20. märts 2008.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-25581
Tsiviilasi
T L hagi M K vastu elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – T L (i k xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja advokaat M Traat Kostja - M K (i k xxx; elukoht xxx), Kostja esindaja advokaat A Vinkel
Menetluse liik
Kohtuistungil 15.01.2008 ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista M K igakuiselt elatusraha tütre L K, sündinud xxx.a., ja tütre M K, sündinud xxx.a., ülalpidamiseks T L kasuks summas 7260.- (seitse tuhat kakssada kuuskümmend) krooni alates 12.07. 2007.a. kuni xxx.a., s.o. kuni vanema lapse täisealiseks saamiseni, ja sealt edasi 3630.- (kolm tuhat kuussada kolmkümmend) krooni kuni xxx.a., s.o. kuni noorema lapse täisealisuseni. Menetluskulude jaotamine. Jätta poolte menetluskuludeks olevad kohtuvälised menetluskulud – esindajatasud – kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
1.Poolte kooselust sündisid xxx.a. tütar L K ja xxx.a. tütar M K
2.Poolte kooselu lõppes 1998.a. Lapsed elavad koos emaga.
3.Kostja võõrandas hagejale 25.08.1998.a. korteri Tallinnas, xxx, mida pooled käsitlesid laste elatusraha ettemaksuna summas 400.000.- krooni, ning pooled allkirjastasid sellekohase kokkuleppe.
Hageja nõue ja põhjendused.
4.12.07.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks elatise 6032.- krooni kuus tagasiulatuvalt alates 12.07.2006.a.
5.Lisaks nimetatud nõudele palus hageja välja mõista kostjalt ühekordse hüvitise laste ülalpidamiseks perioodi 12.03.1999.a. kuni 12.07.2007.a. eest summas 229.162, 50 krooni. Kohus keeldus viimase nõude kohtu menetlusse võtmisest oma 01.08.2007.a. määrusega.
6.Hageja märkis esialgselt esitatud hagis, et tulenevalt asjaolust, et laste vajadused on nende vanemaks saades oluliselt kasvanud, kulub hagejal laste ülalpidamiseks käesoleval ajal oluliselt rohkem raha kui seda oli 1998.a. kokkulepitud elatise ettemaks. Laste ülalpidamiskulud moodustavad hageja väidetel kokku summa 24.129.-krooni kuus. Hageja jagas lastele tehtavad väidetavad kulud pooleks ja sai hagetava elatise suuruseks kummalegi lapsele 6032.- krooni. 29.11.2007.a. esitatud hagi täpsustuses väidab hageja, et igakuised kulud keskmiselt kahele lapsele kuus moodustasid 2007.a. 11 kuu jooksul summa 17.080.- krooni ning kulud koosnevad järgmistest kuluartiklitest: kulutustest eluasemele 3088,55 krooni (s.o. 2/3 kogu elamu ülalpidamiskulust), kulutustest toidule 5900.- krooni, kulutustest riietele 1800.- krooni, kulutustest transpordile 1096,40 krooni (sisaldab ka 2/3 kogu pere bensiinikulust summas 754,40 krooni) ja kulutustest tervishoiule 1400.- krooni ning kulutustest huvialaringides ja treeningutel osalemisele ja taskurahale kokku 3795.- krooni. Lisaks igakuistele kulutustele on hageja väidetel kulunud 2007.a. 11 kuu jooksul veel laste reisidele 60.964.- krooni ning muud suuremad kulutused moodustavad summa 9399.- krooni.
7.Hageja töötab AS-s A K ajakirja A peatoimetaja ametikohal ja vastavalt esitatud palgatõendile ning tuludeklaratsioonidele oli tema maksustatav tulu 2005.a. 379.779.- krooni ehk 31.648,25 krooni kuus ning 2006.a. oli maksustatav tulu 441.996.- krooni ehk 36.833.krooni kuus.
