Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

2 (12)

kostjale osutatud transporditeenuse eest. Neil asjaoludel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 189 lg 1 ja lg 2 p 2, 208 lg 1 palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks müügilepingujärgne põhivõlgnevus 402 118,90 krooni ja viivisevõlgnevus 27 881,10 krooni, seega kokku 430 000 krooni või mõista välja kostjalt hageja kasuks lepingust taganemise tagajärjel lepingu alusel üleantud tagastamisele kuuluva vara väärtus 399 570,19 krooni ja osutatud transporditeenuse eest 1062 krooni (tl 239-245).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. 15.veebruaril 2005.a. sai kostja hagejat tutvustava materjali, milles nad pakkusid liimpuitu. Peale seda võttis kostja esimest korda hagejaga ühendust. 22.veebruaril 2005 saatis kostja hagejale hinnaküsimise, kus muuhulgas märgiti, et puitu on vaja immutada. 14.märtsil 2005 pooled kohtusid. Ka suusõnaliselt kinnitas hageja kostjale, et nende poolt toodetav puit sobib immutamiseks; kinnitades, et nad on ka ise varem immutanud. Kostja tellis hagejalt 15.märtsi 2005 tellimuskirjaga liimpuitu kahe projekti jaoks. Tellimuses oli märkusena esitatud muuhulgas lisatingimusena, et hageja garanteerib, et toode on liimitud ilmastiku- ja UV-kindla liimiga ning toodet võib kasutada välitingimustes; defektide ilmnemisel tasub hageja kulud, mis on vajalikud detaili välja vahetamiseks ja uue paigaldamiseks ja hageja garanteerib, et toode ei kahjustu immutades surve all ning säilitab oma tugevuse kasutamiseks välitingimustes; defektide ilmnemisel tasub hageja kulud, mis on vajalikud detaili välja vahetamiseks. Seega said hagejale tellimuse esitamisega teatavaks erinõuded liimpuidule. Selle tellimuse alusel saatis hageja 16.märtsil 2005 faksiga ostumüügilepingu blanketi, kus oli kvaliteeditingimustena nimetatud muuhulgas liim D4. Kostja eeldas, et hageja käitub heas usus ja et hageja poolt nimetatud liim vastab kostja esitatud eritingimustele. 30.märtsil 2005 saabus esimene liimpuidu partii. Peale liimpuidu immutamist selgus, et liimpuit laguneb liimimiskohtadest immutamisejärgselt. Kostja teavitas sellest koheselt hagejat ning probleemile lahenduse leidmiseks pidas korduvalt läbirääkimisi hageja töötajatega. 20.mail 2005 saatis kostja pretensiooni hagejale kirjalikult, hageja vastas sellele 23.mail 2005 e-kirjaga. 23.ja 25.mai 2005 e-kirjades tunnistas hageja ka ise oma toodetud puidu mittevastavust tellitule ning asus katsetama uut liimi. 13.juunil 2005 selgus, et uue liimi kasutamisel on tulemus veidi parem, kuid siiski pole piisavalt kvaliteetne. Kostja teavitas sellest ka hagejat. 12.juulil 2005 saatis kostja hagejale lühikokkuvõtte toimunust ja pakkus hageja poolt tarnitud materjali tagastamist ja nõudis lepingu rikkumisega seotud kahju osalist hüvitamist. Alternatiivina pakkus kostja võimalust, et ta ostab (mittekvaliteetse) materjali. Hageja poolt müüdud liimpuidul ei olnud kokkulepitud omadusi (pidi taluma immutust) ja hagejale oli teada, et kostjale oli niisugune tingimus ostmise eelduseks. Seega rikkus hageja lepingut (tl 26-28). Hageja kirjutas lepingusse liimi margina D4; samas ei informeeritud kostjat, et selline liim ei taga tellitud tulemuse saavutamist. Selline käitumine näitab hageja pahausksust ja ei tähenda lepingueelsetes läbirääkimistes avaldatud kostja erisoovide mittekehtivust. Läbirääkimistel hageja isegi ei avaldanud kahtlust, et nimetatud liim ei taga kostja soovitud tulemust. Hageja on ekslikul seisukohal, et ostja peab üksipulgi välja selgitama tootja tootmisprotsessi ja toote omadused. Müüjale on olulised toote omadused ja kuidas tootja selle saavutab on tema professionaalsuse küsimus. Kostja möönab, et siin võivad olla erandid, näiteks, kui tootja on teatanud, et ta ei taga toodete vastavust teatud tingimustele, kuid antud juhul ei ole tootja seda teinud (tl 278-279). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi ei ole tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

3 (12)

