Jätta Harju Maakohtu 17. juuli 2017. a otsus muutmata ja AS-i SEB Pank apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS-i SEB Pank kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 29. detsembril 2016. a Harju Maakohtule hagi JL, VJ, JH, Osaühingu Lepe Ehitus, SS, UK, OM, EL, MF, KÄ ja Õ-AS (kostjad) vastu võlgnevuse ja viivise solidaarseks väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt otsustasid Tallinnas Kesk-Ameerika 3 korteriomanikud kaasomanike
03.oktoobril 2005. a toimunud üldkoosolekul Kesk-Ameerika 3 hoone renoveerimiseks laenu võtta. Hageja ja aadressil Tallinnas Kesk-Ameerika 3 asuvas hoones moodustatud korteriomandite omanikud, sh kostjad, sõlmisid 11. septembril 2006. a laenulepingu nr 2006023522, mille kohaselt väljastas hageja laenusaajatele laenu summas 86,280,73 eurot (s.o 1 350 000 krooni) laenusaajate elukohaks oleva Kesk-Ameerika 3 hoone renoveerimiseks. Vastavalt Lepingu punktile 5.2 kohustusid laenusaajad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 11. oktoobrist 2006. a kuni 11. augustini 2016. a iga kalendrikuu 11. kuupäeval. Lepingu punktis 10 leppisid hageja, laenusaajad ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus kokku, et hagejal on õigus teha kõiki lepingu täitmisega seotud makseid BREMi arvelduskontodelt. Alates Lepingu sõlmimisest kuni 2012. aasta oktoobrikuuni debiteeriski hageja laenumakseid BREMi arvelduskontolt. BREM saatis hagejale väidetavalt mitmel korral teate, milles palus lepingu laenumaksete debiteerimine tema arvelduskontolt lõpetada seoses asjaoluga, et ta ei ole enam Kesk-Ameerika 3 elamu valitseja. Hageja laenumaksete debiteerimist BREMi arvelduskontolt ei lõpetanud. 19. oktoobril 2012. a esitas BREM hageja vastu kohtusse hagi, nõudes hagejalt lepingust tulenevate alusetult debiteeritud maksete tagastamist summas 42,445.17 eurot (tsiviilasi nr 2-12-42357). Pärast nimetatud hagiavalduse esitamist lõpetas hageja BREMi arvelduskontolt lepingu järgsete laenumaksete debiteerimise.
3.Laenusaajad ei täitnud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust.
09.aprillil 2014. a saatis hageja laenusaajatele lepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 28. aprillil 2014. a. Ühtlasi pakkus hageja laenusaajatele võimalust läbirääkimiste pidamiseks. Laenusaajad lepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega võtnud hagejaga ühendust võimalike läbirääkimiste pidamise osas, mille tulemusena ütles hageja lepingu erakorraliselt üles
29.aprillil 2014.a. 03. juunil 2014. a tasus Korteriühistu Kesk-Ameerika 3 hagejale 41 745,45 eurot. 08. jaanuaril 2016. a tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-12-42357
2(7)
Tsiviilasi nr 2-16-19484 otsuse (jõustunud 11. veebruaril 2016. a), millega rahuldas BREMi hagi hageja vastu osaliselt ning mõistis hagejalt BREMi kasuks välja 14 013,51 eurot, mille hageja oli BREMilt alusetult lepingust tulenevate kohustuste katteks debiteerinud. Hageja oli sunnitud BREMile nimetatud rahasumma tagastama. Tulenevalt eeltoodust on laenusaajatel, sh kostjatel täitmata lepingust tulenev kohustus hageja ees summas 14 013,51 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjatelt välja mõista jooksva viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja leidis, et hagis esitatud nõue ei ole aegunud, sest kogu laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega 29. aprillil 2014. a. Kostja vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Kostjate arvates on hageja nõue aegunud. Laenulepingu punkt 5.2 kohaselt tuli laenu tagasi maksta osade kaupa panga poolt arvutatud maksetena iga kalendrikuu 11. kuupäeval. Korduvate kohustuste (perioodilised laenumaksed) täitmisele suunatud nõude aegumistähtaega reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 154 lg 1. Eeltoodust tulenevalt aegusid 2011. aasta laenumaksete nõuded 01. jaanuaril 2015. a ja 2012. aasta laenumaksete nõuded 01. jaanuaril 2016. a. Samuti on kostjad seisukohal, et nemad ei ole ise laenulepingut sõlminud ega volitanud ka kolmandat isikut enda nimel laenulepingut sõlmima. Ebaõige on hageja hagiavalduses esitatud väide, et kostjad sõlmisid laenulepingu. Laenulepingu sõlmisid hageja ja BREM ning laenulepingule on alla kirjutanud BREM-i esindajana VM, kes küll väidetavalt esindas korteriomanike ühisust 03. oktoobri 2005. a korteriomanike üldkoosoleku otsuse alusel, kuid sellist volitust ei ole korteriomanikud, sh kostjad, kunagi andnud. 03. oktoobril 2005. a toimunud üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks nõutud kvoorum. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 17. juuli 2017. a otsusega jäeti hagi rahuldamata.
