas 27.07.2000. a ONLiisingu taotluses tahet sõiduauto Audi A6 Avant 2,5 TDI, maksumusega 229 000 krooni kasutusrendile võtmiseks 48 kuuks avansiga 15% ning jääkväärtusega 25% vara maksumusest ning et kostja omandas liisinguobjekti e liisinguesemeks olnud sõiduauto hageja juhiste järgi kolmandalt isikult Hilvetec OÜ-lt 229 000 krooni eest. Samuti on kohus tuvastanud, et hageja valdas ja kasutas liisinguesemeks olnud autot 02. augustist 2000. a kuni 09. maini 2005. a. Hageja on tasunud vastavalt kasutusrendilepingu nr 007732L maksegraafikule liisinguesemeks olnud vara kasutamise eest 02 augustist 2000. a. kuni 15. augustini 2004. a. kokku rendimakseid summas 234 969.32 krooni, sh liisingueseme soetamismaksumusest summas 163 169.49 krooni ilma käibemaksuta põhiosa makseid 114 652,54 krooni ilma käibemaksuta (tl 74). Seega oli auto soetusmaksumusest kostjale tasumata 48 516.95 krooni ilma käibemaksuta, mis on 25% hageja poolt tasumata auto 163 169.49 kroonisest soetusmaksumusest ning mis on liisingueseme jääkväärtuseks.
11.Vastavalt TsÜS § 75 lg 1 lausele 2 tuleb juhul, kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, kindlale isikule suunatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, siis tuleb vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuivõrd poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 lg-st 1 ja VÕS § 29 lg-st 4. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et tulenevalt kohtuotsuse p-is 10 nimetatud asjaoludest ei saa lepingupooltega sarnane mõistlik isik tõlgendada lepingut nii, et liisinguandja võimaldaks tal auto omandada, tasumata auto jääkmaksumust (jääkväärtus). Liisinguandja näol on tegemist kasumit taotleva äriühinguga, kelle eesmärgiks on krediteerides liisinguvõtjat võimaldada viimasel auto kasutada ja/või seda omandada. Mõistlik isik ei saa eeldada, et liisinguandja võimaldab liisinguvõtjal auto omandada väiksema raha eest, kui liisinguandja ise selle liisinguvõtja jaoks kolmandalt isikult omandas. Seega tuleb lepingut tõlgendada nii, et kostja lepingujärgseks kohustuseks oli peale hageja poolt auto väljaostu eesõiguse kasutamist, anda hagejale auto omandiõigus üle jääkväärtusega, s o 48 516.95 krooniga. Kuivõrd VÕS § 29 lg 2 kohaselt ei või lepingu tõlgendamisel aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet, ei saa kohtu arvates asjaolust, et 02.08.2008. a kasutusrendi lepingu nr 007732L põhitingimustes on kostja töötaja eksimuse tõttu vara ostuhinnaks märgitud “eurot ja 00 senti“ teha järeldust, et kostja tahe oli vara hageja omandisse tasuta anda. •
Kõikidest nendest nimetatud asjaoludest ja TsÜS § 75 lg-st 4 ning VÕS § 29 lg-test 2 ja 4 tuleb järeldada, et poolte vahel sõlmiti VÕS § 361 lg 1 mõistes kasutusrendi tüüpi liisinguleping, mille kaudu liisinguandja krediteeris liisinguvõtjapoolset liisingueseme kasutusõiguse omandamist st liisinguvõtjal tuli maksta liisinguandja poolt liisingueseme omandamise kulud lepingu lõppemise hetkeks kokku lepitud jääkväärtust ületavas osas. Tasuna sellise krediidi võimaldamise eest maksab liisinguvõtja liisinguandjale intressi, mida hageja on ka teinud.
12.Seega tulnuks hagejal vastavalt 02.08.2008. a kasutusrendi lepingu nr 007732L üldtingimuste p-is 2.6 nimetatud väljaostu eesõiguse kasutamisel lisaks hüvitada kostjale p-is 4.3 märgitu kohaselt auto ostuhind, mis oli veel maksmata ehk jääkväärtuse summa. Kohus on tuvastanud, et kostja on esitanud hagejale 13.08.2004. a. arve 65 388.14 krooni (jääkväärtus 48 516.95 koos 18% käibemaksuga) tasumise tähtajaga 27.08.2004. a. Kuna hageja nimetatud summat ei tasunud, siis ei tekkinud kostjal ka kohustust võimaldada liisingueseme omandiõiguse üleminekut hagejale. Tulenevalt eeltoodust on ebaõige hageja väide, et kostjal oli kohustus anda auto omandiõigus hagejale pärast eelisostu õiguse kasutamist üle 0 krooniga. Järelikult ei ole ka kostja hagi alusena välja toodud kohustust rikkunud, sest kostjal hageja poolt esile toodud kohustust ei olnud.
13.Kuna kohustuse rikkumine pole tuvastatud, siis ei ole võimalik kohtul analüüsida seda, kas kahju on tekkinud ning kas tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise vahel on põhjuslik seos. Tulenevalt sellest jätab kohus analüüsimata ka tõendid, mis on esitatud kahju suuruse tõendamiseks. Eeltoodud põhjustel ei puudub alus kahju hüvitamiseks ning hageja nõue auto maksumuse 91 000 krooni, rendisumma 21 000 krooni ja käsiraha 20 000 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
14.Seoses hageja nõudega autole paigaldatud lisavarustusele tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 51 000 krooni märgib kohus järgmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vastavalt 02.08.2008. a kasutusrendi lepingu nr 007732L üldtingimuste p-ile 4.2 oli hagejal õigus liisinguesemeks olnud varale teha parendusi tingimusel, et need hõlbustavad vara ekspluateerimist, ei kahjusta vara tehnilist seisundit ja on lepingu lõppemisel või ennetähaegsel lõpetamisel kahjustamata eraldatavad. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 88 lg 1 järgi võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. Kostja on esitanud muuhulgas vastuväite seoses hageja poolt liisinguesemele tehtud kulutuste vajalikkusega (tl 35). Kuivõrd hageja ei ole väitnud, et auto lisavarustusele tehtud kulutused olid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 mõttes vajalikud, siis tuleb kulutuste hüvitamise kohustuse olemaolu hindamisel lähtuda VÕS §-ist 1042. VÕS § 1042 lg 1 järgi teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Seega on osundatud sätte järgi kulutuste hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks eelkõige, et isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud. Hageja ei ole hagi alusena välja toonud ega tõendanud asjaolu, et auto väärtus oli sellele paigaldatud lisavarustuse tõttu suurem kui ilma selleta. Seega tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue autole paigaldatud lisavarustusele tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 51 000 krooni.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.