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ostu-müügilepingu nr 482/05 koopia (tl 6); arve-saatelehtede nr 182, 214, 222, 253, 297, 298, 372 koopiad (tl 7-13); AS Barrus ja Viking Windows AS e-kirjavahetuse (tl 138, 252-253); OÜ Casco Liimid vastused koos lisaga (tl 254-275, 310). Kostja on kohtule esitanud pooltevahelise e-kirjavahetuse koopiad (tl 30-46); akti koopia AS Barrus hangitud toorme ja toormest valmistoodangu mahakandmise kohta koos fotodega (tl 89-92); reklamatsiooni ja pretensioonide koopiad (tl 105-107, 141142); AS Arnold arved ja õiendkirjed AS Arnold tarnitud kaupade kohta (tl 109-118); AS Arnold saematerjali saatelehed (tl 119-124); Sakkose OÜ poolt AS Arnold esitatud puitmaterjali immutuse arved (tl 125-129); õiendi Sakkose OÜ poolt osutatud teenuste kohta AS Barrus (tl 130); Värvikeskuste Grupp OÜ Tööstustoodete projektijuhi A. P. vastuse koos Sakkose OÜ kirjeldusega immutamise kohta (tl 139-140); lepingust taganemise avalduse koopia (tl 230-231); tähtkirja saatmise kviitungi koopia (tl 232). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on hagiavalduses nimetatud kauba koguse kostjale üle andnud ja kostja ei ole selle eest tasunud. Hageja on kauba üleandmise kohta kohtule esitanud saateleht-arved ja arved (tl 7-13). Kostja leiab, et hageja poolt tarnitud liimpuit ei vastanud lepingutingimustele (ei talunud immutamist). Hageja väidab, et ta ei ole lepingutingimusi rikkunud, sest lepingus oli märgitud kvaliteedinäitajana vaid liim D4. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Vastavalt VÕS § 217 lg 2 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Tulenevalt VÕS § 218 lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 14 lg 1,2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega; kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed; lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige muuhulgas arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki.

4 (12)

Seega tuleb kohtul pooltevahelise lepingu tingimuste tõlgendamisel analüüsida ka poolte lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Kohtule on esitatud pooltevaheline kirjavahetus lepingu sõlmimise eelsel ja järgsel perioodil. 15.veebruaril 2005.a. on hageja saatnud kostjale e-maili (tl 43), millest nähtuvalt hageja müügiassistent E. M. saadab kostjale hageja toodangu lühitutvustuse. 22.veebruari 2005.a. kostja e-mailist hagejale (tl 42) nähtuvalt on kostjaga ühendust võtnud ka A. , kellelt kostja sai esimese ülevaate hageja tehnoloogilistest võimalustest ning kostja tegevdirektor palub teha hinnapakkumise alljärgnevatele materjalidele: 1. liimpuit 60x90x2400, kogus 4000- kasutada oleks vaja ilmastikukindlat liimi; 2.hööveldatud saematerjal 60x140x300, kogus 1000; 3.liimpuit kilp 45x280x1200, kogus 4000; 4. servamata materjal paksusega 50 mm; 5.liimpuit 90x90x6000, kogus 250 või 1500 jm. 15.märtsi 2005.a. kostja e-mailist hagejale (tl 44) nähtuvalt kostja muutis eelmise ja sama päeva vestluste tulemusena hinnad ja ristlõiked. Kirjas on esitatud ka tellimuskiri alljärgnevale liimpuidule: 1.60x140x3000 R5- 1000 tk; 2.38x280x1200- 4000 tk; 3. 