8.Hagi tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistused, korteri xxx, Tallinnas ostu-müügilepingu, elatisraha ettemaksu lepingu, kinnistu asukohaga xxx, Tallinnas müügilepingu ja asjaõiguslepingu, hageja palgatõendi ja 2005.a. ning 2006.a. tuludeklaratsioonide koopiad, kinnistul xxx asuva elamu remonditöid kinnitavad arved ja tšekid, sama elamu hoolduskulusid ja kommunaalkulusid tõendavad arved, maamaksuteatised, elamu xxx, Tallinnas osas sõlmitud valveteenuse osutamise lepingu alusel esitatud arved, Lk 2 (8)
kindlustusmakse teostamiseks hagejale esitatud arved, prügiveo arved, AS Elion arved telefoniteenuse kasutamise eest, AS E Statoil tšekid, milliste alusel on tasutud bensiini eest, ostutšekid, mis tõendavad kaupade ostmist kauplustest ja apteekidest,AS Tallinna Hambaravikliiniku tõendid mis tõendavad laste hammaste ravimise eest tasumist ja lennukipiletite koopiad. Kostja vastuväited ja põhjendused.
9.Kostja on seisukohal, et tema on oma kohustused laste ülalpidamisel täitnud ja seega puudub hagi rahuldamiseks alus. 1998.a. sõlmitud kokkuleppes lepiti kokku, et kostja teeb elatise ettemaksu laste ülalpidamiseks sellega, et müüb korteri xxx, Tallinnas hagejale. Korteri müügihinnaks oli 400.000.- krooni. Kostja väidetel katab see summa laste ülalpidamiskulud vähemalt kuni 01.07.2009 ning teeb sellekohased arvestused võttes aluseks aastate lõikes minimaalselt maksmisele kuuluva elatise PkS § 61 lg 4 kohaselt.
10.Ka leiab kostja, et hageja poolt nõutav elatusraha on põhjendamatult suur ja laste väidetavad kulud hagiavalduses on ülepaisutatud. Elatise suurus peab vastama laste tegelikele vajadustele. Elatis hagetavas suuruses on kaugelt üle laste tegelike vajaduste tänapäeva Eestis.
11.Kostja palub otsuse tegemisel käesolevas vaidluses arvesse võtta ka selle, et lisaks hagejaga sündinud lastele on kostjal veel 2 alaealist last: 18.02.2000.a. sündinud tütar Britta K ja xxx.a. sündinud poeg H K. Need lapsed ei tohi jääda varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saavad teised lapsed.
12.Kostja väidetel on olnud tema sissetulek viimasel ajal keskmiselt 14.870.- krooni kuus. Sellest rahast peab ta ülal pidama oma 4 alaealist last, toetama oma 77 aastast isa (peale kostja seda keegi teine ei tee, sest kostja õde elab USA-s) maksma õppemaksu Akadeemias Nord summas 25.500.- krooni aastas ning toetama ka oma 82-aastast tädi, kellel endal lapsi ei ole.
13.Kostja osundab oma vastuväidetes hagile Riigikohtu lahendile 3-2-1-7-05, milles on välja toodud, et terve lapse ülalpidamine ühes kuus vanusegrupis 0-6 a läheb maksma 1875.- krooni ja vanusegrupis 7-13.a. läheb maksma 2182.- krooni
14.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: 2005.a. ja 2006.a. tuludeklaratsiooni ärakirja, väljavõtte rahvastikuregistrist, mille kohaselt on kostjal 4 alaealist last, palgatõendi AS-st SL Õ , vastuse päringule autoregistrist, vastuse päringule ehitusregistrist, vastuse päringule kinnistusregistrist, konto väljavõtte Hansapast, Hansapa väärtpaberikonto väljavõtte, mille kohaselt kuulub kostjale 235 Eesti Telekom aktsiat.
Kohtuotsuse põhjendused.
