Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ene Randmäe ja Reet Allikvere
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. märts 2008, Tallinn
Tsiviilasi
G. van den Bergh Nymegen Beheer B.V, Olaf Maria Starmansi ja Aivar Häelmi hagi AS Hansapank vastu müügilepingute järgi tasumisele kuuluvate summade ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.11.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Hansapank apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04. märts 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad G. van den Bergh Nymegen Beheer B.V, Olaf Maria Starmans, Aivar Häelm, hagejate esindaja advokaat Tambet Toomela Kostja AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindajad adv Asko Pohla ja adv Toivo Viilup
Resolutsioon 1.Tühistada Harju Maakohtu 30.11.2007 otsus Aivar Häelmi hagi rahuldamise ja aegumise mittekohaldamise põhjenduste osas ning teha selles osas uus otsus.
2.Jätta Aivar Häelmi hagi 390 500 krooni põhivõla ja viiviste saamiseks rahuldamata.
3.Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
G. van den Bergh Nymegen Beheer B.V ja Olaf Maria Starmansi menetluskulud kannab AS Hansapank. Aivar Häelmi menetluskulud jäävad tema enda kanda. AS Hansapank menetluskuludest kannab 1/3 osa Aivar Häelm ja 2/3 osa jäävad AS Hansapank enda kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
1.13.10.2000 sõlmisid hagejad kostjaga AS Ühinenud Meiereid (edaspidi ÜM) aktsiate müügilepingud. Nimetatud lepingute alusel omandas kostja kõik hagejatele kuulunud osalused ÜM-s G. van den Bergh Nymegen Beheer B.V-le kuulus enne müügilepingu sõlmimist 240 896 ÜM aktsiat (5,10% ÜM aktsiakapitalist), Olaf Maria Starmansile 189 093 ÜM aktsiat (4,0% ÜM aktsiakapitalist) ja Aivar Häelmile 369 395 ÜM aktsiat (7,81% ÜM aktsiakapitalist ). Hagejate ja kostja vahel sõlmitud aktsiate müügilepingute p 2.1.b nägi kostjale ette kohustuse tasuda hagejatele lisaks müügihinnale ka lisamaksed.
2.ÜM aktsiate müügilepingute p 2.3 kohaselt muutusid lisamaksete tasumise nõuded sissenõutavaks mõistliku aja möödudes ÜM Ukraina vabariigis asuva tütarettevõtja OMP Ukraina (edaspidi OMP) aktsiate või netovara võõrandamisest. Võõrandamise kohustus tulenes kostjale lepingute p-st 5.2.a, mis nägi ette, et kostja kohustub tegema kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti müüa OMP aktsiad või kogu netovara ÜM või vastavalt OMP poolt valitud kolmandatele isikutele.
3.11.10.2001 OMP (komisjonär) ja ÜM (komitent) vahelise komisjonlepingu nr 3 kohaselt võõrandati 2002 OMP piima töötlemise ja ümbertöötlemise seadmed OAO-le Galakton kogusummas 52 777 USD (umbes 940 000 krooni). 11.10.2001 lepingumuudatuse kohaselt leppisid pooled kokku, et komisjonilepingu täitmisel saadavad rahalised vahendid kantakse üle ÜM struktuuriüksusele AS-le Paide Piimakombinaat.
4.25.12.2002 sõlmisid OMP ja piiratud vastutusega äriühing Molis müügilepingu piimatoodete lao võõrandamiseks äriühingule Molis. Piimatoodete laohoone müügihind oli lepingu p 2.1 järgi 45 000 grivnat (umbes 1 200 000 krooni). 2003 juuli lõpuks olid nii piimatoodete ladu kui ka piimatöötlemise seaded võõrandatud. OMP tegevus lõpetati kohtuotsusega 16.06.2005.