90x90x6000 R7- 250 tk; 4. 60x90x6000 R5- 30 tk; 5.60x140x6000 R5- 90 tk; 6.38x134x6000 R5- 220 tk. Tellimuskirjas on märkused, mille kohaselt hageja garanteerib, et toode on liimitud ilmastiku- ja UV-kindla liimiga ning toodet võib kasutada välitingimustes; samuti garanteerib AS Barrus, et toode ei kahjustu immutades surve all ning säilitab oma tugevuse kasutamiseks välistingimustes; defektide ilmnemisel tasub AS Barrus kulud, mis on vajalikud detaili väljavahetamiseks ja uue paigaldamiseks; hind sisaldab kauba transporti Kambjasse. 20.mai 2005.a. kostja e-mailist hagejale (tl 45-46) nähtuvalt kostja teatab hagejale, et tellides kinnitas A. , et puitu võib kasutada välitingimustes ning võib immutada ja hageja on ise sealsamas, kus kostjagi, enne immutanud, kuid peale immutamist on lamellid suvaliselt liimist lahti ning otstest kõik "narmendavad". 23.mail 2005.a. on hageja saatnud e-maili kostjale (tl 30-32), milles ta teatab, et on valmis samal nädalal alustama uue proovipartii tootmisega, proovikoguse liimimisel kasutatakse Akzo Nobeli liimi EPI 1989. Väikese proovikoguse näol saab kindlaks teha, milline on liimi EPI 1989 vastupidavus immutamise käigus ja siis edasi rääkida tarneaegadest. 25.mai 2005.a. pooltevahelised e-mailid (tl 41) kajastavad proovipartiidega seonduvat kirjavahetust, millest nähtuvalt hageja pressib lubatud proovitükid liimitarnija kohalolekul ja soovitab kostjal valmis toorikut enne immutamist 5 päeva seista lasta, millega kostja nõustub ning küsib näpunäiteid partii kuivatamiseks. l.juunil 2005.a. saadetud pooltevahelistes e-mailides (tl 3334) teatab hageja, milline materjal l.juunil 2005.a. läheb Kambjasse ja annab kostjale materjali kuivatamise tingimused. 13.juuni 2005.a. pooltevahelistes e-mailides (tl 35) küsib hageja infot l.juunil tarnitud materjali kohta ja kostja teatab, et uus proovipartii on immutusest tagasi ning liimist lahti tulnud pragusid on küll vähem, kuid nad on ikkagi olemas, mis teeb teda murelikuks, sest see tähendab, et immutamiseks (Tanalith E-ga) sobivat liimpuitu hageja toota ei saa. 12.juulil 2005.a. on kostja saatnud e-maili hagejale (tl 36-37), millele on lisatud 15.märtsi 2005.a. tellimuskiri, ja milles on kostja sõnul saadetud hagejale informatsioon puidu kasutamise eesmärgist, mille järgi hageja koostas lepingu ning lubas teha ka garantiikirja enne maksmist; hea tahte avaldusena maksis kostja esimese arve ära ja keeldus enne järgmist makset tegemast, kui on esitatud garantiikiri; kostja tuli hageja juurde kui heauskne ostja ja küsis hageja käest tehnoloogilisi võimalusi liimpuidu kasutamisele võtmiseks kostja toodete juures ning toetus hageja teadmistele-kogemustele, mis osutusid puudulikuks. 12.juulil 2005.a. saadab kostja hagejale veel e-mailid (tl 38-39, 40), milles kostja saadab hagejale uuesti 22.veebruari 2005.a. e-kirja ja kiirostuhinna pakkumise materjalile. Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Arnold Tatunts seletab kohtuistungil vande all (tl 186188), et ta küsis hageja juhatuse liikme A. L. e (meilides A. ) käest, kas liimpuitu võib