15.3.Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud hagi põhistustega ja kostja vastuväidetega, uurinud poolte poolt kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
Lk 3 (8)
16.Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks eeltoodule juhindub kohus materiaalõigusnormina veel PkS § 70 lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamises, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust ning sama seaduse lõikest 2, mis sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
17.Kõigepealt võtab kohus seisukoha poolte vaidluse selles osas kui kauaks pidi või peaks jätkuma kostja poolt 25.08.1998.a. tehtud 400.000.- krooni suurusest elatise ettemaksust poolte ühiste laste ülalpidamiseks. Hageja on seisukohal, et elatise ettemaks on juba ammu otsa saanud ja elatis kuulub väljamõistmisele laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 12.07.2006.a. Kostja seevastu on seisukohal, et tehtud elatise ettemaksust peaks hagejal laste ülalpidamiseks piisama kuni 01.07.2009.a. ja teeb sellekohased arvutused lähtuvalt PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise miinimumsummast, millest väiksem ei või elatis olla kui ei esine PkS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kostja seisukoht, mille kohaselt peaks ettemaksuna makstud elatise tasutuks lugema minimaalse elatise suuruse järgi, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit tõendamaks, et tema varanduslik olukord oli aastatel 1998 – 2007 niivõrd vilets, et ta ei saanud oma lastele rohkem elatist maksta kui miinimumsummas. Kuna aga poolte kokkulepe, mille kohaselt 400.000.- krooni elatise ettemaksu tehti, ei sisalda kokkulepet selle kohta kui pikaks ajaks nimetatud summast laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks peaks jätkuma ja poolte ütlused sellest olid kohtuistungil erinevad (hageja väidetel ei räägitud sellest üldse, kostja väidetel pidi aga jätkuma 30 aastaks), asub kohus seisukohale, et õiglane on ettemaksuna tasutud elatis jaotada selliselt nagu oleks kostja maksnud kummagi lapse ülalpidamiseks kuus elatist 2 minimaalset elatise määra ehk kummalegi lapsele 1 kehtinud miinimumpalk. Sellest metoodikast lähtudes jagunes kostja poolt ettemaksuna makstud elatis aastate lõikes järgmiselt : 01.09.1998.a. (ettemakse tegemise aeg) kuni 31.12.1998.a. 4 x 2200 = 8800.- krooni; 01.01.1999.a. kuni 31.12.1999.a. 12 x 2500 = 30.000.- krooni 01.01.2000.a. kuni 31.12.2000.a. 12 x 2800 = 33.600.- krooni; 01.01.2001.a. kuni 31.12.2001.a. 12 x 3200 = 38.400.- krooni; 01.01.2002.a. kuni 31.12.2002.a. 12 x 3700 = 44.400.- krooni; 01.01.2003.a. kuni 31.12.2003.a. 12 x 4320 = 51.840.- krooni 01.01.2004.a. kuni 31.12.2004.a. 12 x 4960 = 59.520.- krooni 01.01.2005.a. kuni 31.12. 2005.a. 12 x 5380 = 64.560.- krooni
Lk 4 (8)
01.01.2006.a. kuni 31.12.2006.a. 12 x 6000 = 72.000.- krooni 01.01.2007.a. kuni 12.07.2007.a. (kuni hagi esitamiseni) 6 x 7200 = 43.200.- krooni.’ See teeb kokku 446.320.- krooni. Kuna kostja oli maksnud elatist ettemaksuna 400.000.- krooni, lõppes ettemaksuna tasutud elatis 1. jaanuariks 2007.aastaks. Eeltoodust saab teha järelduse, et hagi esitamine hageja poolt 12.07.2007.a. elatise väljamõistmiseks laste ülalpidamiseks on õiguslikult põhjendatud.
18.Järgmisena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele käesoleva kohtuotsusega. Kohus asub seisukohale, et põhjendatud on elatis kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista PkS § 70 lg 1 kohaselt alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt nagu nõuab hageja ja nagu võimaldab sama paragrahvi lõige 2. Kohus leiab, et kuivõrd pooled ei olnud elatise ettemaksu kokkuleppes kokku leppinud kui pikaks ajaks pidi jätkuma hagejal 400.000.- kroonisest elatise ettemaksust, mille kostja laste ülalpidamiseks ette tasus, pidi hageja esitama kostja vastu nõude täiendavaks elatise saamiseks kui ta leidis, et see summa on ära kulunud. Kuna hageja esitas nõude 12.07.2007.a., jõudis ta tõenäoliselt just siis järeldusele, et ettemaksuna tasutud elatis 400.000.- krooni on ära kulunud ja põhjendatud oleks esitada täiendav elatisenõue kostja vastu. On ebaloogiline, et hageja leidis juba 2006.a. suvel, et ettemaksuna makstud elatis on küll ära kulunud, kuid nõude esitas ta alles aasta pärast 2007.a. juulikuus. Eeltoodust tulenevalt kuulubki elatis kostjalt väljamõistmisele just alates hagi esitamisest 12.07.2007.a. .