5.OMP netovara võõrandamise maksumus kokku oli 2 140 000 krooni. Lisamakse baashinnaks oli 1 070 000 krooni. Aktsiate müügilepingute p 2.1.b nägi ette ka tingimuse, et kui lisamakse baashind langeb tehingute tulemusena alla 5 000 000 krooni, siis on selle arvestamiseks vajalik, et vähemalt 50% kõigist kostjaga oma ÜM aktsiaosaluse võõrandamiseks aktsiate müügilepingud sõlminud müüjatest nõustuks baashinna sellise vähendamisega. Antud juhul keegi sellise vähendamisega ei nõustunud, mistõttu tuleb lisamakse baashinnana arvestada summat 5 000 000 krooni.
6.Kostjal tuleb maksta hagejatele lisamaksed välja järgnevalt: G. van den Bergh Nymegen Beheer B.V-le 255 000 krooni (5,10% 5 000 000 kroonist), O. M. Starmansile 200 000 krooni (4,0% 5 000 000 kroonist) ja A. Häelmile 390 000 krooni (7,81% 5 000 000 kroonist).
7.Viimased arveldused seoses OMP netovara võõrandamisega toimusid 2003 juulis, seega pidi kostja tasuma hagejatele lisamaksed 2003 augusti lõpuks, mis oli piisav ja mõistlik periood lisamaksete kalkuleerimiseks ja vastavate väljamaksete tegemiseks. Kostja ei ole
2(7)
käesoleva ajani lisamakseid tasunud, seega on ta alates septembrist 2003 lisamaksete tasumisega viivitanud, mistõttu on hagejatel õigus nõuda kostjalt lisaks lisamaksete tasumisele ka viivist.
8.Kuivõrd aktsiate müügilepingutega lisamaksete tasumisega viivitamise eest eraldi viivist ette ei nähtud, tuleb lähtuda seadusega sätestatud viivitusintressi määrast.
9.A. Häelmi volituste lõppemine ÜM-i juhatuse liikmena kanti äriregistrisse 09.02.2000 ning otsus juhatusest tagasikutsumise kohta tehti juba 12.01.2000. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et A. Häelmi antud kinnitused ei vastanud 31.11.1999 seisuga tõele.
10.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista: G. Van den Bergh Nymegen Beheer B.V kasuks 322 667 krooni, O. M. Starmansi kasuks 253 072 krooni ja A. Häelmi kasuks 494 123 krooni ja kõigi hagejate kasuks edasi seadusest tuleneva viivise kuni põhinõude täitmiseni.
11.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejad ei ole tõendanud, et müüdud on kogu OMP netovara ja et kogu müüdud vara kuulus OMP-le, mistõttu vaidlusaluste müügilepingute p-s 2.1.b ettenähtud lisamaksete tasumise tingimused on täitmata. Müügilepingute sõlmimisel andis A. Häelm ebaõigeid kinnitusi ÜM majandustegevuse kohta aastatel 1998 ja 1999, mistõttu tal puudub õigus lisamakse saamiseks müügilepingu p 6.2. kohaselt. Kostja võis omada kontrolli ÜM ja OMP tegevuse üle kuni ÜM pankroti algatamise määruse tegemiseni 20.12.2001, peale seda ei saanud kostja teha endast kõike olenevat, et võimalikult kiiresti müüa OMP vara. Hagejad tuvastasid valesti OMP netovara võõrandamise hinna 2 140 000 krooni, kuna nimetatud summast 940 000 krooni on komisjonilepingu alusel võõrandatud kolmanda isiku vara. Isegi juhul, kui lisamaksete tasumise tingimused on täidetud, siis on ebaõigesti arvestatud hagejate lisamaksete suurus ja viivitusintress. Müügilepingute lisamakse säte on vastuolus hea usu põhimõttega ja heade kommetega