5.Välja mõista Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ-lt A. K.i kasuks viivis menetluskuludelt (500 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-102078
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2016.aastal kostja poole õigusabi saamiseks. Pooled saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt kostja koostab hagiavalduse kohtule ja avalduse Mäetaguse Vallavalitsusele ühe kuu jooksul alates hageja poolt arve tasumisest ning hageja maksab selle eest kostjale 500 eurot. 01.08.2016 väljastas kostja hagejale arve, mille hageja tasus 08.08.2016. Seega pidi hagiavaldus ja avaldus olema valmis hiljemalt 08.09.2016. Hageja tegi 28.09.2016 ja 02.12.2016 kostjale järelepärimised selle kohta millises staadiumis on avalduse ja hagiavalduse koostamine.
2.Kuivõrd selget vastust hageja ei saanud, siis taganes hageja lepingust 21.12.2016 avaldusega. 29.12.2016 esitas hageja lepingulise esindaja kaudu täpsustatud taganemisavalduse, milles nõudis arve alusel tasutud 500 euro tagastamist. Kostja keeldus raha tagastamisest. Kostjas esitatud tõendid ei tõenda seda, et kostja dokumendid koostas ja saatis hagejale. Hageja tugineb VÕS §-le 116 lg 1, 189 lg 1, 631 lg 1, 635 lg 1, palub hagi rahuldada, tunnistada 29.12.2016 taganemisavaldus õiguspäraseks ja kohustada kostjat tagastama hagejale 500 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostjal ei ole kohustusi ja võlgnevust hageja ees. Kostja ei ole hagejalt raha saanud. Hageja poolt raha üleandmine kostjale on tõendamata. Arve esitamine ei tõenda rahaliste vahendite üleandmist. Hageja tegevuse tõttu on kostjale tekitatud suures määras majanduslikku kahju. Dokumendid on kostja poolt koostatud ja detsembris, kui hageja viibis büroos, talle üle antud. Teistkordselt saadeti hagejale valminud töö lihtkirjaga. Suuliselt on hagejat pidevalt teavitatud sellest, et töö on valmis, kuid hageja ei ole esitanud nõuete tõendamiseks dokumentaalseid tõendeid. Käsundi täitmisel tekkis poolte vahel konflikt seoses erinevast nägemusest tõendamikoormuse suhtes. Hageja ei esitanud kostjale dokumentaalseid tõendeid, mistõttu pidi kostja pidevalt hagejale selgitama nõutud dokumentide vajalikkust.
4.Kuna hageja süüdistas kostjat tegevusetuses, oli kostja sunnitud käsunduslepingust taganema hagejast tulenevatel põhjustel. Kuna kostja taganes käsundist, mida tõendab 21.12.2017 pretensioon, kus kostja viitas suulisele taganemisele 20.12.2016, on hageja rahaline nõue alusetu. Hageja kostja väiteid ümber lükanud ei ole ja ei esitanud vastuväiteid kostjapoolsele suulisele taganemisele. Kostja kirjutas hageja avaldusele järgmist: „kirja sisuga ei ole nõus. Harjaks & Partner Õigusbüroo taganes sõlmitud lepingust suulise tahteavaldusega 20. detsembril 2016.a seoses kliendist tulenevatel põhjustel. Klient on agressiivne.” Kostja tasunõue on põhjendatud VÕS-s § 629 lg 1 teises lauses sätestatuga, kuna käsund on täidetud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
2-17-102078
5.Arvestades hagi hinda 500 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Hageja ei ole oma nõuet esitanud just kõige korrektsemalt, kuid sellest võib aru saada, et hageja soovib 500 euro väljamõistmist kostjalt. Nõude osas tunnistada taganemine õiguspäraseks märgib kohus, et sellise nõude esitamiseks puudus vajadus, kuna varalise nõude (raha väljamõistmine kostjalt) rahuldamise eeldusena tuleb nagunii selgeks teha, kas kehtivalt lepingust taganemine leidis aset. Kuigi kostja on oma seisukohad ja tõendid esitanud hilinenult arvestab kohus nendega, kuna see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pöördus 2016 aastal kostja, Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ poole õigusabi, sh. konsultatsiooni saamiseks. Kostja kohustus koostama hagiavalduse kohtule ja avalduse Mäetaguse Vallavalitsusele ning hageja maksma kostjale selle eest tasu 500 eurot. Hageja 21.12.2016 avaldusest kostjale (tl. 24) tuleneb, et leping oli poolte vahel sõlmitud 08.07.2016. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole.