19.Kohtuotsuse p-s 16 osundatud seadusesätetest tulenevalt peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täpsustuses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, mille kohaselt on kulud ülepaisutatud, samuti hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lastele tehtavaid kulutusi, on asja menetlemise käigus leidnud tuvastamist, et poolte alaealiste laste ülalpidamiseks vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulud eluasemele – Hageja väidetel moodustavad laste igakuised eluasemekulud kokku summa 3088,55 krooni, s.o. 2/3 kogu elamu ülalpidamiskulust ehk nii kommunaalkuludest kui ka elamu valve eest tasutavatest maksetest, kindlustusmaksetest ning maamaksust. Hageja väited tehtud kulutustest on tõendatud esitatud dokumentaalsete tõenditega - arvetega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on laste eluasemega seotud kulude hulka arvestada kulutused veele, prügiveole, küttele, telefonile, internetile ja elektrile, s.o. kulud milliste suurus sõltub sellest kui palju on elamus tarbijaid, kuid põhjendamatu on jagada laste eluasemekuludeks tasu elamu valveteenuse eest, maamaks ja eluaseme kindlustus. Viimatinimetatud kulud kannab hageja sõltumata sellest kas lapsed selles elamus elavad või mitte, seega ei sõltu need kulud majas elavate inimeste arvust ega kuulu laste ülalpidamiskulude hulka. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud laste eluaseme kasutamisega seotud kuluks kuus summat 2600.- krooni. Kulud toidule - Hageja hagiavalduses toodud väidetel kulub laste toidule kuus 5900.krooni. Nimetatud kulusid soovib hageja tõendada ostutšekkidega kauplustest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt väidetav kulu lastele toidu ostmiseks kuus kokku summas 5900.krooni on põhjendatud arvestades elatustaset Eesti Vabariigis, pidevalt kasvavaid esmaste
Lk 5 (8)
toidukaupade hindu ning seda, et poolte lapsed on 15- ja 16-aastased kasvueas teismelised, kes vajavad igapäevaselt täisväärtuslikku toitu; Kulud riiete ja jalanõude ostmiseks – Kohus on seisukohal, et ka hageja poolt väidetud kulutused laste riiete ja jalanõude ostmiseks summas 1800.- krooni kuus ei ole ülepaisutatud, vaid on põhjendatud ning tõendatud ostutšekkide ja kviitungitega. Kulud transpordile - Hagiavalduses ja selle hilisemas täpsustuses on hageja märkinud, et laste transpordikulud kuus koosnevad ühistranspordikaardi kulust 90.- krooni, selle ostmise teenustasust summas 6.- krooni, Harju- ja Läänemaa ühistranspordi kasutamise tasust 150.krooni ning bensiinikulust. Oma vastuses kohtu kirjale märgib hageja, et Ajakirjade Kirjastuse AS hüvitab palgalisana hageja bensiinikulud (t/l 331). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud laste transpordikuluks vaid laste ühistranspordikulu kokku summas 342.krooni. Kulud tervishoiule ja hügieenile – Hagiavalduses märkis hageja, et laste tervishoiule ja hügieenitarvete ostmisele kulub tal kuus 1400.- krooni. Hageja on esitanud nimetatu tõendamiseks ostutšekke apteekidest ning arved SA-st Tallinna Hambapolikliinik. Kuivõrd nimetatud tõenditest nähtub, et suur osa laste tervishoiule minevatest kulutustest koosnevad M K breketite hooldamise kuludest ja need kulutused on küllalt suured, kuid kohtu arvates mitte alalised, peab kohus põhjendatud laste tervishoiule ja hügieenile tehtavateks kulutusteks summat 1000.- krooni kuus. Laste harrastustega seotud kulutused, vaba aja sisustamine, muud suuremad kulud ja taskuraha - Hageja väidetel kulub lastel nende vaba aja sisustamiseks, harrastustega tegelemiseks ning taskurahaks kokku 3795.- krooni, kusjuures taskuraha moodustab sellest 1600.- krooni. Lisaks sellele kulus hageja väidetel laste reisidele 2007.a. jaanuarist kuni novembrini 60.964.- krooni (t/l 223) ehk 5542,18 krooni kuus ning muude suuremate ostude tegemiseks kulus samal ajavahemikul 9399.- krooni ehk keskmisel 854,45 krooni kuus. Arvesse võttes hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad laste osavõttu erinevatest ringidest, tänapäevast elatustaset ja kultuurikeskkonda kus me Eesti Vabariigis elame, laste vanust, põhjendatud soovi veeta vaba aega oma sõpradega ning suhelda nendega ka mobiiltelefoni vahendusel, peab kohus põhjendatud kuluks laste huvialaringides osalemiseks, sõpradega suhtlemiseks ja taskurahaks kokku 3195.- krooni. Kohus vähendab hageja poolt märgitud summat taskuraha osas ja peab põhjendatud taskuraha suuruseks kummalegi lapsele 500.- krooni kuus. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud on võimaldada lastel ka osaleda välisreisidel, mida korraldatakse kas kooli poolt või võetakse ette koos perega, kuid samas ei saa pidada mõistlikuks, et nimetatud reisid toimuksid 6 korda aastas nagu on märkinud hageja vastuses kohtu kirjale (t/l 223). Vähemalt ei saa nõuda kostjalt nii sagedaste laste reiside poolte kulude kompenseerimist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud kuluks laste reisidele aastas summa 30.000.- krooni, mis jagatuna kuude lõikes moodustab summa 2500.- krooni. Muude suuremate lisakulude tegemiseks lastele, mis seisnevad kas muusikariistade, sporditarvete või mööbli ostmises, peab kohus põhjendatuks summat 500.krooni kuus. Eeltoodu alusel moodustavad poolte alaealiste laste põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kokku summa 17.837.- krooni.