5 (12)

immutada ja sai veenva vastuse, et see liimpuit on sobiv. Räägiti liimi omadustest ja kas saab immutada vaakumkambris. Barruse tehases olid A. Tatunts ja P. K. ning Linnasaar väitis, et tal on kogemus olemas ja A. Tatunts küsis, et kus ta immutab ja sai vastuse Sakkose OÜ Rebase külas ja sinna ka hiljem materjal viidi. A. Tatunts eeldas, et hageja tootmisdirektori näol on tegemist kompententse isikuga. A. Tatunts tutvus hageja tootmisega, mis oli väga muljetavaldav. A. Tatunts tugines tootja teadmistele; A. L. oli kindel, et seda puitu võib immutada vaakumkambris. A. Tatuntsile näidati näidist ja peale seda, tuginedes A. L. e kogemustele, mida ta väga veenvalt esitas, saatis A. Tatunts hagejale tellimuskirja ja sai selle peale 40 minuti pärast vastu lepingu. AS Barrus tellimuses muudatusi ja mingeid korrektuure ei teinud. A. Tatunts eeldas, et tegemist on AS Barrus standartlepinguga ja on arvestatud kostja soovidega, mille ta esitas tellimuskirjas. Oli olnud mitmeid kohtumisi, näidiste esitamised ja A. Tatunts oli veendunud, et tootja ei ole pahatahtlik ja kirjutas lõppfaasis kiiresti lepingule alla. A. Tatunts lähtus oma päringus liimi omadustest, kas seda liimpuitu tohib kasutada välitingimustes lahtise vuugiga. A. Tatunts hindas, et liimpuidu lahutamatu osa on liim ja eeldas, et oma allhankijatega peab läbirääkimisi A. L. ise. Kostja ostis kauba heas usus, esimesel võimalusel teavitas Linnasaart ja Mailaant kohe, kui nägi, et liimpuit hakkas pärast immutamist lõhenema. A. Tatunts saatis ka kirjalikult ametliku pretensiooni (reklamatsiooni). AS Barrus oli üllatunud ja nad olid väga abivalmis, käisid kohapeal ning asusid katsetama uut liimi. Tehti proovipartii. Materjal tuli kohale, tehti detailid ja saadeti immutusse. Immutusprotsess on ühene, kuid kostja täpsustas hagejalt, millised on nõuded kuivatamisele ja sai juhise ja käitus täpselt selle juhise järgi. Kui tuli hageja müügijuhilt päring, et kuidas uue liimiga on, siis vastas A. Tatunts, et pragusid on vähem, kuid tuleb liimist lahti. Hageja oli niikaua abivalmis kuni asi jõudis tupikuni. Pooltevaheline leping oleks sõlmimata jäänud kui A. L. oleks kinnitanud, et neil kogemused puuduvad. Oli jutt, et on ennemgi tehtud ja nii see toimus nende juhendamisel. Liimpuit on endiselt ladustatud Kambja laos. Seal seisab enamus materjalist, üht osa sellest kasutati, kuid see materjal enamjaolt tuli reklamatsiooniga tagasi; see materjal ei pidanud lihtsalt elementaarselt vastu. Tunnistaja P. K. annab ütlusi (tl 190-191), et ta osales AS Arnold ja AS Barrus ostumüügilepingu sõlmimise läbirääkimistel 2005.a. Läbirääkimiste teemaks oli otsida liimpuitu, mis sobiks immutamiseks. P. K. küsis, kas see liim peab immutusele vastu, kui immutatakse Sakkoses Rebasel ja nad väitsid, et on seal immutanud ja P. K. sai kindluse, et on hea liimpuit. Kui Sakkosest räägiti, oli jutt AS Barrus esindajaga, et nad teevad immutust vaakumkambris ja immutusaineks on Tanalith. P. K. küsis veel, et kas see liim peab vastu sellele immutamisele ja sai AS Barrus poolse kinnituse. Kui materjal tuli immutusest, siis olid tükid lamellina lahti. Hiljem AS Barrus käisid ja vaatasid ka lahtisi lamelle ja jäi mulje, et nad said aru, et liimi või nende viga. Teine partii oli proovipartii uue liimiga, tollega juhtus samamoodi. Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige A. L. , kes töötab hageja tootmisdirektorina, annab vande all seletuse, milles möönab, et kostja selgitas neile, et ta kavatseb ostetavat puitu kasutada oma tootmises, kuid hageja kostja tootmisprotsessist ja tootmise iseärasustest ei huvitunud. Mingeid eritingimusi pooled ostu-müügi lepingus kokku ei leppinud, ostumüügilepingu tingimustes ei ole hageja andnud nõusolekut müüdud puidu kõrgsurvel sügavimmutamiseks. Tõepoolest on kostja viidanud oma kirjades sellele, et soovib antud liimpuitu immutada ning soovib vastavat puitu kasutada kiikede ja liivakastide detailide valmistamiseks; hageja nõu kostjale ei andnud. Sellepärast ei leppinud pooled ka selles kõiges, mis kostja leiab, kokku ostu-müügilepingus. Seda teemat pooled arutasid, et AS Arnold soovib puitu immutada. A. L. andis infot, kus firmades nende puitu immutatakse, seal loetelus oli sees ka Sakkose OÜ. See, et hageja püüdis hilisemalt liimi vahetada, oli täielikult

6 (12)