ning on seetõttu tühine. Hagi on aegunud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja AS-lt Hansapank G. Van den Bergh Nymegen Beheer B.V. kasuks 322 667 krooni ja hagiavalduse esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivitusintressi põhinõudelt 255 000 krooni kuni 01.07.2006 9,25% aastas, 01.07.2006 kuni 01.01.2007 9,75% ja alates 01.01.2007 10,50% kuni põhinõude täitmiseni, Olaf Maria Starmansi kasuks 253 072 krooni ja hagiavalduse esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivitusintressi põhinõudelt 200 000 krooni kuni 01.07.2006 9,25% aastas, 01.07.2006 kuni 01.01.2007 9,75% ja alates 01.01.2007 10,50% kuni põhinõude täitmiseni, Aivar Häelmi kasuks 494 123 krooni ja hagiavalduse esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivitusintressi põhinõudelt 390 500 krooni kuni 01.07.2006 9,25% aastas, 01.07.2006 kuni 01.01.2007 9,75% ja alates 01.01.2007 10,50% kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
13.Kostjal lasus lepinguline kohustus võõrandada OMP netovara. Kostja väide, et 11.10.2001 komisjonilepingu alusel müüdud vara ei kuulunud OMP-le, rajaneb oletustel. Hagejate esitatud tõenditega tõendati, et OMP võõrandas oma vara 540 000 grivna (umbes 1 200 000 krooni) eest ja arveldused 25.12.2002 ostu-müügilepingu järgi viidi täielikult lõpule juulis 2003. OMP kogu netovara võõrandamise maksumus kokku oli 2 140 000 krooni.
14.Aktsiate müügilepingutest ei tulene, et pooled peaksid sõlmima eraldi täiendava kokkuleppe, kui lisamakse baashind langeb alla 5 000 000 krooni, vaid lepingute p 2.1.b sätestab üheselt, et kõige väiksemaks baashinnaks saab olla 5 000 000 krooni ja sellest väiksema baashinna arvestamiseks tuleb saavutada endiste väikeaktsionäride erikokkulepe. Tõendeid, et lisamaksete arvutuste aluseks võetava baashinna vähendamiseks on 50% ülalmärgitud aktsionäridest andnud oma nõusoleku, ei esitatud.
3(7)
15.Põhjendatud on hagejate esitatud ja tõendatud seisukoht, et lisamakseid ei saanudki hakata arvestama enne, kui kõik tehingud varaga olid tehtud ja täielikult lõpule viidud arveldused viimase tehingu, so 25.12.2002 müügilepingu järgi. Arveldused 25.12.2002 müügilepingu järgi viidi täielikult lõpule juulis 2003. Kuna müügilepingute p-s 2.1.b märgitud lisamakse baashind ja lisamakse suurus on seotud võõrandatava vara hinnaga, siis ei ole antud juhul kohane viidata vara üleandmise hetkele, vaid tuleb lähtuda võõrandatud vara arvelduste täielikult lõpuleviimise ajast, seega antud juhul oli selleks ajaks juuli 2003.
16.A. Häelmi poolt lepingu p-des 4.3.b ja 4.3.c antud kinnitustes käsitleti asjaolusid, mis leidsid aset enne kostja poolt ÜM omandamist ja jäid ajalisse perioodi enne 31.11.1999. Kostja ei tõendanud, et A. Häelm seoses tema ÜM juhatuse liikmeks olekuga kuni 12.01.2000 pani toime kuriteo tunnustega teo või tegemist oli A. Häelmi raske juhtimisveaga. Kohus jättis tähelepanuta kostja väited A. Häelmi kui ÜM endise juhatuse liikme ebaõigete andmete esitamise kohta ÜM 1998 ja 1999 tegevuse kohta, kuna need on tõendamata.