Lk 6 (8)
20.Viimasena võtab kohus seisukoha selles kuidas tuleb laste ülalpidamise kulusid poolte vahel jaotada. Nii nagu kohtuotsuse p-s 16 on märgitud, sõltub väljamõistetava elatise suurus lisaks laste vajadustele ka vanemate varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). Nimetatud seadusesättest ei tulene, et väljamõistetav elatis peab tingimata olema pool laste põhjendatud ülalpidamiskuludest nagu leiab hageja. Hageja on kohtule esitanud oma varalise olukorra tõendamiseks kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte mille kohaselt kuulub talle 1⁄2 kinnistust Puhkekodu tee 42, Tallinnas, oma palgatõendi ja 2005.a. ning 2006.a. tuludeklaratsioonide koopiad, milliste kohaselt oli T L maksustatav tulu 2005.a. 379.779.- krooni ehk 31.648,25 krooni kuus ning 2006.a. oli maksustatav tulu 441.996.- krooni ehk 36.833.- krooni kuus ning pakonto väljavõtted Hansapast. Kostja on esitanud kohtule 2005.a. ja 2006.a. tuludeklaratsiooni ärakirja, palgatõendi AS-st SL , mille kohaselt on kostja palga suuruseks käesoleval ajal 24.000.- krooni ( t/l 192), vastuse päringule autoregistrist, mille kohaselt kuulub kostjale sõiduk xxx, vastuse päringule kinnistusregistrist, mille kohaselt kuulub kostjale 2 kinnistut, millest ühel asub garaaž ja teisel suvila (t/l 194), konto väljavõtte Hansapast ja Hansapa väärtpaberikonto väljavõtte, mille kohaselt kuulub kostjale 235 Eesti Telekom aktsiat. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi ja kostja vastuväiteid, seda, et kohus pidas põhjendatud poolte alaealiste laste kuluks kuus 17.837.- krooni, et hageja sissetulek on kostja sissetulekust ligikaudu 1,5 korda suurem, samuti seda, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejaga sündinud kahele alaealisele lapsele veel 2 alaealist last xxx.a. sündinud tütar B K ja xxx.a. sündinud poeg H K, kes ei või elatise väljamõistmisel jääda varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed, kuid ka seda, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, asub kohus seisukohale, et poolte kooselust sündinud laste ülalpidamiseks kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 3000.- krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21%. Kohus on seisukohal, et kostja väited sellest, et ta toetab oma 77-aastast isa ja 82-aastast tädi, jäid paljasõnalisteks ja tõendamata, mistõttu kohus nende väidetega elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada ei saa. Ka ei arvesta kohus kostja väitega sellest, et tal kulub õppemaksu tasumiseks Akadeemias Nord 25.500.- krooni aastas. Oma elamiskulud on ka hagejal, mis ometigi ei vabasta pooli oma alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja viiteid Riigikohtu lahendile 3-2-1-7-05 ei ole kohtu arvates asjakohased, sest selles Riigikohtu lahendis on viidatud Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 20002003, mis ei ole võrreldavad kulutustega käesoleval ajal: Pealegi on poolte lapsed juba 15. ja 16.aastased. .
21.Menetluskulud. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.
Lk 7 (8)
Kuna kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu pooles ulatuses hagetavast nõudest, tuleb poolte kohtuvälisteks menetluskuludeks olevad esindajakulud jätta TsMS § 163 lg 1 kohaselt kummagi poole enda kanda.
Kohtunik:
Lk 8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.