6.Kohus kvalifitseeris hageja nõude laenulepingust tuleneva nõudena (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 koosmõjus). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Kohus põhjendas, et Riigikohus on märkinud, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt RKTKm 3-2-1-109-11, p 11).
7.Hagiavalduse kohaselt on Kesk-Ameerika 3 asuva maja korteriomanikud
03.oktoobril 2005. a toimunud kaasomanike üldkoosolekul otsustanud Kesk-Ameerika 3 hoone renoveerimiseks laenu võtta. Asjaoludest nähtub, et kõnesoleva üldkoosoleku ajal ei olnud Kesk-Ameerika 3 asuva hoone haldamiseks korteriühistut loodud ning kaasomanikud tegutsesid korteriühisusena. Kohus leidis, et kostjatel lasub tõendamiskoormis ja et kostjad ei ole tõendanud väidet kvooruminõude mittetäitmise kohta. Volituste puudumise osas lasub tõendamiskoormis samuti kostjatel kuivõrd hagejal kui üldkoosoleku mõttes kõrvalisel isikul puudus kontroll üldkoosoleku nõuetekohase läbiviimise osas. Ainuüksi üldkoosoleku protokoll ja registreerimisleht ei ole piisav kostjate väidete tõendamiseks. Esitatud asjaolude pinnalt asus kohus seisukohale, et 03. oktoobril 2005. a toimunud kaasomanike üldkoosolek oli otsustusvõimeline KOS § 19 lg 2 tähenduses – elamu 44-st kaasomanikust oli esindatud 26.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-16-19484 Kohus leidis, et 03. mai 2005. a üldkoosoleku protokollist saab järeldada, et korteriomanike üldkoosolek andnud majanõukogule volituse laenulepingu sõlmimiseks ja Kesk-Ameerika 3 elamu majanõukogu esimehel oli õigus kaasomanike nimel 11. septembri 2006. a laenulepingut sõlmida.
8.Nõude aegumise osas kohus põhjendas, et VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Laenulepingu nr 2006023522 üldtingimuste p-s 20.1 on pooled kokku leppinud, et pangal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, st lugeda kogu tagastamata laenu tagastamise, intressi tasumise ja lepingust tulenevate muude maksete täitmise tähtpäevad saabunuks ja nõuda laenusaajalt kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist panga kasuks panga antud mõistliku tähtaja jooksul (tl 20). Riigikohus on selgitanud, et nõude aegumise seisukohast tuleb eristada ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid, mh tuleb kestvuslepingute puhul eristada nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, ja nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Kui kestvuslepingu tasu makstakse osamaksetena, siis tuleb enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõuete aegumisele kohaldada TsÜS § 154 ja need nõuded hakkavad aeguma kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb aga juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega (vt RKTKo 3-2-1-118-15, p 11). Eelmainitud Riigikohtu lahendi p-s 12 on kolleegium lisanud, et nõuete aegumise arvestuse seisukohast on ekslik seisukoht, nagu muutuksid lepingu ülesütlemisel kõik tasumata arved pärast lepingu ülesütlemist üheks terviknõudeks. Sellise käsitluse korral võiks tekkida olukord, kus enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud liisingumaksete nõue, mis on jäänud pika aja jooksul sisse nõudmata ja mis on lepingu ülesütlemise ajaks juba aegunud, saaks lepingu ülesütlemisel uuesti aeguma hakata. Niisugune olukord ei oleks kooskõlas aegumise eesmärgiga, mille kohaselt ei pea võlgnik õigusrahu, õiguskindlust ja üldise majanduskäibe huvisid arvestades täitma nõudeid, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud.