17.Lisamaksete tasumine kostja poolt pole vastuolus ka hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Kostja peab oma lepingutest tulenevaid kohustusi täitma. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
18.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
19.Vaidluse lahendamise seisukohalt on määrava tähtsusega järgmiste asjaolude tuvastamine: kostja ning hagejate vahel 13.10.2000 sõlmitud ÜM aktsiate müügilepingute p 2.1.b tõlgendamine ning müügilepingu osapoolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamine; ÜM-le kuulunud tütarettevõtja OMP aktsiate või kogu netovara võõrandamise fakti ning võõrandamisest laekunud summa tuvastamine; millal saabus müügilepingu p-s 2.3 sätestatud mõistlik aeg lisamakse tasumiseks hagejatele, st kas hagejate nõue on aegunud; müügilepingu p-s 2.3 sätestatud ÜM aktsiate põhiostuhinnale lisanduva lisamakse tasumise eelduseks oleva tingimuse, so hagejate poolt müügilepingu p-s 4 toodud kinnituste ja tagatiste tõesuse ja kehtivuse, olemasolu tuvastamine. Maakohus tuvastas asjakohaseid õigusnorme kohaldamata jättes või kohaldatud õigusnorme rikkudes keskset tähtsust omavad asjaolud valesti.
20.Maakohus järeldas müügilepingute p 2.1.b ebaõigesti sisustades, et lisamakse minimaalsuuruseks saab olla üksnes 5 000 000 krooni. Müügilepingu osapoolte tegelikku ühist tahet arvestades oleks hagejatel õigus nõuda lisamakse tasumist isegi teoreetiliselt üksnes lähtudes OMP netovara tegelikust müügihinnast, s.o. mitte rohkem kui 2 140 000 kroonist.
21.Maakohus luges alusetult OMP netovara koosseisu viimase poolt komisjonilepingu alusel realiseeritud vara. OMP kogu netovara realiseerimiseks vajalikud tehingud teostati hiljemalt 25.12.2002, kusjuures vastavate tehingute tulemusena laekus OMP kogu netovara eest kokku mitte rohkem kui 1 200 000 krooni.
22.Maakohus luges alusetult OMP kogu netovara võõrandamise lõpuleviimise hetkeks juuli 2003. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ainsa OMP netovara hulka kuuluva vara laohoone näol võõrandas OMP 25.12.2002 sõlmitud müügilepingu alusel. Isegi juhul, kui eeldada, et ka komisjonilepingu alusel toimus OMP netovara võõrandamine, siis komisjonileping sõlmiti ajaliselt varem, so juba 11.10.2001. Kuivõrd tõendamist ei leidnud OMP-l mistahes muu vara olemasolu, siis järeldub eelnevast üheselt, et müügilepingu p-s 2.1.b kirjeldatud tehingud OMP kogu netovara võõrandamiseks teostati 25.12.2002.
23.Hagejate nõue lisamakse tasumiseks aegus 31.12.2005, kusjuures kostja taotles aegumise kohaldamist. Müügilepingute p-s 2.3 sätestatud esimene eeldus lisamakse tasumiseks
4(7)
(OMP netovara võõrandamistehingute teostamine) saabus hiljemalt 25.12.2002. Nimetatud kuupäeva tuleb käsitleda lisamakse sissenõutavaks muutumise tähtpäevana ning nimetatud kuupäevast tuleb arvestada ka hagi aegumistähtaega. Müügilepingute p-s 2.3 sätestatud põhimõte, mille kohaselt kohustus kostja lisamakse tasuma mõistliku aja jooksul OMP Ukraina netovara võõrandamiseks tehingute tegemisest, ei oma lisamakse tasumise nõude sissenõutavaks muutumise seisukohalt määravat tähendust, kuna kõnealune säte ei välistanud hagejate õigust nõuda lisamakse tasumist koheselt pärast müügilepingute p-s 2.3 sätestatud tingimuste saabumist, vaid andis kostjale üksnes õiguse lisamakse tasumiseks mõistliku aja jooksul nõude esitamisest.
24.Müügilepingute p-s 2.3 sätestatud tingimus lisamakse tasumiseks A. Häelmile ei ole täidetud. A. Häelmi poolt müügilepingu p 4.3 alapunktides antud kinnitused ja tagatised ei ole tõesed ega kehtivad, mistõttu ei ole A. Häelmi osas lisamakse tasumise eelduseks olevad tingimused saabunud.
