2-05-15691
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Kristi Rekand
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2008. a Tallinn Tartu mnt 85
Tsiviilasja number
2-05-15691
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx (asukoht xxx) esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Lind (IMG Advokaadibüroo, asukoht Tartu mnt 2 Tallinn 10145); Kostja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx ) esindaja juhatuse liige Ahto Perling (isikukood 37008120240)
Kohtuistungi toimumise aeg
03.03.2008. a
Hagi rahuldada. Välja mõista xxx xxx kasuks tekitatud kahju 227 500 (kakssada kakskümmned seitse tuhat viissada) krooni. Kohtukulude jaotus Välja mõista xxx xxx kasuks tasutud kohtukulud 12 650 (kaksteist tuhat kuussada viiskümmend) krooni ja kulud õigusabile 11 375 (üksteist tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 50 000 krooni. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja kahju nõudeks jäi 227 500 krooni.
Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hageja ja kostja teinud koostööd kasutatud haagiste edasimüügi alal- hageja on toonud haagised Taanist Eestisse ja kostja realiseeris need siin. Tulenevalt poolte välja kujunenud tavadest ja praktikast edastas hageja 06.09.2001.a kostja esindajale Ahto Perlingile faksi, milles teatas, et kostjal on võimalik soetada kaks haagist: poolhaagise Schmitz, Taani registreerimisnumbriga ZC4812, tehasetähis WSMS698000094235, ja poolhaagis Schmitz, Taani registreerimisnumbriga YY4533, tehasetähis WSMS698000004233 (edaspidi nimetatud haagised). Haagised lähetati Saksamaalt Lübecki sadamast Eestisse 2003.a novembris. Hageja andmetel jõudsid haagised Eestisse kostja valdusesse. 2004.a läbi viidud auditeerimise käigus selgus, et kostja ei ole hagejale nimetatud poolhaagiste eest tasunud. Hageja tegi kostjale järelpärimise, millele kostja vastas, et haagised tema kätte jõudnud ei ole. Hageja alustas haagiste kadumise kohta kriminaalasja Taani Kuningriigis. 2005.a alguses sai hageja juhuslikult teada, et üht haagistest kasutab Eestis OÜ Suntox Transport. 29.01.2005.a esitas hageja esindaja avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks Eestis. 2005.a veebruaris leiti haagised ja anti õiguspärase valdaja kätte. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et OÜ-l Suntox Transport on kostjaga rendisuhe. 30.03.2005.a määrusega kriminaalasjas menetlus lõpetati. Eeltoodust tulenevalt oli hageja seisukohal, et kostja on haagiste väljarentimisega alusetult teeninud tulu, sest hageja ei olnud kostjale mingeid volitusi ega õigusi haagiste välja rentimiseks. Hageja oli seisukohal, et kuna kostja eitas haagiste saamist, kuid samal ajal rentis haagised välja, siis on ta teadlikult tegutsenud pahauskselt. Saadud tulu kuulub hagejal vastavalt VÕS § 1037 lg 1. Hageja esitas ka alternatiivsed seisukohad, milles leidis, et tegemist ei saa olla ka käsundita asjaajamisega, sest kostjal puudus tahe tegutseda hageja kasuks. Kui aga kostja tahe leiab tõendamist, siis tuleb saadu välja anda VÕS § 1021 lg 1 tulenevalt. Seega ei ole vahet, kas kostja tegutses hageja huvides või mitte, igal juhul kuulub saadu välja andmisele. Saamata jäänud tulu suuruse osas lähtus hageja asjaolust, et haagise päevane rendihind oli nimetatud perioodil 300-350 krooni ja ei ole ka käesolevaks ajaks eriti muutunud. Haagised olid hageja valdusest väljas 2003. novembrist- 2005.a veebruarini ning piirivalve andmebaasi kohaselt ületas üks haagistest OÜ Suntrox Transport kasutuses pidevalt piiri. Arvestades keskmist rendihinda päevas (325 krooni) ja seda, et haagis oli hageja valdusest väljas umbes 700 päeva, on hagejal tekkinud kahjuks 227 500 krooni. Kohtuistungil asus hageja seisukohale, et kostjale ei olnud antud suuliselt luba haagiseid välja rentida. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja ei ole haagiste väljarentimisest renditulu saanud. Samuti ei ole kostja käitunud õigusvastaselt ning kostjale on arusaamatu, milline kostja tegu hagejale üldse kahju põhjustas. Kostja kinnitas, et hageja ja kostja vahel oli koostöö, mille käigus saatis hageja kostjale haagiseid müügiks. Haagisega oli kaasas arve, mille maksetähtajaks oli 30 või 60 päeva. Haagise sai kostja sadamast kätte volituse ja aktide alusel, mille hageja oli kostja saatnud. Kui haagist ei õnnestunud teatud aja jooksul müüa, viis hageja selle oma Leedu tütarettevõttele või siis võis kostja neid välja rentida. Rentimiseks oli hageja andnud kostjale suuliselt loa. Hageja ja kostja vaheline koostöö lõppes 2002.a varakevadel hageja soovil, sest hageja hakkas haagiseid müüma oma tütarettevõtte xxx kaudu. 