kostjapoolne ettepanek, kuna kostja soovis kasutada teistsuguse liimiga puitu, et äkki õnnestub seda kasutada. Hageja poolt on nii varasemalt kui ka tollel juhul kõik pakutud liimid vastavalt tootja poolt antud juhendile ilmastiku- ja veekindlad. D4 on tugev ilmastikukindel liim. AS Barrus hangitud toorme ja sellest toormest valmistoodangu mahakandmise aktist koos lisadega (tl 89-92) ning vaatluse protokollist (tl 162) nähtub, et Kambja laos on virnas immutatud liimpuitpostid mõõtmetega 60x140x3000. AS Arnold esindaja selgituste kohaselt on neid liimpuitposte 285 tk, mille puit on hangitud AS Barrus, siin järgatud, puuritud augud ja immutatud liimpuidu tootja antud juhiste järgi Sakkose OÜ. Laos on neljal alusel immutatud liimpuitplaadid mõõtmetega 38x280x1220. AS Arnold esindaja selgituste kohaselt on neid liimpuitplaate 261tk, mille puit on hangitud AS Barrus, siin järgatud, puuritud augud ja immutatud liimpuidu tootja juhiste järgi Sakkose OÜ. Seina ääres on virnastatud pakitud kiikede ja liivakastide detailid. AS Arnold esindaja selgituste kohaselt on virnades 8 alusel kokku 96 pakitud kiike ja peale selle 316 pakitud liivakasti, mille kiigetalad ning liivakastide küljelauad on valmistatud AS Barrus tarnitud liimpuidust. Immutatud liimpuitpostide ja liimpuitplaatide virnas ning virnal on näha plaadid ja postid, millel liimpuidu lamellide ühendused on lõhenenud, mõned lamellid on täielikult liimpuidust eraldunud. Kiigetalad on lõhenenud ja pragunenud. Mahakandmise aktist nähtuvalt on kõik nimetatud tooraine eesmärgipäraseks kasutamiseks kõlbmatu. Kostja on esitanud kohtule Marteston OÜ, Devest AS, AS ESPAK ja Järvakandi lasteaia Pesamuna pretensioonid ning reklamatsiooni kostja poolt tarnitud toodete kasutamiskõlbmatuse kohta (tl 105-107, 141-142). Eeltoodud tõenditest nähtuvalt oli hageja teadlik kostja erivajadustest liimpuidu osas. Kostja seadusliku esindaja Arnold Tatuntsi vande all antud seletustega on tõendatud, et ta teatas hageja juhatuse liikmele tootmisdirektor A. L. ele oma erisoovist liimpuitu töödelda ja immutada ning A. L. kinnitas, et nende tehnoloogia sobib kostja vajadustega ning nad on enne ka immutanud vaakumkambris Rebase külas (Sakkose OÜ). Ilmastikukindla liimi nõue nähtub juba ka kostja 22.veebruari 2005.a. e-kirjast hagejale. Ka hageja seaduslik esindaja A. L. möönab vande all antud seletuses, et tõepoolest on kostja viidanud sellele, et soovib antud liimpuitu immutada ning soovib vastavat puitu kasutada kiikede ja liivakastide detailide valmistamiseks. Hageja on täpsustatud hagiavalduses õigeks võtnud asjaolu, et ta oli teadlik enne lepingu sõlmimist, et kostjal olid erisoovid toodete suhtes: 1. toode on liimitud ilmastiku- ja UV-kindla liimiga, 2. toodet võib kasutada välistingimustes, 3. toode ei kahjustu immutades surve all, 4. toode säilitab oma tugevuse kasutamiseks välistingimustes. Kostja seadusliku esindaja A. Tatuntsi vande all antud seletuse ja tunnistaja P. K. i ütlustega, kes osales samuti pooltevahelistel läbirääkimistel Barruses, on tõendatud, et kostja küsis, kas hageja liimpuit peab vastu immutamisele ja hageja kinnitas seda ja ühtlasi näitas läbirääkimiste ruumis liimpuidu näidist ja kinnitas, et nad on immutanud ka ise liimpuitu Sakkose OÜ. Ka hageja seaduslik esindaja A. L. möönab kohtus vande all seletades, et ta andis infot, kus firmades nende puitu immutatakse, seal loetelus oli sees Sakkose OÜ. Kostja poolt esitatud tõendist (tl 130) nähtuvalt on Sakkose OÜ osutanud 2004. ja 2005.aastal immutamisteenust ka AS Barrus. 15.märtsil 2005.a. saatis kostja hagejale tellimuskirja, milles olid märkused, mille kohaselt hageja garanteerib, et toode on liimitud ilmastiku- ja UV-kindla liimiga ning toodet võib kasutada välitingimustes; samuti garanteerib AS Barrus, et toode ei kahjustu immutades surve all ning säilitab oma tugevuse kasutamiseks välistingimustes; defektide ilmnemisel tasub AS Barrus kulud, mis on vajalikud detaili väljavahetamiseks ja uue paigaldamiseks. Hageja ei teatanud, et nende kaup ei vasta tellitud kaubalt oodatavatele tingimustele, vaid saatis kohe faksiga enda poolt allkirjastatud lepingu. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevahelises ostu-müügilepingus (tl 6) on kokku lepitud ainult liimi D4

7 (12)