25.Maakohus ei põhjendanud mittenõustumist kostja seisukohtadega lisamakse tasumise vastuolu kohta hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Samuti puudub kohtuotsuses kostja vastavasisulise argumentide pealiskaudnegi analüüs. Vastustajate seisukoht
26.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada Aivar Häelmi hagi rahuldamise osas ja hagide aegumist käsitlevate põhjenduste osas. Ülejäänud osas on otsus seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu.
28.Kõigepealt analüüsib kolleegium nõuete aegumise küsimust. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et lisatasu sissenõutavus sõltus raha laekumisest viimase müügilepingu järgi ja seega muutus nõue sissenõutavaks alles peale 2003. juulikuud. Aktsiate müügilepingud sellisteks järeldusteks alust ei anna. Müügilepingute p 2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejatele lisamakse mõistliku aja jooksul pärast lepingu p-s 2.1.b kirjeldatud tehingute teostamist. Seega pooled ei seadnud nõudeõiguse tekkimist sõltuvusse raha laekumisest, vaid üksnes tehingu tegemisest. Nõustuda ei saa ka kohtu põhjendusega, et enne raha tegelikku laekumist ei olnud võimalik lisamakse suurust välja arvutada. Lepingute kohaselt ei sõltunud lisamakse suurus mitte laekunud raha summast, vaid müügihinnast, milles lepiti kokku juba lepingute sõlmimisel.
29.Kolleegium ei nõustu ka kostja seisukohaga, et nõue muutus sissenõutavaks juba viimase võõrandamislepingu sõlmimisest 25.12.2002 ning aktsiate müügilepingute p-s 2.3 sätestatud põhimõte, mille kohaselt kohustus kostja lisamakse tasuma mõistliku aja jooksul OMP netovara võõrandamiseks tehingute tegemisest, ei oma nõude sissenõutavaks muutumise seisukohalt määravat tähendust, kuna kõnealune säte ei välistanud hagejate õigust nõuda lisamakse tasumist koheselt pärast müügilepingu p-s 2.3 sätestatud tingimuste saabumist, vaid andis kostjale üksnes õiguse lisamakse tasumiseks mõistliku aja jooksul nõude esitamisest. Kui kostjal ei olnud kohustust teha väljamakseid enne mõistliku aja möödumist tehingu tegemisest, siis ei tekkinud hagejatel varem ka vastavat nõudeõigust. Mõistliku tähtaja pikkuse osas nõustub kolleegium hagejate seisukohaga, et käesolevas vaidluses tuleks selleks pidada ühte kuud. Isegi kui mõistlikuks tähtajaks lugeda ühte nädalat, nihkuks nõudeõiguse tekkimise aeg juba 2003. aastasse. Vähem kui ühte nädalat, arvestades ka seda, et tehingu tegemine toimus jõulupühade ja aastalõpu ajal, ei saa käesoleval juhul kuidagi pidada mõistlikuks maksmise tähtajaks.
5(7)
30.TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seega ei ole hagejate nõuded aegunud, sest nõuded muutusid sissenõutavaks alles 2003. aasta alguses ja 3-aastane aegumistäht hakkas kulgema 2003. aasta lõpust.
31.Aktsiate müügilepingute p 2.1.b tõlgenduse osas nõustub kolleegium täielikult maakohtu seisukohtadega. Müügilepingutest tuleneb üheselt, et lisamakse arvutamiseks väikseim võimalik baashind sai olla 5 000 000 krooni. Sellest väiksema baashinna arvestamiseks pidi olema vähemalt poolte endiste väikeaktsionäride nõusolek. Vaidlust ei ole selles, et väikeaktsionärid müügilepingute sõlmimiseks nii madala hinnaga, mille tulemusena baashind langeks alla 5 000 000 krooni, nõusolekut andnud ei ole.