9.Hagiavaldusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 08. jaanuari 2016. a otsusest tsiviilasjas nr 2-16-19484 nähtub, et AS SEB Pank on perioodil jaanuar 2009. a kuni 18. oktoober 2012. a alusetult debiteerinud valitsejalt OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus makseid summas 42 445,17 eurot. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kuni 12. juulini 2011. a debiteeris AS SEB Pank valitseja (OÜ BREM Kinnisvarahooldus) kontot õiguspäraselt kokku 28 431,64 euro ulatuses. Pärast seda on AS SEB Pank valitseja kontot debiteerinud juba õigustamatult kokku 14 013.51 euro ulatuses (tl 33). Asjaoludest nähtuvalt on 14 013,51 euro osas on ringkonnakohus hagiavalduse ka rahuldanud ning hageja oli sunnitud OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus kõnesoleva summa tagastama. Hageja on käesolevas tsiviilasjas sama summat (14 013,51 eurot) nõudmas kostjatelt. Asjaoludest nähtuvalt on kõnesolevad summad sissenõutavaks muutunud ajavahemikul 12. juulist 2011. a kuni 18. oktoobrini 2012.a. Võttes arvesse Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-118-15 toodud seisukohta, siis tuleb haginõudele aegumise osas kohaldada TsÜS § 154 lg 1. Lähtudes eeltoodust nõustus kohus kostjatega selles, et 2011. aasta laenumaksete nõuded aegusid 01. jaanuaril 2015.a ja 2012. aasta laenumaksete nõuded 01. jaanuaril 2016. a.
10.Hageja on 03. aprilli 2017. a menetlusdokumendis viidanud asjaolule, et KÜ Kesk-Ameerika 3 on 03. juunil 2014. a teinud hagejale ülekande summas 41 745,45 eurot. Hageja on seisukohal, et hageja nõude aegumine katkes nõude tunnustamisega, kuna korteriühistu tegevuse rahaülekande teostamisel saab omistada kostjatele (tl 101). Kostjad kirjeldavad 20. aprilli 2017. a menetlusdokumendis, et laenujäägi nõude tasus korteriühistu
4(7)
Tsiviilasi nr 2-16-19484 kolmanda isikuna üksnes põhjusel, et Kesk-Ameerika 3 maja vajab hädasti renoveerimist, kuid pangad ei olnud nõus korteriühistule renoveerimiseks laenu andma, sest majaga oli seotud laenuleping. Kostjad märkisid, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus omastas laenulepinguga saadud raha ja jättis maja renoveerimata. Kohus leidis, et korteriühistu poolt tehtud makset ei saa kostjatele omistada. Laenuleping on sõlmitud Kesk-Ameerika elamu korteriomandite kaasomanike ja hageja vahel. Leping on seotud korteriomanike ühisuse sooviga korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid, kuid loodud korteriühistu ei ole korteriomanike õigusjärglaseks. Kohtu hinnangul võib korteriühistu makset pidada kohustuse täitmiseks kolmanda isiku poolt VÕS § 78 lg 1 mõistes. Kohus leidis, et korteriühistu poolt 03. juunil 2014. a tehtud maksega ei saa tuvastada laenusaajate (sh kostjate) tahet võla tunnustamise osas TsÜS § 158 mõttes. See asjaolu nähtub kohtule KÜ Kesk-Ameerika 3 korteriomanike 02. juuni 2014. a üldkoosoleku protokollist – korteriomanikud on otsustanud, et ühistu teeb ülekande Kesk-Ameerika 3 ühisuse nimel väljastatud laenujäägi tasumiseks summas 41 745,45 eurot. Üldkoosolekul on muu hulgas otsustatud lisada maksele ka kaaskiri, et antud ülekanne on sooritatud kolmanda isikuna (tl 117 ja 118). Kostjad on kohtule usutavaks teinud asjaolu, et korteriühistu poolt tehtud makse oli vajalik hoone edasiseks majandamiseks. Kohus leidis, et aegumine ei ole katkenud.