kasutamises. Kuid samas tuleb nõustuda ka kostjaga, et tulenevalt hageja sellisest käitumisest eeldas kostja, et hageja poolt tarnitud kaup sh. lepingus märgitud liim D4, vastab lepingueelsetes läbirääkimistes ja tellimiskirjas toodud nõuetele. Seega eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli kokku lepitud liimpuidu, mis pidi taluma immutamist, tarnimises. Liimpuidu immutamine oli kostja poolt lepingu sõlmimise eesmärki arvestades oluline, sest kostja soovis, mida teadis ka hageja, sellest liimpuidust valmistada kiikede ja liivakastide detaile, mille välitingimustes kasutamine eeldas liimpuidu immutamist. Kostja on kohtule esitanud saematerjali saatelehed (tl 119-124) ja immutustööde arved (tl 125-129), millest nähtuvalt kostja teostas materjali vaakum kõrgsurve sügavimmutust Sakkose OÜ. Kostja seadusliku esindaja A. Tatuntsi vande all antud seletusega, tunnistaja P. K. i ütlustega ja kostja 20.mai 2005.a. e-mailist hagejale nähtuvalt kostja teatab hagejale, et peale immutamist on lamellid suvaliselt liimist lahti ning otstest kõik "narmendavad". AS Barrus hangitud toorme ja sellest toormest valmistoodangu mahakandmise aktist koos lisadega nähtub ning kostja laos läbi viidud vaatluse käigus on tuvastatud, et immutatud liimpuitpostide ja liimpuitplaatide virnas ning virnal on näha plaadid ja postid, millel liimpuidu lamellide ühendused on lõhenenud ja pragunenud, mõned lamellid on täielikult liimpuidust eraldunud. Kostjale on kauba ostjad esitanud pretensioone ja reklamatsioone. Kostja seadusliku esindaja A. Tatuntsi vande all antud seletusest nähtuvalt kutsus kostja hageja esindajad nõupidamisele Kambjas, mille järel otsustas hageja läbirääkimiste tulemusena kasutada uut liimi. Hageja 23.mai 2005 e-kirjaga on tõendatud, et hageja alustas uue proovipartii tootmisega, proovikoguse liimimisel kasutati mitte enam D4 vaid Akzo Nobeli liimi EPI 1989. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt informeeriti uue liimi katsetamise käigust, samuti sai kostja hagejalt juhiseid, kuidas liimpuitu kuivatada nii, et see pärast immutamist ei laguneks. Kohus nõustub kostjaga, et hageja tunnistas esialgu omapoolset lepingurikkumist ja asus puudusi kõrvaldama. Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja ei olnud teadlik tingimustest, milles toimub kostja poolt liimpuidu immutamine. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt oli hageja aktsepteerinud kostja poolt liimpuidu immutamist Sakkose OÜ. Sakkose OÜ veebilehelt (tl 204-209), millele hageja on ka viidanud (tl 194), nähtub, et Sakkose OÜ teostab puidu vaakum-kõrgsurve sügavimmutamist kemikaaliga TANALITH. Samuti nähtub tunnistaja P. K. i ütlustest ja kostja esindaja A. Tatuntsi poolt vande all antud seletusest, mis on kooskõlas pooltevahelise kirjavahetusega, et pooltevahelisel läbirääkimistel arutati, et liimpuidu suhtes pidi teostatama vaakum-kõrgsurve sügavimmutamist Sakkose OÜ. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Sakkose OÜ teostati ka teist liiki immutusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt müüdud liimpuidul ei olnud kokkulepitud omadusi (pidi taluma immutust) ja hagejale oli teada, et kostjale oli niisugune tingimus ostmise eelduseks. Kohus nõustub kostjaga, et liimpuidu lahutamatu osa on liim. Kostja püüdis läbirääkimistel välja selgitada hageja oskusi ja teadmisi. Pooltevahelistest läbirääkimistest nähtuvalt kostja küsis hagejalt liimi omadusi, kas see on immutatav; hageja väitis, et on immutatav, ei kahelnud oma liimpuidu omadustes. Hageja jättis endast väga usaldusväärse mulje ja kostjal polnud põhjust kahelda hageja oskustes ning kostja sõlmis lepingu neile tuginedes. Tunnistaja P. K. i ütlustega ja kostja seadusliku esindaja A. Tatuntsi poolt vande all antud seletusega on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja järgis immutamisel hageja juhiseid, viies puidu samasse immutamiskohta, kuhu hageja. Hageja on sisuliselt ise tunnistanud toote mittevastavust peale seda, kui kostja teatas, et liimpuit lagunes lamellideks ja hageja asus kohe välja töötama uut proovipartiid, proovima uut liimi. Seega rikkus hageja VÕS §217 lg 1,

8 (12)

