Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Harju Maakohtule on esitatud võlgniku Xxxx avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ennast töötuna arvele võtnud Eesti Töötukassas, kuu sissetulek on väiksem kui miinimumpalk, mistõttu ta ei suuda tasuda endale võetud kohustusi ja on muutunud püsivalt maksejõuetuks. 29.05.2017. a nimetas kohus Xxxxi ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 12 872,91 eurot ja vara puudub. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjusena nimetanud minevikus valede valikute tegemist. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud hulgaliselt toime pandud väärteod ja kuriteod, samuti alkoholi kuritarvitamine, vähene haridus ning suutmatus täita järjepidevalt kehtivaid õigusnorme. Võlgniku kohustused tulenevad kohtuotsustest ja – määrustest ning võlgniku vastu suunatud kahju hüvitamise nõuetest. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Kohtu hinnangul ei kuulu võlgniku avaldus rahuldamisele, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud: võlgnik on raske hooletusega jätnud täitmata PankrS § 87 lg 1 sätestatud pankrotimenetlusest osavõtu ning teabe andmise kohustuse, pankrotiseadus eeldab võlgniku osavõttu pankrotimenetlusest. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjus on kuritegude ja väärtegude toimepanemine, mille tulemuseks on kahju hüvitamise nõuded võlgniku vastu. Ajutine haldur on palunud võlgnikul esitada vastus järelepärimisele hiljemalt 13.06.2017. a (tl 52). Võlgnik ajutisele haldurile teavet ei andnud, telefonikõnedele ei vastanud. Kohtu Infosüsteemist nähtub, et 15.06.2017. a sooritas võlgnik uue kuriteo. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Selliste kohustuste puhul ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral võimalik oma kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel igasugune edulootus ning avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Samuti puudub kohtul veendumus, et võlgnik asub täitma oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud vähemalt viimase 4 aasta jooksul ning vastutustundetult üksnes kohustusi juurde tekitanud, millega on kahjustanud juba olemasolevate võlausaldajate huve. Võlgniku menetluslik huvi ei ole seega suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohtulahenditest tulenevatest kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas PankrS § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust

ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu katteks 476 eurot. Kohus leiab, et tasunõue on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Jüri Truutsi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.