11.TsMS § 162 lg 1 alusel jäeti menetluskulud hageja kanda. Kostjad ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud korda järgides ja kohus ei määranud menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas maakohtu otsusele 16. augustil 2017. a apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi või alternatiivselt, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et nõude aegumine katkes 03. juunil 2014. a vastavalt TsÜS § 158 lg-dele 1 ja 2. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Korteriühistu Kesk-Ameerika 3 poolt tehtud makset ei saa omistada kostjatele.
13.Esiteks on otsus hagejale üllatuslik osas, milles kohus leidis, et aegumine ei ole katkenud 41 745.45 euro tasumisega korteriühistu poolt 03. juunil 2014. a. Kostjad ei ole tõendanud, et korteriühistu tegi hagejale 41 745.45 euro suuruse ülekande põhjusel, et nad oleksid soovinud elamu renoveerimiseks uut laenu taotleda. Korteriühistu pole kohtule esitanud ühtegi laenutaotlust ega laenulepingut vms tõendit, mis kinnitaks, et nad ka tegelikult elamu renoveerimiseks uut laenu oleksid taotlenud. Tegelikult pidasid hageja ja kostjad pärast laenulepingu ülesütlemist läbirääkimisi laenuvõlgnevuse tasumise teemal. Hagejat esindas läbirääkistel töötaja IS ning kostjaid eelkõige juhatuse esimees KK. Kostjate 27. aprilli 2017. a lisaks nr 2 olevast e-kirjavahetusest nähtub, et just nimetatud isikud suhtlesid omavahel. Mitmel korral toimusid läbirääkimised korteriühistu ruumides, milles osalesid hageja poolt IS ning kostjate poolelt korteriühistu juhatuse liikmed. Hageja arvates saab asuda seisukohale, et korteriühistu oli kostjate poolt volitatud neid esindama läbirääkimistes hagejaga laenuvõlgnevuse osas ning läbirääkimiste sisuks oli kostjate võlgnevuse suurus ja selle tasumine hagejale, sh võlgnevuse sissenõudmise kohtumenetluse vältimine. Juhul kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, on läbirääkimiste sisu tuvastamiseks võimalik tunnistajatena üle kuulata läbirääkimistel osalenud isikud.
14.Hageja jääb oma varem esitatud seisukoha juurde, et korteriühistu tegevuse rahaülekande teostamisel saab omistada kostjatele, kuna nad olid selleks oma tahet avaldanud ning volitanud korteriühistut enda eest rahaülekannet tegema. Kostjad on ka läbi 02. juunil 2014. a toimunud üldkoosoleku oma tahet rahaülekande teostamiseks avaldanud ning sellega ka hageja nõuet
5(7)
Tsiviilasi nr 2-16-19484 tunnistanud. Üldkoosoleku otsus on siduv kõigile korteriomanikele vaatamata sellele, kas nad üldkoosolekul osalesid või mitte. Kostjad ei ole 02. juuni 2014. a korteriühistu üldkoosoleku otsust kohtus vaidlustanud. Sealjuures nähtub üldkoosoleku protokollist, et kostja I ja kostja VIII on isiklikult andnud oma poolthääle eelnimetatud otsusele. Seega oli kostja I ja kostja VIII volitus korteriühistul igal juhul olemas ja nende tahe laenuvõlgnevus tasuda on igal juhul tõendatud.