2002.a märtsis toimus kostja valduses olevate haagiste inventuur ja haagiste üleandmine xxx. Vaidlusaluseid haagiseid kostja valduses ei olnud. Raamatupidamises võrreldi omavahelisi arveldusi ja kummalgi poolel ei olnud teisele pretensioone. Kostja bilansis haagised ei kajastunud. Kostja ei ole vaidlusaluseid haagiseid kasutanud ega nendelt renditulu saanud. Müügiarved sai kostja hagejalt alles 2004.a lõpus, kuid tagastas arved hagejale viimase palvel. Kostja möönis, et mingil hetkel mingil viisil on
vaidlusalused haagised sattunud kostja valdusesse. Kostja ei teadnud, kuidas ja millal see on toimunud. Hageja ei ole kostjale teatanud haagiste saabumisest ning kostja ei ole haagiseid ühestki sadamast ära toonud ega teinud muid toiminguid haagiste enda valdusesse saamiseks. Kostjale oli arusaamatu, miks pidi hageja 2003.a saatma haagised kostjale, kuivõrd 2002.a oli poolte vaheline koostöö lõppenud. Kostja leidis, et ei ole kunagi esitanud hagejale haagiste kohta ebaõigeid andmeid, sest 2004.a kontrollis kostja oma andmeid saabunud haagiste kohta, kuid vaidlusalused haagised sealt ei nähtunud. Kohtuistungil jäi kostja seisukohale, et kostjal ja hagejal oli suuline kokkulepe haagiste rendiks, kui neid müüa ei õnnestu. See oli pooltevaheline praktika. OÜ Suntox Transport haagise kasutamise eest ei maksnud, pidi tegema haagise remondi umbes summas 50 000 krooni. Esitatud arveid OÜ Suntox Transport ei maksnud, mistõttu tehti kreeditarved. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja tarnis kostjale haagiseid edasimüügi eesmärgil ja tegemist oli komisjonimüügiga. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vaidlusalused haagised Taani registreerimisnumbriga ZC4812, tehasetähis WSMS698000094235 (edaspidi nimetatud haagis I) ja poolhaagis Schmitz, Taani registreerimisnumbriga YY4533, tehasetähis WSMS698000004233 (edaspidi nimetatud haagis II) saadeti Eestisse samal eesmärgil. Hageja on teinud müügipakkumise haagise I osas 06.09.2001.a ( t lk 7-9). Kriminaalasjas tõendina kogutud piirivalve andmebaasi väljavõttest nähtub (kriminaalasja toimik lk 21-29), et haagis II oli Eesti territooriumile jõudnud hiljemalt 2001.a septembriks ja haagis I 2003.a maiks, sest nende kasutamine on piiriületusel fikseeritud. Samas on kostja esitanud OÜ-le Sunrox Transport arved haagise I kasutamise eest perioodil 10.01.2002- 07.03.2005 (t lk 122155). Hageja täpsemaid andmeid haagiste Eestisse saabumise kohta ei esitanud. Kriminaalasja toimikust nähtub, et haagiste registreeritud omanik oli Kurt Beier A/S (kr asja toimik lk 19), kes andis haagised hageja valdusesse mais 2001.a ning selle kohta esitas müügiarve 07.05.2001.a (kr asja toimik lk 35). Kohus leiab eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, et haagised pidid olema saabunud Eestisse hiljemalt 2002.a alguseks. Kostja esitas küll vastuväite, mille kohaselt ei olnud temal põhjust vastu võtta sadamast haagiseid pärast 2002.a, sest hageja lõpetas koostöö 2002.a kevadel ja asutas oma tütarfirma xxx. Kuna hageja ja kostja vahel oli kuni 2002.a varakevadeni koostöö, ei ole alust arvata, et keegi teine oleks haagised sadamast vastu võtnud. Kostja ei ole seda asjaolu ka tõendanud, samas on ta omaks võtnud, et haagised on mingil moel siiski jõudnud tema valdusesse (kohtuistungil, samuti kriminaalasjas toimunud ülekuulamisel t lk 11-12). Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kriminaalasja toimikus oleva tõendiga selle kohta, et kostja andis haagised 2005.a veebruaris politseile üle (kriminaalasja t lk 11-12), kes omakorda andis haagised üle hageja esindajale (kriminaalasja t lk 20). Seejuures anti koos haagistega üle ka nende tehnilised passid. Kostja valdust haagise II osas kinnitavad kaudselt tunnistaja Aimar Talvari antud ütlused, kes kinnitas, et haagis saadi rendile kostjalt, kusjuures üle anti ka tehniline pass, samuti asjaolu, et just kostja väljastas OÜ-le Suntox Transport arved perioodil 10.01.2002- 07.03.2005 (t lk 122-155). Arvete esitamise asjaolude kohta esitas kostja esindaja segaseid seisukohti. Seega on eelpool nimetatud tõenditega kogumis tõendatud, et kostja oli alates sügisest 2001.a kuni veebruarini 2005.a haagiste valdajaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 2001.a võis kostja saada haagised enda valdusesse õiguspärasel viisil eesmärgiga need edasi müüa, sest selline oli poolte koostöö sisu ja välja