6.Toimiku materjalidest nähtub, et eelnevalt on hageja esindaja leidnud, et tegemist on käsunduslepinguga (tl. 25, 53), kuid hagiavalduses tugineb töövõtulepingu sätetele. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et poolte vaheline õigussuhe vastab töövõtulepingu tunnustele. Hageja on õigesti märkinud, et käsundus- ja töövõtulepingu põhiliseks erinevuseks on see, et viimane on suunatud konkreetse eesmärgi saavutamisele, käsunduslepingu puhul on aga võlgnetavaks soorituseks teenuse osutamise kui protsess. Hageja leiab, et käesoleval juhul oli selliseks eesmärgiks hagiavalduse ja avalduse koostamine, kuid samas nähtub toimiku materjalidest, sh. hagiavaldusest, et hageja pöördus kostja poole õigusabi saamiseks, sh. soovis hageja saada konsultatsiooni vara jagamise asjus ning hagejale selgitati korduvalt tõendite esitamise vajadust ja kohustust. Lisaks tuleneb kostja seisukohtadest, et kostja sooritusega silmas peetav tulemus ei sõltunud üksnes kostjast, vaid ka hageja, kui teise lepingupoolega seotud asjaoludest (VÕS § 24 lg 3 p 5). Selliseks asjaoluks on kostja pidanud seda, et hageja ei esitanud vajalikke dokumentaalseid tõendeid. Eeltoodust saab järeldada, et osutataval teenusel ei olnud kindlapiirilist objektiivselt mõõdetavat tulemust ja kliendi õigused ja õigusnõustaja kohustused tulenevad kliendi ja õigusnõustaja vahel sõlmitavast õigusteenuse osutamise lepingust (VÕS § 619).
7.Hageja väitel taganes ta lepingust 21.12.2016 avaldusega (tl. 24) ja 29.12.2016 esitas taganemisavalduse täpsustuse, milles nõudis 500 euro tagastamist. Kostja arvates taganes hoopis tema lepingust suuliselt 20.12.2016. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Lepingust taganemine on ühepoolne tahteavaldus ja see muutub kehtivaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kättesaamisega. Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi.
8.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta on 20.12.2016 lepingust kehtivalt taganenud, sh. teinud vastaspoolele taganemisavalduse, vastaspool on selle kätte saanud ja välja toonud taganemise põhjust. Kostja poolt hageja 21.12.2016 (vastuses ekslikult märgitud 2017) taganemisavaldusele 22.12.2016 tehtud ja allkirjastatud märge ei tõenda kaks päeva enne toimunud väidetavat kostja lepingust taganemist. Lepingupoole enda kinnitus lepingust taganemise kohta ei asenda lepingust taganemisele seaduses sätestatud nõudeid. Järelikult ei ole kostja lepingust kehtivalt taganenud. Kohtu hinnangul saab hageja
2-17-102078 21.12.2016 avaldust käsitleda lepingust taganemise avaldusena, kuna sealt nähtub soov leping lõpetada ning hageja nõuab lepingu alusel makstu tagastamist 3 päeva jooksul. Vaidlust ei saa olla selle üle, et kostja on avalduse kätte saanud, sest kostja on avalduse allkirjastanud. Mis puudutab hageja poolt taganemisavalduse täpsustamist hiljem, siis selline täpsustamine, sh. kohtumenetluses on lubatav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud.