32.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et müügilepingu osapoolte tegelikku ühist tahet arvestades oleks hagejatel õigus nõuda lisamakse tasumist isegi teoreetiliselt üksnes lähtudes OMP netovara tegelikust müügihinnast, s.o. mitte rohkem kui 2 140 000 kroonist. Ringkonnakohtu arvates kujutab kokkulepitud tingimus endast väikeaktsionäride kasuks kokkulepitud tagatist, mis seisneb selles, et aktsiate müüjatel on igal juhul õigus lisamaksetele 5 000 000 kroonist baashinda arvestades. Sellises tagatises kokkuleppimist ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks ja seetõttu tühiseks. Tegemist on äritegevuses tavapärase lepinguga, kus üks aktsionär ostab teistelt nende osaluse, et omada absoluutset enamust aktsiakapitalist ja seeläbi seltsi tegevust kontrollida. Kuna aktsiate kokkuostmine toimus kostja initsiatiivil, pidi ta pakkuma teistele aktsionäridele tingimusi, millega need on nõus oma aktsiad müüma. Asjaolu, et aktsiate müügihind tuli välja maksta kahes osas ja teise osa suurus sõltus OMP ettevõtte müügihinnast, ei välista kokkuleppeliselt piiri määramist, millest allapoole lisatasude suurus ei saa ilma spetsiaalse kooskõlastuseta langeda. Vaidlust ei ole selles, et müügilepingute sõlmimise ajal hindasid pooled OMP ettevõtte väärtuseks vähemalt 10 000 000 krooni, millest tulenes ka väikseim võimalik baashind 5 000 000 krooni. Asjaolu, et kostja viivitas lepingu täitmisega ja hiljem puudus tal võimalus ÜM majandustegevuse mõjutamiseks, ei vabasta teda hagejate ees võetud lepinguliste kohustuste täitmisest.
33.Kuna hagejad arvestasid lisatasude suuruse kokkulepitud minimaalse baashinna alusel, ei ole tähtsust sellel, milline oli OMP kogu netovara koosseis ja millise hinnaga see tegelikult võõrandati. Vaidlust ei ole selles, et OMP-l enam mingit vara ei ole ja ka OMPd ennast ei ole.
34.Ringkonnakohtu arvates ei teosta hagejad oma õigusi hea usu vastaselt nõudes kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist. Kostja leiab, et 5 000 000 krooniselt baashinnalt lisamakse arvutamine on hagejate poolt hea usu vastane käitumine, kuna väikeaktsionärid ei oleks saanud aktsiate müügilepingute p 2.1.b kohase nõusoleku andmisest OMP netovara või aktsiate võõrandamisest alla 5 miljoni krooni keelduda juhul, kui vastava vara tegelik turuväärtus oli vara võõrandamise hetkel madalam. Esiteks ei ole tegu asjakohase väitega, sest vaidluse esemeks ei ole väikeaktsionäride nõusoleku andmise kohustamine. Väikeaktsionäre ei ole OMP netovara võõrandamise võimalikest tehingutest informeeritud ega neilt mingit nõusolekut küsitudki. Teiseks ei täitnud kostja oma lepingulist kohustust võõrandada OMP netovara võimalikult kiiresti (Müügilepingute p 5.2.a) ja võttis sellega endale riski olukorra muutumise eest. Kolmandaks ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et OMP ettevõtte väärtus 2000. aastal, kui aktsiate müügilepingud sõlmiti, ei olnudki tegelikult suurem kui 2 140 000 Eesti krooni, mida kostja võimaliku baashinna arvutamise alusena alternatiivsena on välja toonud.