kujunenud tava. Kumbki pool pole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja ei ole lähtudes AÕS § 35 lg 3 esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks haagiseid vallanud pahauskselt. Seega tuleb eeldada kostja heauskset valdust. Haagise I osas on tunnistaja Aimar Talvari ütlustega tõendatud, et kostja oli kaudne avaldaja ja otseseks valdajaks oli OÜ Suntox Transport. Tunnistaja ütluste kohaselt kasutati haagist I pidevalt 2003.a kevadel, kuid haagis seisis tunnistaja valduses umbes 2,5 aastat. Valdaja vastustus on sätestatud AÕS § 85 lg 1, mille kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS § 1037-1040. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja sõlmis hageja omandi (haagised) suhtes rendilepinguid – käsutas hageja omandit. Küsimus on selles, kas kostja toimis hageja nõusolekul või mitte. Kostja väitis, et tal oli väljarentimiseks olemas hageja suuline nõusolek. Oma väidet kostja ei tõendanud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki poolt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja oma vastuväidet ei tõendanud, asub kohus seisukohale, et kokkulepet haagiste edasi rentimiseks ei olnud. Kuna VÕS § 1037 lg 1 sätestatud eeldused on täidetud- hageja nõusoleku puudumine vara käsutamiseks- vastutab kostja hageja ees – ta peab hüvitama hagejale rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Hageja on palunud kahju hüvitisena välja mõista ühe haagise välja rentimisest saadava hariliku tulu. Kostja on väitnud, et ta ei ole haagise väljarentimisest kasu saanud. Kohus märgib, et asjaolu, kas kostja sai ise kasu või mitte, ei oma asjas tähtsust, sest hüvitada tuleb rikkumise teel saadu harilik väärtus. Vastavalt VÕS § 1037 lg 3 loetakse tasulise käsutamise korral harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Eeltoodu tähendab seda, et kui tegemist on tasulise kasutusse andmisega, milleks rendileping ka on, tuleb harilikuks väärtuseks lugeda kokkulepitud tasu. Kostja poolt OÜ-le Suntox Transport esitatud arvetest nähtub, et kokkulepitud tasuks oli 300 krooni päevas, millele lisandus käibemaks- kokku 354 krooni päevas. Sarnast rendihinda on kinnitanud Aimar Talvar kriminaalasjas antud ütlustes (kriminaalasja toimik lk 10) ning ka tsiviilasjas tunnistajana antud ütlustes. Asjaolu, et kostja loobus renditasu sisse nõudmast, ei saa vabastada teda haagise I õiguspärasele valdajalae- hagejale tekitatud kahju hüvitamisest. Kostja ei ole tõendanud, et renditasu oli väiksem. Hageja on esitanud lõpliku nõude summas 227 500 krooni lähtudes keskmisest rendihinnast päevas (325 krooni) ja sellest, et haagis oli hageja valdusest väljas perioodil november 2003veebruar 2005.a kokku umbes 700 päeva. Kohus leiab, et hageja nõue summa arvestuse osas on põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, et ta tegi haagise I säilimisele kulutusi summas 50 000 krooni, mistõttu kohus ei saa seda vastuväidet hagi rahuldamisel arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue rahuldamisele summas 227 500 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Hageja esitas taotluse mõista kostjalt välja järgmised menetluskulud: tasutud riigilõiv 11 750 krooni (t lk 26-27, 113), tõlkekulud 900 krooni (t lk 160) ja kulud õigusabile 18 768 krooni (t lk 159, 161-162).
Kostja esitas taotluse mõista hagejalt välja kulud õigusabile summas 26 340 krooni (t lk 165168). Kohtukuludeks on vastavalt TsMS § 46 riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud. Kulud tõlketeenusele on vastavalt 52 on asja läbivaatamiskulu. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv ja tõlkekulud välja mõista kostjalt. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hinnaga hagi puhul. Kohus rahuldab hagi. Hagi hinnaks oli 227 500 krooni, millest 5% on 11 375 krooni. Nimetatud summas tuleb hageja õigusabikulud välja mõista kostjalt. Muus osas jäävad menetluskulud poolte kanda.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.