sest hageja tarnitav kaup ei vastanud kokkulepitud omadustele ja kaup ei vastanud lepingutingimustele ka lähtudes VÕS §217 lg 2, sest hageja oli teadlik kostja erinõuetest kauba suhtes (immutamine ja välistingimustes kasutamine) ning mõistlik oli kostja tuginemine hageja kui liimpuidutootja erialastele oskustele ja teadmistele liimpuidu omaduste suhtes. Hageja väidab, et D4 on immutuskindel liim. Asja materjalidest nähtuvalt on D 4 üks levinumaid PVAc liime (tl 257), sisekasutuseks, välistingimustes lubatud kasutada piisava viimistluskihi olemasolu korral (tl 265). OÜ Casco Liimid müügiesindaja ja tehnilise nõustaja A. K. , kes on antud valdkonnaga tegelnud alates 1996.a. ja lõpetanud Tallinna Tehnika Ülikooli keemiateaduskonna puidutöötlemise tehnoloogia erialal ning täiendanud erialaseid teadmisi Rootsis, kirjast ja selle lisast nähtub (tl 254-275, 310), et ei ole keelatud teha D4 PVAc-ga liimitud toodetele sügavimmutust, kuid liimpuidu sügavimmutusel peab arvestama sellega, et immutus kaitseb eelkõige puitu, mitte liimivuuki ning sõltuvalt immutusrežiimist toimib see erinevalt D4 PVAc liimivuugile; kui see režiim või tehnoloogia on liiga äkiline/ kiire, siis D4 PVAc liimivuuk ei pruugi sellele vastu pidada ning võib mõnest kohast (eriti otstest) peale järelkuivamist lahti lüüa ehk esineb delaminatsioon; klass D4 lubab liimitud toodet kasutada küll välistingimustes, kuid ainult piisava viimistluskihi olemasolu korral; Casco soovitab, et kui immutatud liimpuittoode läheb välistingimustesse, siis liimi valimisel võiks alustada EPI liimist ning veelgi ilmastikukindlamad ja koormustele vastupidavamad süsteemid on MUF (melamiinkarbamiidformaldehüüd) ning PRF (fenoolresortsünformaldehüüd) liimid. Värvikeskuste Grupp OÜ Tööstustoodete projektijuht A. P. e-kirjast kostjale (tl 139-140) nähtub, et PVAc tüüpi liimid ei sobi kasutamiseks välitingimustesse kui liimivuuk jääb avatuks st ei kaeta viimistlusmaterjaliga ega kaitsta muul viisil otsese päikesekiirguse ja vee eest; standardi EN204:2001 järgi antud vastupidavusklassi D4 järgi tohiks sellist liimi kasutada kas sisetingimustesse jääval puidul pikaajalisel viibimisel niiskes keskkonnas või välistingimustesse jääval puidul piisava kaitsva viimistluskihi olemasolu korral. AS Viking Windows immutustsehhi osakonna juhataja K. M. e-kirjast hagejale (tl 252-253) nähtub, et õige töötsükli kasutamisel on võimalik puitu, mis on liimitud PVAc D4 liimiga immutada ja selle järel kasutada; vale immutustehnika puhul võib materjal osutuda ebakvaliteetseks ja/või võivad liimi vuugid lahti tulla praktiliselt kohe immutuse järgselt. Sakkose OÜ veebilehelt nähtub, et TANALITH E-ga immutatavaid detaile võib eelnevalt liimida veekindla liimiga, nt resortsiinformaldehüüdvõi fenoolformaldehüüdliimiga; ei soovitata kasutada PVA-d ega kaseiin- või karbamiidformaldehüüdliimi. Asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale andnud juhise liimivuugi viimistlusmaterjalidega katmiseks või pooltel oleks olnud muid kokkuleppeid seoses liimi D4 kasutamisega hageja poolt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. OÜ Casco Liimid ja Sakkose OÜ soovitustest näeme, et kumbki neist ei soovita pärast immutamist välistingimustes kasutatavat liimpuitu eelnevalt liimida PVA tüüpi liimidega. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama. VÕS § 220 lg 3 kohaselt, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

9 (12)

Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja teada kauba lepingutingimustele mittevastavusest alles pärast materjali immutamist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma 12.juuni 2006.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 asunud seisukohale, et VÕS § 220 lg 3 puhul tuleb eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda VÕS § 220 lg 3 järgi ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja ülevaatamisel avastada. Ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja VÕS § 220 lg 3 tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai puudustest teada või pidi teada saama. Ostjalt eeldatav hoolsus võib varieeruda sõltuvalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest ja pakendi iseärasustest. Kostja seadusliku esindaja A. Tatuntsi vande all antud seletusest ja kostja 20.mai 2005.a. e-kirjast nähtuvalt on kostja informeerinud hagejat mõistliku aja jooksul kauba lepingutingimustele mittevastavusest. Võlaõigusseadus ei näe ette, et puudustest teatamist saab tõendada üksnes dokumentaalsete tõenditega. Ostu-müügilepingus kokkulepitud tingimus, et ostjal on õigus esitada reklamatsioone kauba kvaliteedi mittevastavuse osas kirjalikult 2 päeva jooksul peale kauba vastuvõtmist, ei ole eeltoodust tulenevalt kohaldatav nn varjatud puuduste esinemisel. Seega ei ole asja lahendamisel oluline kindlaks teha, kas see ostu-müügilepingu tingimus on tühine VÕS § 106 lg 2 järgi. Kohus nõustub kostjaga, et hageja võttis kostja reklamatsiooni vastu ja asus tootma liimpuitu teistsuguse liimiga. Kostja leiab, et tema 12.juuli 2005.a. e-kirjas hagejale (tl 40) väljapakutud kiirostuhind 100 000 krooni oli kompromissi pakkuv soov lahendada asi poolte kokkuleppel (tl 228). Ka hageja leiab, et tegemist ei ole hinna alandamise avaldusega (tl 222-223). Seetõttu kohus ei käsitle käesolevas asjas õiguskaitsevahendina hinna alandamise kohaldamist. VÕS § 116 lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selles, et kostja on esitanud lepingust taganemise avalduse ja see on hagejale kätte toimetatud (tl 232). Lepingust taganemise avaldusest (tl 230-231) nähtuvalt taganeb AS Arnold VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel pooltevahelisest 15.märtsi 2005.a. ostu-müügilepingust nr 482/05, sest AS Barrus rikkus lepingut; tema poolt müüdud liimpuidul ei olnud kokkulepitud omadusi (pidi taluma immutust) ja AS Barrus oli teada, et AS Arnold oli niisugune tingimus ostmise eelduseks. Kohus nõustub hagejaga, et taganemise puhul on tegemist kujundusõigusega, mille puhul saab õigussuhte subjekt ise ühepoolselt suhet muuta ning teine pool ei saa sellist suhte muutumist takistada, kui kujundusõiguse materiaalsed eeldused on täidetud ja taganemise formaalset korda on järgitud. Hageja leiab, et täidetud ei ole lepingust taganemise materiaalsed eeldused,