35.Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et A. Häelmi hagi tuleb jätta rahuldamata sel põhjusel, et tema aktsiate müügileping sisaldab oluliselt rohkem kinnitusi Seltsi olukorra kohta, millega ta võttis endale suurema vastutuse seltsi majanduslike näitajate õigsuse eest. Üheks lisamakse tasumise kohustuse eelduseks aktsiate müügilepingute p 2.3
6(7)
kohaselt oli tõeste kinnituste andmine müüjate poolt. Selle eelduse puudumine ei anna võimalust nõuda kostjalt lisamakse tasumist. A. Häelmi puhul on lisamakse tasumine välistatud tulenevalt temaga sõlmitud aktsiate müügilepingu p-st 4.3, milles A. Häelm kinnitas, et Seltsi majandustegevuses ei ole esinenud kuni 31.11.1999 olulisi ja kahjulikke sündmusi või tegusid, mis ei oleks kajastatud Seltsi bilansis või kasumiaruandes ning lisaks Seltsi 1999. aasta majandusaasta aruandes kirjeldatule ei ole Seltsil ega Seltsi tütarettevõtjatel ühtegi olulist bilansivälist kohustust, mis oleks tekkinud enne 31.11.1999. ÜM nõukogu 16.06.2000 koosoleku protokollist nähtub, et ettevõtte algbilanssi tuli sisse viia muudatus, kuna 1998.a majandusaasta aruandes ei olnud võetud arvesse võimalikku kahju summas 2 700 000 krooni tulenevalt G. van den Bergh Nymegen Beheer B.V-ga sõlmitud või müügilepingutest. ÜM 29.06.2000 korralise üldkoosoleku protokolli kohaselt kinnitati ÜM 1999.a majandusaasta kahjumiks 47 884 000 krooni. Seega oli ÜM bilanss koostatud juba enne 1999.a ebaõigesti ja selles ei kajastatud õigesti ÜM majandusnäitajaid. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 30.04.2001.a vähendas ÜM juhatus Ukrainasse tehtud investeeringute väärtust 25 884 124,21 kroonilt 0 kroonini, kusjuures põhjusena märgiti muuhulgas seda, et kõik seadmed ei ole Ukrainasse jõudnud ning sinna jõudnud seadmete väärtus ei vasta bilansis toodud investeeringute väärtusele. 04.05.2001.a kandis ÜM juhatus maha varusid summas 221 764,10 krooni ja ebatõenäoliselt laekuvaid arveid summas 8 775 146,34 krooni. Nimetatud asjaolud ei kajastunud majandusaasta aruandes ja bilansis, mille õigsust A. Häelm lepingus kinnitas. Sõlmides lepingu sellises sõnastuses, pidi A. Häelm aru saama, et ta võttis endale riski lisamaksest ilma jääda, kui aruanded ja bilanss ei vasta tegelikkusele. A. Häelm andis kinnitused lepingulise vastutuse korras, olenemata sellest, kas ta oli ÜM juhtorgani liikmeks enne või pärast kinnituste andmist. A. Häelm andis kinnitusi ÜM kohta küll 31.11.1999 seisuga, kuid kui hiljem ilmnes puudusi enne 31.11.1999 toimunud majandustegevuse õigel kajastamisel seoses seltsile kahjulike sündmuste või tegudega, on valed ka A. Häelmi kinnitused.
36.Väär on A. Häelmi seisukoht, et Ukrainasse tehtud investeeringute mahakandmine ning varude ja ebatõenäoliselt laekuvate arvete mahakandmine seisuga 31.12.2000.a ei pidanud ega saanudki kajastuda ÜM 1999.a bilansis, kuna toimusid 2001.a. Pole võimalik eeldada, et 1999.a bilansis kajastati Ukrainasse tehtud investeeringute väärtust õigesti, kuid vahebilansis seisuga 30.04.2000.a. enam mitte. Seega oli ÜM varade ja investeeringute väärtus juba 1999.a majandusaasta aruandes ja vahebilansis valesti kajastatud, millest tuleneski vajadus raamatupidamisandmete korrigeerimiseks seisuga 31.12.2000.a.
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses G. van den Bergh Nymegen Beheer B.V ja Olaf Maria Starmansile hagide rahuldamisega kannab nende menetluskulud kostja. Aivar Häelmi hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kostja menetluskuludest kannab 1/3 osa Aivar Häelm, ülejäänud 2/3 osas jäävad kostja enda kanda.
Ene Randmäe
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.