9.Taganemise põhjusena on hageja välja toonud asjaolu, et kostja ei täitnud käsundit. Kostja omakorda leiab, et ta täitis käsundi. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit käsundi täitmise kohta. Kostja poolt esitatud ekraanitõmmis failist pealkirjaga K. hagi/avaldus (tl. 68) täitmist ei tõenda, kuna sealt ei nähtu millal see on tehtud, kas failil mingit sisu üldse on ja kui on, siis milline see on ning kas see on hagejale edastatud ja hageja on selle kätte saanud. Tõendatud pole ka kostja väide, et hagejale anti dokumendid isiklikult üle kostja büroos ning teistkordselt saadeti lihtkirjaga. AS Eesti Posti 23.12.2016 kviitungist (tl. 72) ei nähtu mis hagejale saadeti. Toimikus oleva arve kviitungiga (tl. 18, 19) on tõendatud, et 08.08.2016 on hageja kostjale 500 eurot tasunud. Seega on väär kostja väide et ta ei ole hagejalt raha saanud.
10.Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Tagastamise võimatuse korral saab VÕS § 189 lg 2 järgi nõuda üleantu väärtuse hüvitamist. Seega muutub lepingust taganemisega lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna kostja taganes lepingust, siis on hageja raha tagastamise nõue alusetu. Lepingupooled peavad üleantu teisele poolele tagastama olenemata sellest, kumb pool lepingust taganes. Kuna hageja on käsunduslepingust kehtivalt taganenud ja 500 eurot kostjale üle andnud, on hageja VÕS § 189 lg 1 alusel õigustatud nõudma üleantu tagastamist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 500 eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema lepingust taganemine on kehtiv, kuna hageja kostjapoolsele taganemisele vastuväiteid ei esitanud ja kostja väiteid ümber ei lükanud. Pool kes taganemisele tugineb peab taganemise eelduste olemasolu ka tõendama, mitte teine pool ei pea väiteid ümber lükkama.
11.Kostja vastusest hageja esindajale (tl. 28) saab järeldada, et hageja on väidetavalt meedias avaldanud ebaõigeid andmeid kostja kohta, mille tõttu on kostja väitel hageja tekitanud talle suure kahju. Eeltoodud kostja väidet kohus sisuliselt ei käsitle, kuna selles osas nõudeid ega põhjendusi kostja esitanud ei ole. Kohus peab vajalikuks lisada, et kohtule teadaolevalt ei ole Roland Harjaksil, ja Svetlana Harjaksil õigusalast/juriidilist haridust, st. vajalikku kvalifikatsiooni. Selline lähenemine õigusteenuse osutamisele ei pruugi olla hea usu põhimõttega kooskõlas, kuna teenuse osutaja käitumine on vastuoluline ja kliente eksitav. Ühelt poolt peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja (õigusbüroo) mh. toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, st. õigusteenust peab olema kvaliteetne ja puudujääkideta. Teisalt jällegi puuduvad, või on ebapiisavad eeldused, mis võimaldaks osutada kliendile õigusteenust parimal võimalikul moel ja piisavalt heal tasemel. Samas puudub kliendil teenuse kohta vajalik ja tõene teave teadliku valiku tegemiseks. Hagihind Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (TsMS § 124). Hageja palub välja mõista kostjalt 500 eurot, mis on ka hagihinnaks.
2-17-102078 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud. Hagejale on osutatud õigusabi 5,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuga, kokku 660 eurot. Menetluskulud kokku 760 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Hagejale osutatud õigusabi tunnitunnitasu 120 eurot käibemaksuga on põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (RKTKm 3-2-1-4-15 p 14). Käesolevas asjas on hagi hinnaks 500 eurot ja hageja menetluskuludeks 760 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud 500 eurot, sh. tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 400 eurot käibemaksuga. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka asjaga, mis õigustaks menetluskulu väljamõistmist hagihinnast suuremas ulatuses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja põhjendatud menetluskuluks on 100 eurot. Sellises ulatuses on hageja tasunud ainult riigilõivu. Arvestades hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja lepinguline esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.