10 (12)

puudub lepingu rikkumine ja rikkumise olulisus, mistõttu puudus kostjal alus lepingust taganemiseks. Kostja taganes lepingust põhjusel, et hageja poolt müüdud liimpuit ei talunud immutust. Kohus tuvastas, et hageja on rikkunud lepingu tingimusi, tarnides lepingutingimustele mittevastava kauba ja see kaup ei sobinud selleks otstarbeks, milleks kostja seda vajas. Kohus loeb hageja käitumist VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes oluliseks lepingu rikkumiseks, sest kostja jäi ilma liimpuidust, mida oli võimalik immutada kostja poolt valmistatava toodangu tegemiseks ning hageja pidi sellist rikkumise tagajärge ette nägema. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja leping on lõppenud. Alles jäävad lepingust sellised enne taganemist tekkinud õigused ja kohustused nagu kahju hüvitamise nõuded, teatamiskohustused, sooritustest hoidumise kohustused, konkurentsikeelud. Toimub lepingu alusel üleantu väljaandmine või üleantu väärtuse hüvitamine VÕS § 189,190 alusel. VÕS § 189 lg 1,2,3 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS § 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui: 1) tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises; 2) lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud; 3) üleantu on hävinud. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lg 2 tähenduses üleantu väärtuseks. VÕS § 190 lg 1 p 1 kohaselt taganemise lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui taganemise aluseks olev asjaolu ilmnes alles asja ümbertöötamisel. Käesolevas asjas oli lepingu tingimus, millele tarnitud liimpuit ei vastanud, et liimpuit pidi olema immutatav. Kuna immutus oli tulenevalt kostja tehnoloogiast viimane töötlemisetapp, ilmnes kauba mittevastavus alles liimpuidu ümbertöötamisel. Hageja aktsepteerib, et tema poolt tarnitud kaup on ümber töötatud ja ta ei nõua selle tagastamist, vaid selle väärtuse hüvitamist. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt VÕS § 190 lg 1 p 1 ei ole kostjal kohustust üleantut tagastada või selle väärtust hüvitada, sest taganemise aluseks olev asjaolu ilmnes alles liimpuidu ümbertöötamisel. VÕS § 190 lg 2 kohaselt, kui VÕS § 190 lg 1 nimetatud asjaoludel on lepingupool alusetult rikastunud, peab ta üleantu vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja andma. Hageja ei ole esitanud käesolevas asjas nõudeid kostja vastu tulenevalt VÕS § 190 lg 2 kostja alusetu rikastumise asjaoludel. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb AS Barrus hagi AS Arnold vastu 430 000 krooni või 400 632,19 krooni nõudes jätta rahuldamata. TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne 1.jaanuari 2006.a. TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Hageja taotleb kostjalt kulutuste õigusabile väljamõistmist seadusega võimaldatud maksimummääras (tl 311). Hageja taotluse ja kuludokumentide kohaselt (tl 312322) on hageja õigusabikulud 46 020 krooni. Kostja taotleb välja mõista hagejalt kulutused õigusabile (tl 282) seadusega võimaldatud maksimummääras ning on esitanud kulu-

11 (12)

dokumendid õigusabikulude 101 469,20 krooni kohta (tl 283-303). TSMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuna hagi jäeti rahuldamata, asja kohtumenetlus kestis ligi 2,5 aastat, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindaja poolt osutatud õigusabikuluks 5%x 430 000= 21 500 krooni, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja kasuks. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Võru Maakohtu 31.oktoobri 2005.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-366/05 hagi tagamiseks kohaldatud AS Arnold arveldusarvete arestimine Eesti Vabariigi krediidiasutustes AS Barrus kasuks hagi hinda 430 000 krooni arvestades. Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2008 kohtuotsus alusel: Tühistada Tartu Maakohtu 20. märtsi 2008 otsus, millega jäeti rahuldamata AS Barrus hagi AS Arnoldi vastu 430 000 krooni väljamõistmiseks. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada AS Barrus hagi AS Arnold vastu ja mõista AS-lt Arnold AS Barrus kasuks välja 430 000 krooni (nelisada kolmkümmend tuhat krooni). Välja mõista AS-lt Arnolt AS Barrus kasuks välja menetluskulud summas 63 250 krooni (kuuskümmend kolm tuhat kakssada viiskümmend krooni). Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Võru Maakohtu

VÄLJAVÕTE ÕIGE:

Inkeri Treial Kantselei juhataja

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.