15.Hageja arvates ei ole ka eluliselt usutav, et korteriühistu tasus 41 745.45 euro suuruse summa lihtsalt selleks, et mõnest teisest pangast uut laenu taotleda ning väita, et nad tegelikult nõuet ei tunnistanud. Järelikult sai tasutud 41 745.45 euro suuruse rahasumma tasumine olla ainult laenuvõlgnevuse tasumine hagejale eesmärgiga vältida kohtuvaidlust. Hageja ja korteriühistu läbirääkimiste tulemusena otsustas korteriühistu ca kuu aega pärast laenulepingu ülesütlemist võlgnevuse tasuda. Hageja märgib, et ei saanud mõjutada seda, mida korteriühistu rahaülekande selgituseks märkis ega kaaskirja koostamist korteriühistu poolt. Rahaülekande selgitus ja kostjate deklaratsioon, et nemad hageja nõuet ei tunnista, ei oma antud asjaoludel tähendust. Vastasel juhul tekiks olukord, kus võlgnikel avaneks alati võimalus oma kohustusest vabaneda üksnes seetõttu, et nad volitavad kolmandat isikut teostama rahaülekannet, mille vastuvõtmisest võlausaldaja keelduda ei saa, mis avaks võlgnikele võimaluse hiljem nõude aegumisele tugineda. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17. juuli 2017. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud uuele väitele, et tegelikult pidasid hageja ja kostjad pärast laenulepingu ülesütlemist läbirääkimisi laenuvõlgnevuse tasumise teemal. Hageja hinnangul saab asuda seisukohale, et korteriühistu oli kostjate poolt volitatud neid esindama läbirääkimistes hagejaga laenuvõlgnevuse osas ning läbirääkimiste sisuks oli kostjate võlgnevuse suurus ja selle tasumine hagejale, sh võlgnevuse sissenõudmise kohtumenetluse vältimine. Lisaks on hageja uue väitena leidnud, et ei ole ka eluliselt usutav, et korteriühistu tasus 41 745.45 euro suuruse summa lihtsalt selleks, et mõnest teisest pangast uut laenu taotleda ning väita, et nad tegelikult nõuet ei tunnistanud. Hageja on ka leidnud, et läbirääkimiste sisu tuvastamiseks on võimalik tunnistajatena üle kuulata läbirääkimistel osalenud isikud. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-dele 1 ja 2 on apellatsiooniastmes uute asjaolude esitamine piiratud, lisaks tuleb uue asjaolu lubatavust põhjendada ja kohtu nõudmisel põhistada (TSMS § 652 lg 4). Hageja seda teinud ei ole, mistõttu ei arvesta ringkonnakohus viidatud uusi väiteid, mis on esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses.
19.Hageja on leidnud, et maakohtu otsus oli üllatuslik osas, milles kohus leidis, et aegumine ei ole katkenud 41 745.45 euro tasumisega korteriühistu poolt 03. juunil 2014. a. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui maakohus võtab otsuses poolte väidete osas seisukoha ja ühe poole seisukohaga ei nõustu, ei saa sellist olukorda 6(7)
Tsiviilasi nr 2-16-19484 pidada iseenesest üllatuslikuks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena ning kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid. Samuti on Riigikohus leidnud, et uut asjaolu või väidet, mis asetab pooled uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb kohtul pooltega arutada ja anda võimalus esitada oma seisukoht (RKTKo 3-2-1-112-16, p 16; 3-2-1-53-16, p 17; 3-2-1-16612, p 15; 3-2-1-29-11, p 12).
20.Käesoleval juhul on hageja esitanud aegumise katkemise vastuväite 03. aprilli 2017. a menetlusdokumendis. Kostja vaidles hageja väitele vastu 20. aprilli 2017. a menetlusdokumendis ja selgitas, et korteriühistu tasus laenujäägi, et saada uut laenu, kuna elamu vajas renoveerimist. Samuti esitas kostja omapoolse seisukoha ja väited
20.aprilli 2017. a eelistungil. Hageja kordas oma väidet aegumise katkemisest 18. mai 2017. a menetlusdokumendis ja leidis, et korteriühistu tegevuse rahaülekande teostamisel saab omistada kostjatele ning et hagejal puudus võimalus keelduda rahalise kohustuse täitmisest kolmanda isiku poolt. Aegumise katkemist arutasid pooled ka 06. juuni 2017. a eelistungil. Samal istungil pooled ei esitanud taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks ja olid nõus asja sisulise arutamise lõpetamisega. Seega aegumise katkemise küsimust on pooled mitmeid kordi arutanud ja hagejal oli võimalus esitada kõik oma vastuväited, sh alternatiivsed vastuväited juhuks, kui kohus ei peaks nõustuma hageja põhjendusega aegumise katkemise kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eelmenetluse ülesandeid rikkunud, on vaidluse asjaolud välja selgitanud ja neid pooltega arutanud, mistõttu ei saanud otsus olla hagejale aegumise katkemise küsimuse osas üllatuslik.
21.Ringkonnakohus märgib, et ülejäänud osas on hageja korranud oma varasemalt esitatud väiteid, millele maakohus on vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
22.Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu samuti, et kostjad oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid kandnud. Eelnevast järeldab kolleegium, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.